Kohtulahend

õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 204 lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 1 alusel ei asuta otsust täitma, kui esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud viis aastat. Harju Maakohtu 28.02.2006.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-05-1567 tunnistati E.H süüdi KarS § 200 lg 1 järgi, s.o. esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Sama otsusega mõisteti E.H-lt välja kriminaalasja menetluskulud (sundraha 7500 krooni ja kaitsjatasu 2442.60 krooni) seega kokku 9942.60 krooni. Kohtuotsus on jõustunud 16.03.2006.a. Seega on täitmise aluseks olevat kohtulahendit võimalik täita vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 1 viie aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o. kuni 16.03.2011.a. ning täitemenetluse lõpetamine seoses otsuse aegumisega ei ole käesoleval juhul võimalik. Täitemenetlust täiteasjas nr 158/2006/1982 on alustatud aegumistähtaja jooksul ning käesoleval juhul ei ole möödunud KarS §-s 82 lg 1 p 1 määratud tähtaeg, mille möödumisel loetakse otsuse täitmine aegunuks. E.H taotlusele täiteasjas nr 158/2006/1982 täitemenetluse peatamiseks selgitab kohus, et TMS §-s 45 sätestatu kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Võlgniku avalduses ei ole märgitud asjaolusid, mida kohus saaks TMS § 45 mõttes hinnata, et kaaluda täitemenetluse peatamist. Muudel alustel kohtul täitemenetlust peatada ei ole võimalik. E.H taotlustele kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks, kohtutäituri poolt aegunud trahvi sissenõudmise eest kahju hüvitamiseks ning täitekulude aegunuks tunnistamiseks selgitab kohus, et TMS § 23 lg 1 kohaselt kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. TMS § 217 lg 1,2 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Käesoleval juhul peab kohus vajalikuks märkida, et kuna täitemenetlus täiteasjas nr 158/2006/1982 ei ole aegunud, ei ole ka võlgniku avalduses märgitud asjaoludel põhjust kohtutäituri tegevuse peale kaebust esitada.