Kohtulahend

Kaitsja

Advokaat Leelo Viil

Süüdistatav

Urmas Gerasimov Ik: 36208050313, EV kodanik, haridus: keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 06.03.2010, vahistatud 08.03.2010 Varasem karistatus:

alusel tingimisi 2 aastase katseajaga, karistus pööratud täitmisele Harju Maakohtu 01.08.2006 määrusega, Harju Maakohtu 09.11.2007 määrusega vabastatud ennetähtaegselt tingimisi, ärakandmata karistus 7 kuud ja 25 päeva. Kaitsja

Advokaat Eva Tibar

Süüdistatav

Igor Maltsev Ik: 37007285725, kodakondsuseta, haridus: keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX. Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:

Kaitsja

Advokaat Rein Kiviloo

Süüdistatav

Maksim Fjodorov Ik: 37504300255, kodakondsuseta, haridus: kaskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 21.07.2010 kuni 22.07.2010, elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistamata.

Kaitsja

Advokaat Katri Koitver

Süüdistatav

Priit Pärtelpoeg Ik: 37804172774, EV kodanik, haridus: põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX. Tõkend: vahistatud 19.08.2010 Varasem karistatus:

Advokaat Rein Kiviloo

RESOLUTSIOON

tema käitumises süüteokoosseisu puudumise tõttu.

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Hermo Taal, 1-10-10653, sundraha“.

(115,04 €), millised summad tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena vastavalt siis „Hermo Taal, 1-10-10653, DNA ekspertiis“ ja „Urmas Gerasimov, 1-10-10653, DNA ekspertiis”. Ülejäänud osa ekspertiisikulust, so 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni jätta riigi kanda.

solidaarselt välja mõista IV kasuks 28 730 (kakskümmend kaheksa tuhat seitsesada kolmkümmend) krooni (1836,25 €).

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: Hermo Taali süüdistatakse selles, et tema: 21.aprillil 2007.a. kella 06.15-06.45 vahel Tallinnas Estonia pst 10 asuvast Inglise Kolledžist ukseluku maksumusega 300 krooni lõhkumise ehk sissetungimisega võttis võrra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Inglise Kolledžile kuuluva arvuti monitori LG maksumusega 1500 krooni, Samsung Symcmaster 151B maksumusega 1000 krooni, arvutiprotsessori maksumusega 2500 krooni, klaviatuuri maksumusega 200 krooni, valget värvi

radiaatori maksumusega 400 krooni, võrgukaabli maksumusega 60 krooni ja sularaha 12000 krooni, seega kokku 17660 krooni ulatuses ning AP kuuluva kirjutuslaua tooli maksumusega 10 000 krooni; Samuti tema, olles karistatud Harju Maakohtu 25.mai 2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja olles eelnevalt 21.aprillil 2007 pannud toime varguse Inglise Kolledžist, seega süstemaatiliselt ehk olles KarS § 199 lg 2 p 9 tähendatud isik, ajavahemikul 05.juunil 2009 kella 16st kuni 07.juunil 2009 kella 11.30ni grupis koos Priit Pärtelpoeg’iga tungis aknaklaasi eemaldamise teel ehk sissetungimisega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXXasuvasse VIPS OÜ-le kuuluvase kauplusse ja võttis sealt ära VIPS OÜ-le kuuluvaid asju - erinevaid ehitusmaterjale, ehitusdetaile, tööriistu, töövahendeid, boilereid, valgusteid ja vana arvuti komplekti, millega tekitas OÜ-le Vips varalist kahju kokku 59 995,90 krooni ning lisaks sellele PP ́le kuuluvaid asju - 2 elektripliiti maksumusega 1600 kr ja 1800 kr, seinakellad maksumusega 900 kr, 8000 kr ja 8000 kr, akutrelli Makita koos kastiga, milles oli teine akumulaator ja laadija, maksumusega 3500 kr, võimendi Estonia maksumusega 800 kr, kassetmagnetofoni Majak maksumusega 800 kr, duubelkassetmagnetofon-raadio Unusef maksumusega 200 kr, gaasiboileri Junkers maksumusega 2400 kr, pika musta värvi nahast jope maksumusega 2500 kr, musta värvi sviitri maksumusega 400 kr, elektrilise muruniitja maksumusega 3000 kr, kaks pakki klaasvatti maksumusega kokku 1040 kr, puuküttega ahju uksed kinnitusdetailiga maksumusega 200 kr, müüriladuja kellu maksumusega 25 kr, elektrijuhtme pikkusega 20 m maksumusega 300 kr, tööriistakomplekti metallkarbis maksumusega 250 kr, millega tekitas PP’ile varalise kahju kokku 35 715 krooni. Samuti tema, olles karistatud Harju Maakohtu 25.mail 2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning olles eelnevalt 21.aprillil 2007 pannud toime varguse Inglise Kolledžist, 13.augustil 2009 kella 12.22 ja 12.28 vahel võttis Tallinnas Marja 4D hoovist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ML’ele kuuluva jalgratta Merida Matts Cruise 5.5 maksumusega 3000 krooni, mis oli lukustatud jalgrattalukuga maksumusega 200 krooni; Samuti tema 15.veebruari 2010 öösel sõitis koos Igor Maltsev’i ja Maksim Fjodorov’iga sõiduautoga Nissan Note r/nr XXX Tallinnas XXXsuvilate taha jäävale metsateele, väljus koos I.Maltsev’iga sõidukist ja näitas I.Maltsev’ile, millistesse hoonetesse sisse tungida ja lahkus koos M.Fjodorov’iga mõneks ajaks. Sel ajal sisenes I.Maltsev üle aia XXXsuvila territooriumile, võttis eest ühe maja tagaküljele jääva akna klaasi koos liistudega, ronis üle suvilatevahelise aia XXXterritooriumile ja võttis eest maja tagaküljele jäävate kahe akna klaasid koos liistudega. Oodanud ära H.Taali naasmise, sisenesid nad lahtise aknaava kaudu XXXmajja, kus varastasid IV’le kuuluvad esemed: antiiklaua väärtusega 5000 kr, cdmagnetofoni Sony väärtusega 700 kr, 3 graafilist lehte väärtusega 3000 kr tk (kokku 9000 kr), seinalamp-laterna väärtusega 150 kr, 2 metallvaasi väärtusega 150 kr tk (kokku 300 kr), 6 margialbumit koos markidega, neist 1 A4 formaadis, 3 A5 formaadis, 1 A4 ja A5 formaadi vahepealse suurusega ja 1 A4 formaadist suurem, väärtusega kokku 7000 kr, samovari väärtusega 150 kr, melhiorist nugade-kahvlite komplekt 6 inimesele väärtusega 2000 kr, plastkäepidemetega nugade-kahvlite-lusikate komplekt 6 inimesele väärtusega 150 kr, melhiorist teelusikate komplekt 6 inimesele väärtusega 350 kr, puhur Melissa väärtusega 350 kr, fotoaparaat Fed väärtusega 600 kr, vaskkauss väärtusega 500 kr, elektritrell väärtusega 400 kr, tööriistad plastkastis väärtusega 600 kr, plastkast kruvide-mutritega väärtusega 150 kr, õmblustarvete karp 150 kr, kassettmagnetofon väärtusega 100 kr, 2 väravavõtit väärtusega 75 kr tk (kokku 150 kr), juukseföön väärtusega 110 kr, käsipump väärtusega 120 kr, inglise-vene sõnaraamat väärtusega 200 kr, vene-inglise sõnaraamat väärtusega 200 kr, vene keele seletav sõnaraamat väärtusega 300 kr, kokku vara 28 730 kr väärtuses. Seejärel sisenesid nad lahtiste aknaavade kaudu XXXhoonesse ja varastasid sealt KK’ile kuuluvad esemed: vasest kaminaplaat väärtusega 1500 kr, 2 Viiralti graafilist lehte väärtusega 300 kr tk (kokku 600 kr), 1 graafiline leht väärtusega 400 kr, kokku vara 2500 kr väärtuses. Varastatud esemed panid nad kottidesse, mille viisid suvilate taha Randvere tee äärse metsa alla, kutsusid kohale

M.Fjodorovi, kes sõitis oma sõiduautoga Nissan Note r/nr XXX Randvere tee ja Lehiku tee ristmikule ning koos tassisid nad kotid autosse. Varastatud esemed viisid nad H.Taali elukohta Tallinnas XXX majas, kus H.Taal varastatu realiseeris. Kirjeldatud käitumisega pani H.Taal toime isikute grupis ja sissetungimisega süstemaatilise varguse, s.o. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema ajavahemikul 02.veebruarist kuni 06.märtsini 2010 käitles ebaseaduslikult narkootilisi aineid suures koguses, mis seisnes selles, et ta omandas korduvalt eeluurimisega täpselt tuvastamata kohtades Tallinnas eeluurimisega tuvastamata ja tuvastatud isikutelt, sealhulgas mitmel korral Urmas Gerasimov’ilt vahendamise ja edasiandmise eesmärgil eeluurimisega täpselt tuvastamata kogustes, umbes 30-40 g kaupa pulbrilist ainet, mis sisaldas suures ehk koguses mis on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele ehk vähemalt 1,3 grammi narkootilist ainet amfetamiini, hoidis seda enda juures oma elukohas Tallinnas XXX ning andis seda korduvalt edasi Jaanus R’le, Tiina H’ile, Tarvo M’ile, ER’le, Veikko S’ile, Maksim Fjodorov’ile, Risto R ’ele, GJA’le, A P’le ning eeluurimisega tuvastamata isikutele; sealhulgas 06.03.2010.a. kella 15.30 paiku omandas H.Taal Tallinnas Pääsküla piirkonnas U.Gerasimov’ilt pulbrilist ainet massiga 25,56 g, mis sisaldas suures koguses 7,69 g narkootilist ainet amfetamiini ja hoidis seda enda juures, kuni ta samal päeval politsei poolt kinni peeti. Amfetamiin kuulub Eesti Vabariigis kehtivasse sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist. Kirjeldatud käitumisega pani Hermo Taal toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema tuvastamata ajast peale 27.aprillist 2009 kuni 06.märtsini 2010 peitis oma elukohas Tallinnas XXX allkorruse eluruumis TSnimele väljastatud Eesti kodaniku passi nr XXX, mis oli varastatud 27.04.2009 Tallinnas XXX toast. Kirjeldatud käitumisega pani H.Taal toime KarS § 346 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Urmas Gerasimovi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 02.veebruarist kuni 06.märtsini 2010 käitles ebaseaduslikult narkootilisi aineid suures koguses, mis seisnes selles, et omandas korduvalt eeluurimisega tuvastamata kohtades ja isikutelt vahendamise ja edasiandmise eesmärgil eeluurimisega täpselt tuvastamata kogustes, aga vähemalt 30-40 g kaupa pulbrilist ainet, mis sisaldas suures ehk koguses mis on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele ehk vähemalt 1,3 grammi narkootilist ainet amfetamiini, hoidis seda enda juures ning vahendas korduvalt eeluurimisega tuvastamata isikutele sh Hermo Taal’ile umbes 30-40 grammi kaupa, viimati 06.03.2010 kella 15.30 paiku Tallinnas Pääsküla piirkonnas pulbrilist ainet massiga 25,56 g, mis sisaldas suures koguses 7,69 g narkootilist ainet amfetamiini pakendatuna 6 minigrip-kilekotti, mis Hermo Taal’ilt tema kinnipidamisel politsei poolt ära võeti. Amfetamiin kuulub Eesti Vabariigis kehtivasse sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks

või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist. Kirjeldatud käitumisega pani Urmas Gerasimov toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maksim Fjodorovi süüdistatakse selles, et tema 2010.a. veebruaris eeluurimisega tuvastamata kohas ebaseaduslikult käitles narkootilisi aineid suures koguses, mis seisnes selles, et ta omandas korduvalt, 2-3 korral, eeluurimisega täpselt tuvastamata kohtades Tallinnas Hermo Taalilt suurtes kogustes, umbes 10-15 grammi kaupa pulbrilist ainet, mis sisaldas suures ehk koguses mis on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele ehk vähemalt 1,3 grammi narkootilist ainet amfetamiini, hoidis (valdas) seda enda juures oma elukohas Tallinnas ja vahendas seda mitmel korral ER’le ja eeluurimisega tuvastamata isikutele. Amfetamiin kuulub Eesti Vabariigis kehtivasse sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist. Kirjeldatud käitumisega pani Maksim Fjodorov toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 15.veebruari 2010 öösel sõitis koos Igor Maltsev’i ja Hermo Taaliga sõiduautoga Nissan Note r/nr XXX Tallinnas XXXsuvilate taha jäävale metsateele, väljus koos I.Maltsev’iga sõidukist ja näitas I.Maltsev’ile, millistesse hoonetesse sisse tungida ja lahkus koos H.Taaliga mõneks ajaks. Sel ajal sisenes I.Maltsev üle aia XXXsuvila territooriumile, võttis eest ühe maja tagaküljele jääva akna klaasi koos liistudega, ronis üle suvilatevahelise aia XXXterritooriumile ja võttis eest maja tagaküljele jäävate kahe akna klaasid koos liistudega. Oodanud ära H.Taali naasmise, sisenesid nad lahtise aknaava kaudu XXXmajja, kus varastasid IV’le kuuluvad esemed: antiiklaua väärtusega 5000 kr, cd-magnetofoni Sony väärtusega 700 kr, 3 graafilist lehte väärtusega 3000 kr tk (kokku 9000 kr), seinalamp-laterna vaskosa väärtusega 150 kr, 2 metallvaasi väärtusega 150 kr tk (kokku 300 kr), 6 margialbumit koos markidega, neist 1 A4 formaadis, 3 A5 formaadis, 1 A4 ja A5 formaadi vahepealse suurusega ja 1 A4 formaadist suurem, väärtusega kokku 7000 kr, samovar väärtusega 150 kr, melhiorist nugade-kahvlite komplekt 6 inimesele väärtusega 2000 kr, plastkäepidemetega nugade-kahvlite-lusikate komplekt 6 inimesele väärtusega 150 kr, melhiorist teelusikate komplekt 6 inimesele väärtusega 350 kr, puhur Melissa väärtusega 350 kr, fotoaparaat Fed väärtusega 600 kr, vaskkauss väärtusega 500 kr, elektritrell väärtusega 400 kr, tööriistad plastkastis väärtusega 600 kr, plastkast kruvide-mutritega väärtusega 150 kr, õmblustarvete karp 150 kr, kassettmagnetofon väärtusega 100 kr, 2 väravavõtit väärtusega 75 kr tk (kokku 150 kr), juukseföön väärtusega 110 kr, käsipump väärtusega 120 kr, inglise-vene sõnaraamat väärtusega 200 kr, vene-inglise sõnaraamat väärtusega 200 kr, vene keele seletav sõnaraamat väärtusega 300 kr, kokku vara 28 730 kr väärtuses. Seejärel sisenesid nad lahtiste aknaavade kaudu XXXhoonesse ja varastasid sealt KK’ile kuuluvad esemed: vasest kaminaplaat väärtusega 1500 kr, 2 Viiralti graafilist lehte väärtusega 300 kr tk (kokku 600 kr), 1 graafiline leht väärtusega 400 kr, kokku vara 2500 kr väärtuses. Varastatud esemed panid I.Maltsev ja H.Taali kottidesse, mille viisid suvilate taha Randvere tee äärse metsa alla, kutsusid kohale Maksim Fjodorovi, kes sõitis oma sõiduautoga Nissan Note r/nr XXX

Randvere tee ja Lehiku tee ristmikule ning koos tassisid nad kotid autosse. Varastatud esemed viisid nad H.Taali elukohta Tallinnas XXX majas, kus H.Taal varastatu realiseeris. Kirjeldatud käitumisega pani Maksim Fjodorov toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 22 lg 3 kvalifitseeritavad kuriteod. Igor Maltsevit süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimisele kaasaaitamise (12.aprillil 2009.a., mille eest mõisteti süüdi Harju MK 11.06.2010.a. otsusega) ehk olles KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isik, 15.veebruari 2010.a. öösel sõitis koos Hermo Taali ja Maksim Fjodorov’iga sõiduautoga Nissan Note r/nr XXX Tallinnas XXXsuvilate taha jäävale metsateele, väljus koos H.Taaliga sõidukist, kes näitas I.Maltsev’ile, millistesse hoonetesse sisse tungida, misjärel H.Taal lahkus koos Maksim Fjodorov’iga mõneks ajaks. Sel ajal sisenes I.Maltsev üle aia XXXsuvila territooriumile, võttis eest ühe maja tagaküljele jääva akna klaasi koos liistudega, ronis üle suvilatevahelise aia XXXterritooriumile ja võttis eest maja tagaküljele jäävate kahe akna klaasid koos liistudega. Oodanud ära H.Taali naasmise, sisenesid nad lahtise aknaava kaudu XXXmajja, kus varastasid IV’le kuuluvad esemed: antiiklaua väärtusega 5000 kr, cd-magnetofoni Sony väärtusega 700 kr, 3 graafilist lehte väärtusega 3000 kr tk (kokku 9000 kr), seinalamp-laterna vaskosa väärtusega 150 kr, 2 metallvaasi väärtusega 150 kr tk (kokku 300 kr), 6 margialbumit koos markidega, neist 1 A4 formaadis, 3 A5 formaadis, 1 A4 ja A5 formaadi vahepealse suurusega ja 1 A4 formaadist suurem, väärtusega kokku 7000 kr, samovar väärtusega 150 kr, melhiorist nugade-kahvlite komplekt 6 inimesele väärtusega 2000 kr, plastkäepidemetega nugade-kahvlite-lusikate komplekt 6 inimesele väärtusega 150 kr, melhiorist teelusikate komplekt 6 inimesele väärtusega 350 kr, puhur Melissa väärtusega 350 kr, fotoaparaat Fed väärtusega 600 kr, vaskkauss väärtusega 500 kr, elektritrell väärtusega 400 kr, tööriistad plastkastis väärtusega 600 kr, plastkast kruvide-mutritega väärtusega 150 kr, õmblustarvete karp 150 kr, kassettmagnetofon väärtusega 100 kr, 2 väravavõtit väärtusega 75 kr tk (kokku 150 kr), juukseföön väärtusega 110 kr, käsipump väärtusega 120 kr, inglise-vene sõnaraamat väärtusega 200 kr, vene-inglise sõnaraamat väärtusega 200 kr, vene keele seletav sõnaraamat väärtusega 300 kr, kokku vara 28 730 kr väärtuses. Seejärel sisenesid nad lahtiste aknaavade kaudu XXXhoonesse ja varastasid sealt KK’ile kuuluvad esemed: vasest kaminaplaat väärtusega 1500 kr, 2 Viiralti graafilist lehte väärtusega 300 kr tk (kokku 600 kr), 1 graafiline leht väärtusega 400 kr, kokku vara 2500 kr väärtuses. Varastatud esemed panid nad kottidesse, mille viisid suvilate taha Randvere tee äärse metsa alla, kutsusid kohale Maksim Fjodorovi, kes sõitis oma sõiduautoga Nissan Note r/nr XXX Randvere tee ja Lehiku tee ristmikule ning koos tassisid nad kotid autosse. Varastatud esemed viisid nad H.Taali elukohta Tallinnas XXX majas, kus H.Taal varastatu realiseeris. Kirjeldatud käitumisega pani Igor Maltsev toime korduva, isikute grupis ja sissetungimisega varguse, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Priit Pärtelpoega süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud väärteokorras 19.aprillil 2009 ja 05.juunil 2009 KarS § 218 lg 1 järgi ning Harju Maakohtu 29.aprilli 2010 otsusega 24.mail 2009 toimepandud KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, seega süstemaatiliselt ehk olles KarS § 199 lg 2 p 9 tähendatud isik, ajavahemikul 05.juunil 2009 kella 16st kuni 07.juunil 2009 kell 11.30ni grupis koos Hermo Taal’iga tungis aknaklaasi eemaldamise teel ehk sissetungimisega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXXasuvasse VIPS OÜ-le kuuluvase kauplusse ja võttis sealt ära VIPS OÜ-le kuuluvaid asju - erinevaid ehitusmaterjale, ehitusdetaile, tööriistu, töövahendeid, boilereid, valgusteid ja vana arvuti komplekti, millega tekitas OÜ-le Vips varalist kahju kokku 59 995,90 krooni ning lisaks sellele PP ́le kuuluvaid asju - 2 elektripliiti maksumusega 1600 kr ja 1800 kr, seinakellad maksumusega 900 kr, 8000 kr ja 8000 kr, akutrelli Makita koos kastiga, milles oli teine akumulaator ja laadija, maksumusega 3500 kr, võimendi Estonia maksumusega 800 kr, kassetmagnetofoni Majak maksumusega 800 kr, duubelkassetmagnetofon-raadio Unusef

maksumusega 200 kr, gaasiboileri Junkers maksumusega 2400 kr, pika musta värvi nahast jope maksumusega 2500 kr, musta värvi sviitri maksumusega 400 kr, elektrilise muruniitja maksumusega 3000 kr, kaks pakki klaasvatti maksumusega kokku 1040 kr, puuküttega ahju uksed kinnitusdetailiga maksumusega 200 kr, müüriladuja kellu maksumusega 25 kr, elektrijuhtme pikkusega 20 m maksumusega 300 kr, tööriistakomplekti metallkarbis maksumusega 250 kr, millega tekitas PP’ile varalise kahju kokku 35 715 krooni. Kirjeldatud käitumisega pani Priit Pärtelpoeg toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Igor Maltsev tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja seletas, et H.Taal on talle varasemast tuttav, aastast 2007. Kust H.Taal elamiseks raha sai seda, ei tea. M.Fjodoroviga tutvus 2010 alguses H.Taali juures. Ise elas varem Kuusalu vallas, siis mõni aeg H.Taali juures. Suislepa tänava suvilatesse tungis akna kaudu. M.Fjodorov viis ta kohale. Vargile mineku ettepaneku tegi H.Taal. Suvilatesse sissetungimise kellaaega öelda ei oska, oli pime. Kui kohale mindi, siis autos juttu ei olnud kuhu minnakse. Läks koos H.Taaliga kahe tühja suvila juurde, auto jäi eemale kuskil 300-400 meetrit. H.Taal tuli vaatama millistesse sisse tungida. H.Taal pidi kiiresti linna sõitma ja läks M.Fjodoroviga minema. H.Taal ütles, et ta need suvilad lahti teeks. Võttis klaasiliistud ära ja akna eest. Suvilates midagi hinnalist ei olnud. Asju võeti spontaanselt, põhiliselt metalli. Asjad pandi prügikottidesse ja asjad viis koos H.Taaliga tee äärde metsa. H.Taal tuli tagasi enne hommikut, oli üksinda päris pikalt. Helistas vist H.Taalile, et tagasi tuleks. H.Taalil kohe tööriistu ei olnud, pärast kui tagasi tuli, siis oli vist heebel kaasas. Kotte asjadega oli 4-5. H.Taal helistas M.Fjodorovile, et see järele tuleks. Pärast tagasitulekut käis H.Taal suvilates ringi, võttis raamatuid, pani kottidesse. H.Taal tahtis lauda kaasa võtta, tassisid metsa alla, kuid see ei mahtunud autosse. Osa kottidest asjadega jäid samuti metsa alla. Asjad viidi H.Taali juurde XXX. Asjadest mäletab vaskkaussi, samovari, raamatuid. Süüdistuse mahuga varastatud asjade osas on nõus. Teab, et H.Taal tarvitas narkootikume, seda tõi talle Sergei, on teda paar korda näinud. H.Taali hüüdnimi on Kell. Võõra passi kohta teab seda, et kui H.Taali kodus ei olnud, siis üks mees tõi sinna naisterahva passi, et H.Taalile edasi annaks. See võis olla kas sama päev või päev varem kui H.Taal kinni peeti. Pass oli all korrusel laua peal. Kinnipidamise päeval läks H.Taal amfetamiini järele, pidi Sergeiga kohtuma, telefoni teel ütles, et 30 grammi. Süüdistatav Maksim Fjodorov tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja seletas, et teab H.Taali lühikest aega. Korjasid vanametalli ehitusplatsidelt. H.Taali hüüdnimi on Kell. H.Taaliga kohtus Humalas H.Taali juures, I.Maltsevit nägi H.Taali juures kodus. 15.02.2010 tehti ettepanek lisa teenida. Tegeles vedudega ja oli töö kaotanud, iga kopikas on oluline, teenis juurde kust sai. Ettepaneku tegi H.Taal. Sõideti linnast välja, sõidutas sinna ja pärast tuli hiljem järgi. Jäi tee äärde seisma ja H.Taal läks välja, ütles, et helistab. Kaugemale ta ei sõitnud. Öösel oli tööl ja H.Taal helistas ning ning sõitis tagasi mõne aja pärast. Kohale jõudes laaditi peale 3-4 kotti. Mis kottides oli, seda ei tea. Kotid olid suured prügikotid, need olid juba tee ääres ja samas olid ka H.Taal ja I.Maltsev. Nad olid koos kottidega 10-15 meetri kaugusel teest põõsaste taga. Ilmselt H.Taal ütles, et need on suvilast. Mis kottides oli, seda ei tea, viis need sinna kus H.Taal elas. Teab, et H.Taal tarvitas amfetamiini, kuid kust sai, seda ei tea. H.Taalilt on saanud narkootilist ainet 2-3 korda, kuskil 5-10 grammi minigrip kilekottides. Teab, mida tarvitab. On edasi andnud tuttavatele Andreile, Sergeile, ER , veel mõnele. E.R on edasi andnud ehk 2-3 korda, E.R on tema tuttava naistuttav. Kogus oli neil kordadel ehk 3-4 grammi. Süüdistatav Priit Pärtelpoeg end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja seletas, et H.Taali ei tunne. Kella hüüdnimega isik on tema venna Heiki tuttav. XXXkaupluse ruumides on olnud 2009 juuni alguses. Käis lähedal Rimi poes ja nägi ust praokil olevat ning huvist sisenes. Seal olid ehitus- ja santehnika otstarbelised asjad. Kaupluses oli 5-10 minutit, sõi lastevorsti, jõi õlut peale, tegi suitsu. Kauplusest midagi kaasa

ei võtnud. Edasi läks õe juurde. Balti Jaama piirkonnas on olnud kui on läinud trammi peale, sealsel turul midagi müünud ei ole ja mustades prügikottides asju samuti Me. Tunnistajad rääkisid ilmselt kellestki teisest. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Hermo Taal tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegudes süüdi osaliselt ja selgitas, et P.Pärtelpoega ei tunne, XXXkaupluses käinud ei ole, samuti ei ole Balti Jaama turul asju müünud. Veiko P on halvad suhted, lubas V.P pool kõhtu maha lõigata ja V.P lubas, et tal on avastamata 2000 vargust ja mõne ta ikka talle pähe määrib. V.P on tema verd ampullides kodus ja V.P sokutab tema DNAd sündmuskohtadele. Tunnistajad on V.P e poolt värvatud. Tallinna Inglise Kolledžist vargusest ei ole kuulnudki. Turvakaamerate salvestustel olev isik ei ole tema moodigi. 2012 aastal võib öelda, kes on fotol. Vanaaegne mööbel meeldib väga, müüb seda Saksamaale ja vargapoisid toovad seda talle. Mis puudutab Marja 4D hoone juurest vargust, seda ei tea, see isik ei ole tema moodigi seal pildil. Ta ei kannagi dresse ja ta ei pea teadma, mida tegi 13.08.2009. Nende kahe tunnistaja jutt tema kohta Nishiki rattaga on tühi jutt, tema seal ei liikunud ja aetakse midagi segamini. Marja 4 hoovis võis viibida, kuid teda ei olnud seal kust Merida ratas varastati. Elab seal piirkonnas ja tunneb seda hoovi. V.P seostab ühte hoovi teisega. Mis puudutab 15.02.2010 episoodi, siis siin pole midagi teha, MPleidis kaks kitse, tunnistab. Tõendid võib telefonikõnede pealt võtta, I.Maltsevi jutt on aga vale. Kuidas suvilate juurde sai, seda ei mäleta, haakis antiiklaua peale. Suvilates sees ei käinud, peaks olema viimane lammas kui võõrale territooriumile siseneb. I.Maltsev seletas telefoni teel, pani laua Maksi autosse. Ei mäleta kas olid suured prügikotid asjadega, võisid olla. Lauda mäletab, väiksemaid asju Me. Antiiklaua äravedamise vajadusest sai teada siis kui vargus oli toime pandud ja oli vaja abi äratoimetamisel. M.Fjodorovi jutt võib isegi õige olla. Pole vahet mis kell see toimus, tunnistab. Ei huvita eriti, mis siin toimub, valesüüdistused, valeütlused. I.Maltsevil oli kaheks nädalaks vaja elamiskohta, lubas seal elada, käis aeg-ajalt vaatamas. Endal on palju elukohti, mida ei avalda. Passi osas on kuritahtlik süüdistus, I.Maltsevi ütlustest nähtub, et pass toodi I.Maltsevile, tema ise seal ei elanud. Telefonikõnede salvestuses võis olla teine pass, ehk oli pandiks toodud, laenas raha välja. Elatub rahast, mida riik talle maksab, suurendab seda raha. Narkootilise ainega on sõbralikud suhted, tarvitab 12 aastat. Ostis amfetamiini MPinformaatori käest. See Serjoga on ainus isik, kellelt ostis. Üle viie doosi ei ole kunagi olnud. 2 grammi puhast on viis doosi, krooniliste narkomaanide doos. Ei osta kunagi üle 10 doosi, austab kriminaalkoodeksit. Tutvus Serjogaga jaanuaris, ostis jaanuaris, veebruaris üle nädala korra, alla 8 grammi. Rohkem ei saa osta, on kriminaalkaristus. Kunagi ei ole karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, muud on lubatud, sest srok ei ole pikk. Narkootilist ainet on edasi andnud tuttavatele, sõpradele. J.Rle ei ole andnud, T.Hile ei ole andnud, ei tunnegi teda, T.Miga on koos tarvitanud, E.Rga on koos tarvitanud, V.S ei ole andnud, M.Fjodoroviga on koos tarvitanud, R.R ele on andnud pool grammi, ta tassis antiiki, G.-J. Aga on koos tarvitanud, A.Pga on koos tarvitanud. Puhast ainet on 0,15%, tal on selline kaval riist, on vajalik, sest kui politseinik müüb, et ei müüks prahti. 06.03.2010 sai Serjogaga kokku, ostis 30 grammi amfetamiini, maksis 1000 krooni. Kolmeliitrisest purgist teelusikaga pani Sergei kilekotti autos. Pulber oli kollakas, muud värvi sealt ei saanud. Läks sealt U.Gerasimovi juurde ja küsis kilekotte, et teha kuueks doosiks endale ja sõpradele ja süstis ennast. Kaalu unustas U.Gerasimovi juurde ja läks uuesti kohtuma Sergeiga, kuid peeti kinni kui bussist väljus. Üle 10 doosi on suur kogus, 20 grammi puhast ainet on ka suur kogus, tema tegu on väärtegu. Teab seda, sest on olemas riigikohtu lahendid. U.Gerasimovi teab 1982 aastast, U.Gerasimov tegeles kullaäriga, müüs võltsitud kuldplaate kaaluga 2 kuni 8 grammi. Tekkis tüli, kuid see lahenes, sest U.Gerasimov ei teadnud, et tegemist oli võltsitud kaubaga. U.Gerasimov ei tarvita narkootilisi aineid, ta on alkohoolik. Kui kõnedes on räägitud, et läheb roosa järgi, siis oli juttu kullast, kuld on roosa, kollane ja valge. Ise ajas ka kullaäri, kuid usk ei luba rääkida Süüdistatav Urmas Gerasimov end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja seletas, et narkootilist ainet kunagi tarvitanud ei ole, samuti ei ole edasi andnud. Teadis, et H.Taal tarvitab 8 aastat narkootikume. H.Taal on talle võlgu kulla eest ja meelitas H.Taali 06.03.2010

enda juurde. Kui H.Taal tema juurde tuli, siis tahtis ennast süstida ja ta näitas talle, kust saab vett, andis H.Taalile lusika ja minigrip kilekotid, mis on kuldplaatide pakendamiseks. H.Taal süstis ennast ja tema käis K.K poes õlut toomas. Kui tagasi tuli, tahtis H.Taaliga rääkida, kuid see oli juba väljas ja rääkis telefoniga. Küsis H.Taalilt, millal raha saab, H.Taal lubas, et saab nädala jooksul. Läks alla ja avastas sealt kilekoti kaaludega. Viskas kilekoti koos kaaludega ja lusika sahtlisse. Helistas H.Taalile, kuid see ei vastanud. Õhtul kella 9 paiku lendasid maskides politseinikud sisse ja läbiotsimine kestis 4 tundi. Oli andnud H.Taalile kuldplaate, mida oli ostnud E61 mobiiltelefoni ja laptopi eest Remilt, kes tõi neid Poolast. Plaadid olid Swiss prooviga 725, tegelikult ei olnud number õige. Andis H.Taalile 4 grammi, tahtis veel, kuid küsis et toogu osa raha ära. Plaadid olid kaaluga 2 kuni 6 grammi. H.Taal pidi tooma 8000 krooni, andis H.Taalile 8 grammi. H.Taal tõi 4000. H.Taal hakkas rääkima, et kaal on väiksem, sest kilekott ka kaalub. Kuulas kõnesid ja seal on juttu, et ärgu tehku reklaami, narkootilistest ainetest juttu ei ole. Miks peaks kõnedes rääkima, et kullast jutt, ei pidanud vajalikuks. Oli iga päev juua täis, ei kontrollinud oma juttu. Kannatanu Tallinna Inglise Kolledži esindaja MG seletas, et hommikul tööle tulles avastas sisenemisel monitori kadumise, seejärel avastas lukkude lõhkumise. Läbi sekretäri klaasseina ja ukse oli näha. Ukse lukk oli katki, lukuosad vedelesid maas, märkas, et ka arvuti oli kadunud. Sisse oli tungitud maja kõrvaluksest, mis on evakuatsiooni jaoks, seestpoolt avatav. Väljastpoolt sai tuuleriivi eest lükata ja avada. Varalist kahju tekitati 17 660 krooni. Turvakaamera salvestuselt on sisenemine näha. Varastati ka sularaha, mis oli õpilastelt kogutud. Jälgedest olid jäänud vereplekid trepikotta, vahekoridori ja vahekoridori uksele. Kannatanu APseletas, et töötab Tallinna Inglise Kolledžis sekretärina ja tööle tulles teatas talle vargusest MG. Ära oli varastatud ka temale kuulunud kirjutuslaua tool, mis oli puidust. Oli tooli tööle viinud, et anda see kolleegile restaureerimiseks. Tool oli perekonda kuulunud 1925st aastast. Hindab tooli 10 000 kroonile. Sellise hinna eest saaks sellise vanakraamiturult või kui lasta teha koopia. Kannatanu MLseletas, et 13.08.2009 jättis oma maastikujalgratta Marja 4D hoovis varikatuse konstruktsiooni külge, mis oli seina küljes. Järgmisel hommikul jalgratast enam ei olnud ja ratas oli kadunud koos jalgrattalukuga. Jalgratas oli saadud ülikooli lõpetamise puhul kingituseks 17.12.2004. Uuena maksis 7000 krooni, hindab ratast 3000 kroonile ja lukku 200 kroonile, varaline kahju 3200 krooni. Kannatanuna üle kuulatud PP seletas, et XXXruumid olid renditud Põhja Tallinna Linnaosa valitsuselt enam kui 10 aastat. Helistati politseist ja küsiti, kas ruum kuulub temale, et avastati sissetungimine, uks lahti, aken eest ära. Läks kohale, asjad olid laiali. Seal oli OÜ Vips, millega tegeles varem isa, kes nüüdseks on surnud. Kasutasid seda laoruumina. Uks pandi kinni kui patrull tagasi tuli, oli uks jälle lahti ja asju kokku kogutud ja uksele lähemale viidud. Sel ajal kui ta seal oli, siis ilmus sinna meesterahvas, kes kinni peeti. Sündmuskohalt võeti ära erinevaid esemeid, mis ei kuulunud sinna, sh kott tööriistadega, suitsukonid, toiduained, ekskremendid. Osa varastatud asjadest sai kätte Balti Jaama turult, hüvitamata on varaline kahju 34 690 krooni. OÜ Vips asjade osas teab informatsiooni VP. Kannatanuna üle kuulatud KK seletas, et oma suvilas XXXkäis 24.02.2010 ja avastas, et majja oli sisse tungitud. Majal oli aken eest ära ja lukud lahti, abihoone klaas oli samuti ära võetud. Viimane kord käis seal 2009 detsembris. Vargusega tekitati varalist kahju 3000 krooni, mis sisaldab endas vara väärtust 2500 krooni ja uute liistude paigaldamist 500 krooni ulatuses. Sündmuskohalt leidis ka heebli, mis ei kuulunud temale. Kannatanuna üle kuulatud IVseletas, et vargusest tema suvilas Suislepa 11A teatas talle tema naaber K.K, kelle lepsed olid avastanud, et tema suvila uks on lahti. Majas sees olid asjad maas segamini, aknaklaas oli välja võetud, sisenetud oli aknast. Pani ukse kinni ja läks koju. Paari nädala pärast helistati politseist ja küsiti ka oli suvilasse sisse tungitud. Pärast vanaisa

surma müüs vanaisa korteri ja viis asjad suvilasse. Antiikse laua kohta on hindu vaadanud antiigipoodides, internetis, postmargid olid ka kallid, täpset hinda ei oska öelda. Graafilisi lehti on vaadanud galeriis. Varalist kahju tekitati 28 730 krooni. Prefektuuris näidati talle tema samovari, kuid see oli kokku pressitud ja ta ei tahtnud seda enam tagasi. Leidis asjade hulgast võõra sigaretipaki, kuid viskas selle minema. Kannatanu VP seletas, et oli koos abikaasaga XXXkaupluse kaasomanikuks. Ruume renditi Põhja-Tallinna Linnaosavalitsusega sõlmitud tähtajatu rendilepingu alusel. Abikaasa tegeles muuhulgas ka vanaaegsete asjade restaureerimisega, tagaruumis oli töökoda. Kui maja maha müüdi, siis viisid asjad sinna kaks kuud varem. Kui mees suri, siis lõpetas hoone valve, enne seda oli hoone valve all. Akendel olid igal pool trellid, metalluksed. Ainult väikesel aknal ei olnud trelle, ei arvanud, et sealt saaks sisse tungida. Varguse kohta teatas talle poeg, ütles, et talle helistati politseist ja kauplus on lahti. Enne seda kolm-neli päeva varem oli kõik korras. Käis seal pojaga aeg-ajalt mõningaid asju võtmas. Inventuuri tegi raamatupidajaga, viimaste aastate dokumendid olid raamatupidaja käes. Kõiki varastatud asju ei suutnud meenutada, sealt oli varastatud ka isiklikke asju. Mõned asjad sai kätte Balti jaama turult vanakraamimüüjalt, osa instrumentidest, kaablit. Osadel asjadel olid kaupluse markeeringud peal. Helistas pojale, poeg käskis helistada politseile. Raamatupidaja käes olid kahe viimase aasta dokumendid, vanemad dokumendid olid kaupluses. Kuni 2005 aastani olid dokumendid kauplusest kadunud, oli näha, et oli nendega köetud ahju, osa dokumentidest oli ahju ees maas. Tegelik kahju on suurem kui politseile teatati. Toimikus olevates dokumentides on arvu juurde kirjutatud numbrid, millises koguses on asju kadunud. Arvutused on aga tehtud politsei poolt. Jääb varalise kahju juurde summas 59 798 krooni ja 65 senti. Hinnad on märgitud sisseostu hinnaga, kaupu osteti sisse hulgi. Tunnistaja VDseletas, et teda peeti XXXkaupluses kinni. Vargusest kaupluses sai teada siis kui talle anti varastatud asju müüki. Hiljem tahtis sealt kauplusest tulekustuteid. Müüki antud kaubad olid uued, asju hoiti mustades prügikottides Balti jaama turu juures. Müüki anti pintsleid, samuti teisi asju. Müügiks pakkunud mehed väitsid, et need on nende asjad. Hiljem näidati talle seda kauplust, mis oli Balti Jaama piirkonnas. Läks sinna koos kahe mehega, kauplus oli lahti. Läks sinna ja kavatses lahkuda. Pärast kinnipidamist ja vabaks laskmist nägi neid mehi uuesti, siis oli nendega ka kolmas väiksem mees. Üks kohtualustest (P.Pärtelpoeg) aitas teda asjade müümisel, oli üks neist kes palus müüa. Teist kohtualust (H.Taal) on varem näinud, see oli see kolmas mees, kes oli koos nende kahega ja kellel oli prügikott asjadega. Tunnistaja CKseletas, et oli 13.08.2009 Marja Comarketis ja estakaadi juurde tuli meesterahvas jalgrattaga ning palus ratast pooleks tunniks hoiule võtta. Mees oli vanem, väikest kasvu, käis ära kuskil pool tundi. Tundsid huvi ratta vastu, mees ei osanud ratta kohta eriti midagi öelda, seletas, et ostis nädal tagasi. Tahtsid, et mees istuks ratta selga, sest ratas oli mehe jaoks liiga kõrge ja oli aru saada, et ratas ei kuulu mehele. Mees ei tahtnud, et ta helistab politseisse ja hüppas estakaadilt alla ning jättis ratta sinna. Mees istub kohtusaalis (H.Taal). Tunnistaja RPseletas, et oli 13.08.2009 Marja Comarketis tööl ja sinna tuli jalgrattaga vanem meesterahvas ja uuris kas saab ratast hoiule jätta pooleks tunniks. Ratas oli väga kallis, tegi proovisõidu ja sai aru, et see ratas on mehe jaoks liiga kõrge ja tekkis kahtlus, et ratas on varastatud. Küsis mehelt ratta kohta, mees ei teadnud rattast eriti midagi ja ütles mehele, et see ratas ei ole tema oma. Ütles mehele, et kui ratas on sinu oma, siis istu peale. Mees istus ja kukkus rattaga pikali. Ütles, et kutsub politsei ja töökaslane läks politseisse helistama, tema ise aga läks tööle. Mees läks minema ja ratas jäi sinna. Mehele ei meeldinud, et politsei kutsutakse, hakkas vaikselt eemalduma. Mees istub saalis (H.Taal). Tunnistaja FF seletas, et 07.06.2009 hommikul läks tööle kell 07.30 ajal ja iga päev läheb mööda XXXasuvast kauplusest. Kauplusest oli kuulda jutukõminat ja tundus imelik, et nii vara seal keegi on. Tuli tagasi ja nägi, et kaupluse varikatuse all on aknal klaas puudu. Kutsus

politsei ja jäi teisele poole teed seisma. Kauplusest tuli raudukse kaudu välja vanem meesterahvas prügikotiga ja liikus bussipeatuse poole. Pani bussipeatuses koti pingile ja hakkas konisid korjama. Läks bussile nr 3. Prügikott oli umbes 150 liitrine ja poolenisti täis, kotti kandis mees üle õla. Mees tuli kauplusest välja üksinda. Politsei tuli kohale viis kuni kaheksa minuti möödudes pärast mehe lahkumist. Mees istub kohtusaalis (H.Taal) Tunnistaja GJA seletas, et teab isikud hüüdnimega Kell, tegelikku nime ei tea. Laenas sellelt isikult 1000 krooni. See isik on saalis (H.Taal). Millega isik tegeles, seda ei tea. On koos temaga narkootilisi aineid tarvitanud, amfetamiini. Puutus temaga kokku siis kui elas Tallinnas Sakala tänaval. Tarvitas paar-kolm korda. Tarvitatud aine oli valget värvi, aine eest ta ise ei maksnud. Aine oli pakendatud minigrip kotti, küsis ise telefoni teel. Kohtueelsel menetlusel ütlustesse märgitud väide, et andis aine eest raha, ei ole õige. Ülekuulamisel oli segaduses, oli narkojoobes. Ütlustes märgitud üks doos on õige, kuid üks doos ei ole üks gramm. Tundis aine ära lõhna järgi, mõjus uimastavalt. Tunnistaja ER seletas, et teab isikut hüüdnimega Kell, ta on väiksemat kasvu, vanem. Teab teda elukaaslase kaudu. On kokku puutunud pärast seda kui elukaaslane kinni peeti. Küsis raha võlgu, ehk 50 krooni, helistas korra või kaks. Isik on saalis (H.Taal). Maksim Fjodorovi teab, on elukaaslase tuttav, ei suhelnud temaga. On tarvitanud amfetamiini, mida on saanud Sõle tänava ühiselamust. H.Taalilt narkootilist ainet ostnud ei ole, kuid on koos temaga tarvitanud pärast elukaaslase kinnipidamist. Saab aru mida süstis, arvab, et oli amfetamiin, kuid ei tea mis tegelikult. Tunnistaja A P seletas, et teab süüdistatavatest H.Taali, on mõnikord suhelnud. Narkootiliste ainete osas on H.Taal teda kostitanud, tema H.Taali. On kuulnud, et H.Taal on saanud narkootilisi aineid kellegi Sergei või Serjoga käest. Väidetavalt oli see isik kas informaator või abipolitseinik. Muudest narkootiliste ainete allikatest H.Taalil ei tea. H.Taal on teda kostitanud ehk üks-kaks korda. Kui oli koos tarvitamine, siis oli juba valmis segu süstlas. Mõjus ergutavalt. Koguseid ei oska öelda, samuti ei tea pakendamisest midagi. Teab, et H.Taal tarvitab, suurematest kogustest ei tea. Tunnistaja HKseletas, et teab süüdistatavatest H.Taaliga on viibinud koos kinnipidamiskohas. Teab, et H.Taal tarvitas narkootilisi aineid, tarvitas ka ise. H.Taalilt narkootilisi aineid saanud ei ole, on kuulnud, et H.Taal on saanud Sergei käest, Sergeid ise näinud on vist ühe korra. Oli jutt, et H.Taal ostis kits Sergei käest. Tunnistaja HOseletas, et süüdistatavatest teab vaid H.Taali, teab, et H.Taal tarvitas narkootilisi aineid. H.Taal on rääkinud, et on saanud narkootilisi aineid Sergei või Serjoga käest, isikut ennast näinud ei ole. H.Taali omandatud kogustest ei tea, ei usu, et H.Taal turustamisega tegeles. Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: I köide • 07.03.2010 koostatud läbiotsimise protokollist nähtuvalt otsiti läbi XXX Tallinnas hoone madal parempoolne osa. Läbiotsimise käigus võeti kaasa kilekott 13 padruniga, glükoositops, 18 lehel dokumendid, ruuduline blokk, 2 mobiiltelefoni, muukraudade komplekt, , kaks padrunit, EV pass nr XXX, hõõglamp, kohver, kibu, kandekott selles olnud esemetega, 8 tööriista, kast käsidrelliga, jalgratas Scott, mikroahi, pliidiplaat, mantel ja 2 tooli. (t/l 5-7) • 09.03.2010 koostatud vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi XXX teostatud läbiotsimise ajal viibinud I.Maltsevi mobiiltelefone Nokia 2600 ja Motorola C650. Mobiiltelefoni Nokia 2600 vaatlusel tuvastati kontaktid, sealhulgas ka „Kell – XXX“. Vastatud kõnedest muuhulgas „Kell 06.03.2010 kell 16.12“. Mobiiltelefoni Motorola C650

vaatlusel tuvastati kontaktide hulgas „Kell – XXX, väljuvate kõnede hulgast ka „Kell 02.03.2010 kell 16.05“. (t/l 8-12) • 28.07.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi heledast läikivast metallist elektrilist samovari, samovar on pressitud lapikuks. (t/l 15-18) • 03.08.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Eesti Vabariigi kodaniku passi nr XXX, milline on välja antud 11.08.2005 TSnimele, pass edastatud Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooni osakonnale. (t/l 19-23) • Koopia TSsaadetud ja 26.06.2009 koostatud Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest, mille kohaselt lõpetati menetlus XXXtoime pandud varguses kuni uute asjaolude selgitamiseni. (t/l 27) • Rahvastikuregistri andmebaasi väljatrükk TSisikuandmete ja temale väljastatud isikut tõendavate dokumentide kohta. Andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on TSväljastatud Eesti Vabariigi kodaniku pass nr XXX, milline on tunnistatud kehtetuks. (t/l 28-29) • 06.03.2010 koostatud läbiotsimise protokollist nähtuvalt teostati läbiotsimine Urmas Gerasimovi elukohas XXXasuvas elumajas. Kaasa võeti valge korpusega kaal, elektrooniline kaal hallis kilekotis, ID kaart nr XXX, Eesti Vabariigi kodaniku pass nr XXX, Hansapanga kontokaart, sim-kaardi ümbris, prillitoos, kaal Soehnle, märkmik, lusikas pulbri jääkidega, karp kilekottide, pulbri ja pangakaartidega, kolm mobiiltelefoni. (t/l 33-42) • 09.03.2010 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi RKja Urmas Gerasimovi elukohas leitud mobiiltelefoni Nokia 1200. Telefonil puuduvad akukaas ja sim-kaart. Telefonis salvestunud üks saadetud ja üks vastu võetud sms sõnumid. (t/l 43-44) • 20.03.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi XXXkinnistut. Kinnistu piiratud võrkaiaga, kinnistul ühekordne hoone, mille uksed lukustatud, väiksema toa aken kaetud riidega. Elutoas asjad segi paisatud, kappidest, sahtlitest välja tõmmatud, verandal kappidest asjad maha paisatud. Hoone taga lumel aknaklaas ja liistud. Fotodel näha pildiraamid, milledelt klaasid eemaldatud ja raamid on tühjad. (t/l 56-66) • 05.04.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi XXXkinnistust. Kinnistu piisatud võrkaiaga, kinnistul ühekordne hoone ja kõrvalhoone. Hoone uks lukustatud, kõrvalhoone ukse tabalukk lõhutud. Suvila hoone ühte eluruumi viiv uks lukustatud, aknaava vineeriga kinni löödud. Verandal asjad kapist välja visatud, eluruumis diivanil tühjad pildiraamid, paremal pool diivanil heebel. Köögiukse kõrval kamin, mille eest plaadi koht. Toas ja köögis kapid ja sahtlid avatud, asjad laiali loobitud. (t/l 73-86) • 28.07.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi roostes metallist kummiheeblit. (t/l 87-88) • 03.09.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt tundis tunnistaja CKfotol nr 2 kujutatud Hermo Taalis ära isiku, kes tõi tema ja tema töökaaslase kätte hoiule sinise jalgratta Nishiki. (t/l 102-104) • 14.09.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis tunnistaja RPfotol nr 2 kujutatud Hermo Taalis ära isiku, kes 13.08.2010 tõi Marja Comarketisse hoiule sinist värvi jalgratta. (t/l 114-116) • 04.09.2010 koostatud CD-plaadi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi kaamerate videosalvestusi, millel on näha hoovi, kuhu sõidab jalgrattaga isik, kellel seljas lühikeste varrukatega hele särk, tumedad püksid ja hele müts, rattal kiri „Nishiki“, seejärel on näha samas riietuses, kuid tumeda dressipluusiga isikut jalgsi liikumas ja seejärel teise jalgrattaga värava suunas liikumas. (t/l 117-122) • 03.09.2010 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt, millest nähtuvalt on AS Comarket Marja kaupluse esindaja Põhja Prefektuurile üle andnud Marja Comarket kaupluse Mustamäe tee 45 videovalvesüsteemi salvestuse. (t/l 124) • 04.09.2010 koostatud CD-plaadi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi videosalvestust 13.08.2009 alates kella kell 10.24, millest on näha kaupluse ruumi ja tumedates riietes töötajat, seejärel ilmub kaamera vaatevälja kolm isikut ning seejärel üks isik jalgratta seljas,

seejärel on näha poetöötajat jalgrattaga. Pärast seda ilmub vaatevälja heleda mütsi ja heleda lühikeste varrukatega pluusi ja tumedate pükstega isik, pärast seda on näha rattaga liikumas poetöötajat. Seejärel ilmuvad vaatevälja politseiametnikud, üks tumedates riietes noormees toob jalgratta ning poe töötajad räägivad politseiametnikega. (t/l 125-130) • 06.04.2010 koostatud ekspertiisiaktist nr AN-294A-10/1033 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et ekspertiisiks esitatud kollakasvalge pulber kuues mingrip kotis massiga kokku 25,56 grammi sisaldab amfetamiini sulfaadina, amfetamiinsulfaadi sisaldus on 41%, seega on pulbris 7,69 g amfetamiini. (t/l 181) • 29.04.2010 koostatud ekspertiisiaktist nr AN-295B-10/1035 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et ekspertiisiks AN-294A-10/1033 esitatud amfetamiini sisaldava pulbri (Hermo Taalilt ära võetud aine) lisandite profiil on lähedane ekspertiisiks AN-295A10/1035 pakendist nr 1 esitatud amfetamiini sisaldava pulbri (Kirill Bobininilt ära võetud aine) lisandite profiilile, kuid on ka erinevusi. Tõenäoliselt ei pärine nimetatud pulbrid samast valmistuskogusest (partiist), kuid võivad pärineda sama labori erinevatest valmistuskogustest (partiidest). (t/l 183-184) • 01.07.2010 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-0360-10/1032 nähtuvalt on ekspert jõudnud alljärgnevale arvamusele: minigrip kilekotilt nr 3 (milles oli pulbriline aine, pakend 1) võetud proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada H.Taalilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. U.Gerasimovi võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav sellest segaproovist saadud DNA profiiliga. Minigrip kilekotilt nr 5 (milles oli pulbriline aine, pakend 1) võetud proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada U.Gerasimovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. H.Taalilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/Mesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Proovide puhul minigrip kilekotilt nr 2 ja 4 (milles oli pulbriline aine) saadi täielikud segaprofiilid. Urmas Gerasimovi võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav nendest segaproovidest saadud DNA profiiliga, Hermo Taalilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/Mesisaldumise kohta nendes segaproovides ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Proovide puhul minigrip kilekotilt nr 1 ja 6 (milles oli pulbriline aine) saadi DNA analüüsil segaprofiilid. Saadud DNA profiilides ilmsiks tulnud alleelide suhteliselt suur arv näitab, et antud proovid on summad mitmete isikute DNA profiilidest, mistõttu ei ole need DNA profiilid kasutatavad usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks. (t/l 186-188) • 08.04.2010 koostatud ekspertiisiaktist nr AN-295A-10/1035 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et ekspertiisiks esitatud lusikalt ja kolmelt kaalult ning kastist võetud proove ja pulbrit uuriti ning ekspert jõudis järeldusele, et pulber massiga 0,96 g sisaldab amfetamiini sulfaadina, amfetamiinsulfaadi sisaldus on 34%, seega on pulbris 0,24 grammi amfetamiini, ainejälgedega lusikal ja ainejälgedega digikaalul leidub amfetamiini jälgi, ainejälgedega köögikaalul, ainejälgedega kaalul ja ainejälgedega kastil narkootiliste ega psühhotroopsete ainete jälgi ei leidu. Lusikal ja digikaalul leidub amfetamiini jälgi, kuid ainejälgede puhul ei ole võimalik teha võrdlusuuringut ja seetõttu ka kindlaks teha, kas need ainejäljed on seotud Kirill Bobininilt ära võetud amfetamiiniga või Hermo Taalilt ära võetud amfetamiiniga. (t/l 194-195) • 16.06.2010 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-0361-10/1034 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et minigrip kilekotilt (milles oli pulbriline aine) võetud proovist saadi DNA analüüsil segaprofiil. Saadud DNA profiilis ilmsiks tulnud alleelide suhteliselt suur arv näitab, et antud proov on summa väga mitmete isikute DNA profiilidest, mistõttu ei ole see profiil kasutatav usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks. (t/l 197-198) • 13.07.2010 koostatud jälitusprotokoll Hermo Taali telefonikõnede kohta 12 telefonikõne salvestuste osas: 15.02.2010 kell 00.00.15 kuni 00.02.13 H.Taali numbrilt XXX Igor Maltsevi numbrile XXX, 15.02.2010 kell 01.41.25 kuni 01.42.52 Igor Maltsevi numbrilt XXX H.Taali numbrile XXX; 15.02.2010 kell 03.42.29 kuni 03.44.10 Igor Maltsevi numbrilt XXX H.Taali numbrile XXX; 15.02.2010 kell 04.49.48 kuni 04.51.19 H.Taali numbrilt XXX Igor Maltsevi numbrile XXX; 15.02.2010 kell 05.38.19 kuni 05.39.21 Igor

Maltsevi numbrilt XXX H.Taali numbrile XXX; 15.02.2010 kell 08.45.24 kuni 08.47.46 H.Taali numbrilt XXX Maksim Fjodorovi numbrile 56302030, 15.02.2010 kell 09.52.04 kuni 09.53.18 H.Taali numbrilt XXX Igor Maltsevi numbrile XXX; 15.02.2010 kell 11.17.36 kuni 11.19.01 H.Taali numbrilt XXX Igor Maltsevi numbrile XXX; 15.02.2010 kell 11.42.15 kuni 11.42.48 H.Taali numbrilt XXX Igor Maltsevi numbrile XXX; 04.03.2010 kell 21.45.33 kuni 21.47.17 H.Taali numbrilt XXX Kalev Ki numbrile 5531245; 05.03.2010 kell 16.51.50 kuni 16.51.48 H.Taali numbrilt XXX tundmatu isiku numbrile XXX; 06.03.2010 kell 11.50.03 kuni 11.57.07 tundmatu isiku numbrilt 56308122 H.Taali numbrile XXX. (t/l 210-219, tõlge 221-222) • 21.07.2010 koostatud jälitusprotokoll Hermo Taali telefonikõnede kohta telefonikõnede salvestuste osas, millega tehti kindlaks, et Hermo Taal viibis 15.02.2010 kell 00.00.15 Tallinnas Narva mnt ja Pirita tee ristmiku juures, kell 00.03.07 Tallinnas Valge 18H juures, kell 00.05.07 Tallinnas Valge 18H juures, kell 00.09.19 Tallinnas Narva mnt 95 juures, kell 06.13.20 Tallinnas Hõbekuuse tee 8 juures, kell 08.45.24 Tallinnas Hõbekuuse tee 8 juures, kell 09.29.39 Tallinnas Kloostrimetsa tee 58A juures, kell 09.52.04 Tallinnas Narva mnt 7C juures. (t/l 220) II köide • 13.07.2010 koostatud jälitusprotokoll Hermo Taali telefonikõnede kohta 203 telefonikõne salvestuste osas ajavahemikul 02.02.2010 kuni 06.03.2010. (t/l 1-141) • 21.07.2010 koostatud jälitusprotokoll Hermo Taali telefonikõnede kohta telefonikõnede salvestuste osas, millega tehti kindlaks, et Hermo Taal viibis 02.02.2010 kell 22.57.35 ja 23.40.40 Tallinnas Pirita tee ja Narva mnt ristmikul, 03.02.2010 kell 23.43.08 Tallinnas Pärnu mnt 453, 04.02.2010 kell 01.46.54 Tallinnas Paldiski mnt 107, kell 19.37.29 Tallinnas Marja 5; 05.02.2010 kell 01.35.54 Tallinnas Pärnu mnt 453, kell 13.33.39 Tallinnas Tartu mnt 63; 06.02.2010 kell 18.40.17 ja 20.43.38 Tallinnas Narva mnt 95 mõjupiirkonnas ja lahkub kell 21.01.26 Narva mnt 31; 09.02.2010 kell 18.22.47 Tallinnas Pärnu mnt 326, kell 18.37.08 Tähetorni 21, kell 21.51.28 Pärnu mnt 10; 10.02.2010 kell 13.32.21 Telliskivi 57F; 21.02.2010 kell 15.57.02 Tallinnas Narva mnt 95, kell 16.47.31 Tähetorni 21, kell 19.05.25 Pärnu mnt 453 ja kell 21.02.39. Narva mnt 95. (t/l 142-143) • 21.07.2010 koostatud jälitusprotokoll Hermo Taali telefonikõnede kohta telefonikõnede salvestuste osas, millega tehti kindlaks, et Hermo Taal viibis 06.03.2010 kell 15.22.57 Tallinnas Pärnu mnt 390, kell 15.30.20 Pärnu mnt 453, kell 15.41.07 Pärnu mnt 453, kell 15.44.03 Pärnu mnt 453, kell 16.06.42 Pärnu mnt 453, kell 16.11.52 Pärnu mnt 453, kell 16.33.12 Pärnu mnt 326. (t/l 144) • 30.06.2010 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi ER mobiiltelefoni Nokia 3310 ning sim-kaardil leiduvate kontaktide hulgas on ka „Kell +372 XXX.” (t/l 155-158) III köide • 06.03.2010 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti Hermo Taal kahtlustatavana kinni kell 16.40. Kinnipidamisel võeti H.Taalilt ära mobiiltelefon Nokia, 6 minigrip kilekotti valget värvi pulbrilise ainega ja 1939 aasta haakrist. (t/l 53-54) • 08.03.2010 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Hermo Taalilt kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni Nokia 6080. Telefoni sim-kaardil leiduvatest kontaktidest on nr 11 Tarmo (Tarmo P ), nr 17 Härmo (Härmo O ), nr 22 E(ER), nr 30 Urki-K (Urmas Gerasimov), nr 45 Tarts (Tarvo M), nr 48 K (Kalev K ), nr 62 Jaanika (GJA, nr 70 Lada (Sergei L ), nr 87 Tiina (Tiina H), telefoni mälu kontaktide hulgas nr 2 Igor 2 (Igor Maltsev), saabunud sõnumid, saadetud sõnumitest nähtuvalt on 03.03.2010 saadetud sõnum Maksim Fjodorovile, et natuke on raha vaja, samale isikule 24.02.2010 küsimusega, kas Maksil on raha vaja, 21.02.2010 Tiina H küsimus, et kui koju jõuab, annaks teada ja 16.02.2010 Maksim Fjodorovile, et see tuleks Kella juurde. (t/l 55-59) • 07.03.2010 seisuga karistusregistri andmete väljatrükk Urmas Gerasimovi kohta, millest nähtuvalt on Urmas Gerasimovi kohtu poolt karistatud seitsmel korral. (t/l 79-83)

• 09.03.2010 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Urmas Gerasimovi kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefone Nokia 1100 ja Nokia 3310. Nokia 1100 abonentnumbriga XXX kontaktina on muuhulgas ka Kell XXX, Nokia 3310 abonentnumbriga XXX on vastatud kõnena 06.03.2010 kell 15.01 ka Kell. Kontaktina on muuhulgas ka Kell (Hermo Taal) ja K (Kalev K) (t/l 85-90) • 06.03.2010 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Urmas Gerasimov kahtlustatavana kinni kell 20.45. (t/l 91-92) • 20.07.2010 seisuga karistusregistri andmed Igor Maltsevi kohta, millest nähtuvalt on Igor Maltsevit kohtu poolt karistatud seitsmel korral, neist kolm karistust on arhiveeritud, samuti on teda korduvalt karistatud eriliigiliste väärtegude toimepanemise eest, valdavalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja kolmel korral KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegude eest. (t/l 110-116) IV köide • Tallinna Inglise Kolledži direktori avaldus 23.04.2007, mille kohaselt on 20.04.2007 öösel sisenetud Tallinna Inglise Kolledži küljeuksest valvesignalisatsiooni all olevasse koolimajja. Sees on lõhutud sekretäri ruumi ja trepikoja ukse lukk. Sekretäri ruumist võeti ära arvuti monitor, arvuti, klaviatuur, radiaator, võrgukaabel, kirjutuslaua tool, sularaha 12 000 krooni. Varalist kahju hinnatakse 40 000 kroonile. Avaldusele lisatakse 21.04.2007 varahommikune turvakaamera salvestus, kus on osaliselt näha sisenemine ja väljumine koolist koos tooliga. (t/l 2-3) • Tallinna Inglise Kolledži esindaja MGtsiviilhagi 17 660 krooni nõudes. (t/l 6) • 21.04.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Estonia pst 10 asuvat Tallinna Inglise Kolledžis klaassein-uksega eraldatud sekretäriruumi, millel klaasuks varuväljapääsu treppide juurde. Ukse luku seesmine osa puudub ja on sekretäri laua juures maas. Varuväljapääsu ukse luku välimine pool puudub. Ukse pinda töödeldi daktopulbriga, tulid välja määrdumused. Uks praokil ja ukse all paberipakk kilega, mille pinna töötlemisel tulid välja naha papillaarkurrustiku jäljed. Ruumis laua sahtlid lahti tõmmatud, maas on 2 kroonine rahatäht, varuväljapääsu juures samuti kortsus 2 kroonine rahatäht. Varuväljapääsu ukse juures sekretäriruumis on prügihunt, millel verekahtlane kuivanud määrdumine. Hundi taga käsitöö tekstiilinukk verekahtlase määrdumusega. (t/l 8-12) • APtsiviilhagi 10 000 krooni nõudes. (t/l 19) • 11.02.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi CD-R plaati videosalvestusega, milliselt on näha kell 06.54 kõnniteel liikuvat tumedates riietes, kapuutsil valge triip, meesterahvast, kes hoiab käte vahel laua või tooli sarnast eset. Teisel salvestusel on näha sama isikut kõndimas mööda kõnniteed sama esemega, lisaks on näha isiku seljal valge triip ja musta värvi jalanõudel valge tagaosa. (t/l 27-29) • 18.11.2009 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-1023-07/2624 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et sündmuskohalt 21.04.2007 aadressil Estonia pst 10 võetud kahest proovist paberihundilt ja kahest proovist nukult saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA profiil on kokkulangev Hermo Taali võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. A3 paberipaki kile pealt võetud proovist saadi DNA analüüsil osaline segaprofiil. Saadud tulemuse alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selles proovis sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. A3 paberipaki kile pealt võetud proovist õnnestus DNA analüüsil määratleda ainult üksikuid alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selles proovis sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. (t/l 33-35) • Koopia Harju Maakohtu 11.06.2010 otsusest, mille kohaselt tunnistati Igor Maltsev süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 ja § 22 lg 3 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat, tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud ning lisakaristusena kohaldati sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 10 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 10 kuuks. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus 3 aastat Igor Maltsevi suhtes 3 aastase katseajaga kohaldamata,

lugedes mõistetud karistusest ära kantuks eelvangistus 06.07.2009 kuni 07.07.2009, so 2 päeva. (t/l 65-72) • Koopia 27.01.2010 koostatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist nr 5, millest nähtuvalt on ekspert andnud punktis 2 arvamuse, et kirjanduse andmetel on amfetamiini tavaline üksikannus 5-15 mg ja narkootiliseks joobeks kasutatav annus keskmiselt 130 mg. Päevane annus võib sagedasel kasutajal olla kuni 200 mg ning eriti tugeva sõltuvuse korral võib päevane annus olla kuni 2000 mg amfetamiini. Seega piisab kümnele inimesele toime tekitamiseks 50-150 mg ja narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1300 mg amfetamiinist. Päevane annus kümnele inimesele võib olla sagedastel kasutajatel kuni 2 grammi, eriti tugeva sõltuvuse korral kuni 20 g amfetamiini. Punkti 5 kohaselt piisab arvutuslikult 0,97 grammist narkojoobe tekitamiseks umbes 7 inimesele. (t/l 73-75) V köide • 07.06.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi XXXTallinnas asuvat endist sanitaartehnika kauplust Vips OÜ. Kaupluse ukse ees on klaasikillud, Soo 17 maja taga 25 meetri kaugusel XXXhoonest on seina ääres puitraamil aken. Kaupluse ukse ülaosas 2,5 meetri kõrgusel tühi ava suurusega 1 x 1 m. Müügisaalist on lukustamata pääsud teistesse ruumidesse. Soo tänava pool akende all mustad prügikotid, maas ehituskeemia pudelid, erinevad elektriinstallatsiooni tarvikud, maalritööriistad, kaks tulekustutit. Lettidel on klaaspinnad, millede all ehitustarvikud. Ukse poolses osas tühi veinipudel. Uksepoolses otsas kilekott kassaaparaadi, hinnapüstoli ja siltidega. Vahekoridoris maas määrdunud spordikott Bulls Chicago, milles tööriistad, tualettpaber, väiksemas kontoriruumis Lastevorsti tühi pakend, müügisaali poolses osas fekaalihunnik, millel niisked tualettpaberid, ajalehed. Sündmuskohalt võeti kaasa 2 DNA proovi tühjalt veinipudelilt, fekaaliproov, Lastevorsti pakend, juhtmetega plastseade, võõra spordikoti sangad. (t/l 5-20) • Äriregistri teabesüsteemi väljatükist nähtuvalt oli OÜ Vips aadressiks XXXTallinnas. Äriühingu tegevusalaks oli muude ehitusmaterjalide ja –tarvete jaemüük, juhatuse liikmeks oli kuni 22.10.2010 VP. Äriühingu asutajateks olid JSja VP, osanik VP. (t/l 30-31) • 11.06.2009 koostatud üleandmise – vastuvõtmise aktist nähtuvalt andis VVpolitseile üle ühe haamri ja kaks nivelliiri. (t/l 52) • V S 20.06.2009 seletus, millest nähtuvalt on ta vabatahtlikult välja andnud kaks haamrit, 25 meetrit kaablit 5x2,5, ahjuukse, müürsepa kellu. (t/l 53-54) • 06.08.2009 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi kahte haamrit plastkäepidemega, kirjaga Normex, suurt haamrit puidust käepidemega, haamrit puidust käepidemega, mis kaetud osaliselt sinise värviga, metallkarpi, milles 3 mutrivõtit ja 12 mutrivõtme otsikut, kahte oranži värvi nivelliiri kirjaga Precision 0,057 = mm/m, 80 cm, malmist ahjuust koos kinnitusega, kellut ja valget värvi isolatsiooniga kaablit. (t/l 63-72) • Müügiarved, arved-saatelehed, kreedit arved tööriistade, kinnitusvahendite, metallkaupade, maalritarvete, ehitusmaterjalide ostmise kohta OÜle Vips. (t/l 80-121). • Vips OÜ tsiviilhagiavaldus 59 798, 65 krooni nõudes. (t/l 122-127) • PPi 16.07.2010 allkiri elektrijuhtme, ahjuukse, kellu, karbis tööriistakomplekti kättesaamise kohta ja OÜle Vips kuulunud kahe loodi, väikese haamri, suure haamri ja kahe naelatõmbaja kättesaamise kohta. (t/l 132-133) • PPi tsiviilhagiavaldus 34690 krooni nõudes. (t/l 134) • 12.07.2010 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-0544-10/1561 nähtuvalt on ekspert jõudnud XXXkauplusest kaasa võetud esemete osas arvamusele, et suitsukonilt nr 3 võetud proovist saadi analüüsil täisprofiil, mis on andmebaasiotsingu alusel kokkulangev Priit Pärtelpoegi võrdlusproovis määratletud DNA profiiliga, kuid Me VD võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga; proovidest suitsukonilt nr 1, 2 saadi DNA analüüsil täielikud segaprofiilid, milles tulid ilmsiks peamised DNA profiilid, mis on andmebaasiotsingu tulemuste alusel kokkulangevad Hermo Taali võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Pakendilt Lastevorst võetud kolmandast proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil, milles tuli ilmsiks täielik segaprofiil, milles tuli ilmsiks meespäritolu peamine DNA profiil, milline ei

ole kokkulangev ei VD ega ühegi Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga. Pakendilt Lastevorst võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Priit Pärtelpoegilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. VD pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/Mesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Spordikoti sangalt nr 1 võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil, saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada VD ega Hermo Taalilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Spordikoti sangalt nr 2 võetud proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. VD pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/Mesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Tabletilehelt võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. VD võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav sellest segaproovist saadud DNA profiiliga. Elektriseadme pistikult võetud proovist saadi DNA analüüsil osaline segaprofiil. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa välistada Priit Pärtelpoegilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. VDlt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/Mesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Pakendilt Lastevorst võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil osaline segaprofiil. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa kindlalt välistada Priit Pärtelpoegilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. VDlt pärineva bioloogilise materjali sisaldusmise/Mesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Tabletilehelt võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil osaline profiil. Saadud DNA profiil ei ole seostatav VD võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Pudelist võetud proovist saadi DNA analüüsil osaline segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selles segaproovis sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Spordikoti sangalt nr 1 võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil segaprofiil. Saadud DNA profiilis ilmsiks tulnud alleelide suhteliselt suur arv näitab, et antud proov on summa väga mitmete isikute DNA profiilidest, mistõttu ei ole see DNA profiil kasutatav usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks. Esimesest proovist elektriseadmelt, teisest proovist elektriseadmelt, proovist pudelist, esimesest proovist fekaalist, teisest proovist fekaalist õnnestus DNA analüüsil määratleda ainult üksikuid alleele. Saadud tulemuste põhjal ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. (t/l 146-151) • Koopia Põhja Politseiprefektuuri 19.04.2009 otsusest väärteoasjas nr 2316,09,006302, millest nähtuvalt karistati Priit Pärtelpoega KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 300 krooni selles, et P.Pärtelpoeg püüdis Sõle 51 asuvast Selverist varastada kaupa hinnaga 23 krooni. (t/l 178) • Koopia Põhja Politseiprefektuuri 05.06.2009 otsusest väärteoasjas nr 2316,09,008144, millest nähtuvalt karistati Priit Pärtelpoega KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 600 krooni selles, et P.Pärtelpoeg püüdis Tartu mnt 49 asuvast Maxima kauplusest varastada kaupa hinnaga 520 krooni. (t/l 179) • Koopia Harju Maakohtu 29.04.2010 otsusest, mille kohaselt karistati Priit Pärtelpoega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistusega 30 päeva. (t/l 180-182) • Karistusregistri andmed seisuga 09.08.2010 Hermo Taali kohta, millistest andmetest nähtuvalt on H.Taali kohtu poolt karistatud üheksa korda valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, samuti väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas NPAS § 151 ja KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. (t/l 203-209) • Koopia Harju Maakohtu 26.05.2010 otsusest Hermo Taali karistamises KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi vangistusega 5 kuud ja 10 päeva. (t/l 210-212) • 18.08.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt esitati tunnistajale VDle äratundmiseks Priit Pärtelpoeg, Jevgeni Issajev ja Aleksei Leontšuk, kelledest VDtundis nr 1 all olevas Priit Pärtelpojas ära isiku, kes eelmise aasta juunis tuli tema juurde oma tuttavaga Balti jaama turul palvega aidata tal müüa maha erinevaid asju (erinevad tööriistad). Meesterahva nime ei mäleta. (t/l 216-219)

• 18.08.2010 koostatud isiku äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt esitati tunnistajale FFäratundmiseks Priit Pärtelpoeg, Jevgeni Issajev ja Aleksei Leontšuk ning tunnistaja seletas, et esitatud isikutest ei tunne ta kedagi, 2009 juunis kui aadressil XXXtoimus vargus, kedagi neist näinud ei ole. (t/l 220-222) • 18.08.2010 koostatud isiku äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt esitati tunnistajale Vladimir Sakhterov äratundmiseks Priit Pärtelpoeg, Jevgeni Issajev ja Aleksei Leontšuk ning tunnistaja selgitas, et äratundmiseks esitatud isikuid ei ole varem näinud. Ei suuda meenutada, et keegi neist isikutest 2009 aasta juunis oleks müünud talle asju. Neid inimesi ära ei tunne. (t/l 223-226) • 18.08.2010 koostatud isiku äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt esitati tunnistajale FFäratundmiseks Hermo Taal, Vladimir K ja Hillar E ning tunnistaja selgitas, et nr 1 numbri all olev isik (Hermo Taal) on isik, keda nägi 07.06.2009 lahkumas aadressil XXXasuvast poest. Nägi meest tookord hästi kuna meesterahvas poest lahkudes ootas bussi, kõndis peatuse lähedal edasi-tagasi, tegi suitsu. Tunneb ära vanuse, lühema kasvu ja kõhna kehaehituse, kitsa näo ja energilise käitumise järgi. Tol päeval oli tal suur musta värvi prügikott üle õla, mille ta bussi oodates pani peatuses pingile. On kindel, et see meesterahvas on sama isik, keda nägi poest lahkumas ja keda kahtlustab 07.06.2009 toimunud aadressil XXXvarguses. (t/l 227-229) • 18.08.2009 koostatud isiku äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt esitati tunnistajale VDäratundmiseks Hermo Taal, Hillar E ja Vladimir K ning tunnistaja selgitas, et paremal seisev meesterahvas (Hermo Taal), väikest kasvu, peaaegu kiilaks aetud, on temale tuttav. On teda korduvalt näinud linnas mingite kottidega. Tunneb temas ära meesterahva, keda nägi koos kahe märgatavalt noorema eesti keelt rääkiva meesterahvaga möödunud aasta juunikuus (need kaks märgatavalt nooremat meesterahvast palusid tema abi esemete müümisel turul). Kuidas selle meesterahva nimi on, ei jäänud meelde. Ta ei pakkunud midagi müüa ja ei rääkinud ühestki kauplusest. Tunneb ära väikese kasvu järgi, kidura kehaehituse järgi, peenikeste joonte järgi ja kergelt sissevajunud suu järgi. Kui ta räägib, siis susistab kergelt. (t/l 234-237) Kohus, kuulanud ära süüdistatava Hermo Taali süüd osaliselt tunnistavad ütlused, süüdistatava Urmas Gerasimovi süüd eitavad ütlused, süüdistatava Priit Pärtelpoja süüd eitavad ütlused, süüdistatava Igor Maltsevi süüd tunnistavad ütlused ning süüdistatava Maksim Fjodorovi süüd tunnistavad ütlused, samuti kannatanu Tallinna Inglise Kolledži esindaja MG, OÜ Vips esindaja VP ütlused, kannatanute AP, ML, PP, KK, IVütlused, tunnistajate VD, CK, RR, FF, GJA, ER, A P, HK, HOütlused, jälitustegevuse käigus salvestatud telefonikõned, kontrollinud kohtuistungil avaldatud ja ülalpool märgitud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Hermo Taali süüdistatakse 21.04.2007 Estonia pst 10 asuvast Tallinna Inglise Kolledžist varguse toimepanemises sissetungimisega. Süüdistatav H.Taal end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning selgitas, et tema Tallinna Inglise Kolledžis käinud ei ole. Kriminaalasja kirjalikes materjalides leiduva sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli kooli hoonesse sisse tungitud kõrvalukse kaudu lõhkudes ära ka sekretäri ruumi ukse ja kõrvalukse lukud. Sekretäri ruumist leiti paberihundilt ja tekstiilmaterjalist nukult verekahtlasi määrdumusi, mis ekspertiisiaktis nr GE-1023-07/2624 antud eksperdiarvamuse kohaselt osutusid kokkulangevaks H.Taali võrdlusproovist võetud bioloogilise materjaliga. Süüdistatav H.Taal selgitas, et kuivõrd tal on halvad suhted politseiametnik V.P , siis on temale kuuluv bioloogiline materjal sündmuskohale viidud V.P e poolt ja V.P pidi H.Taali sõnade kohaselt olema kodus H.Taal verd ampullides. Kohus suhtub taolisesse H.Taali väitesse kriitiliselt ja leiab, et selline väide ei ole eluliselt usutav ning on süüdistatava poolt kohtuistungil välja mõeldud kaitseversioon. Kohtuistungil vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaatluse objektiks 21.04.2007 kooli õuepoolse turvakaamera salvestus, millise paremas nurgas on näha ühe isiku liikumine kõrvalukse juurde ja seejärel väljumine koos tooliga ning lahkumine kooli juurest. (kd 4 t/l 22-24). Sellele järgnevalt

vaadeldi Eesti Panga turvakaamera salvestusi, millelt on näha samasuguses riietuses väiksemat kasvu isikut tassimas vanemat tüüpi tooli. (kd 4 t/l 29). Kuivõrd süüdistatava selgitus tema bioloogilise materjali sattumise kohta sündmuskohale ei ole eluliselt usutav ja süüdistatav ei ole parema puudumisel suutnud esitada ka usutavamat versiooni, ei loe kohus süüdistatava versiooni politseiametniku poolt tema vere kogumise ja seejärel sündmuskohtadele viimise kohta usaldusväärseks. Kriminaaltoimikust nähtuvalt käisid TIK ruumides sündmuskohta vaatlemas politseiametnikud S.Sulbi ja D.Netšajev (kd 4 t/l 8-12) ning vaatamata süüdistatava väitele saab järeldada, et politseiametnik V.P ei ole sündmuskohal viibinud ega olnud teadlik ka sellise varguse toimepanemisest ja tal puudus vajalik informatsioon selleks, et H.Taali bioloogilist materjali sündmuskohale viia. Seega ei ole H.Taali versioon ei eluliselt usutav ega faktiliselt võimalik. Kuivõrd süüdistatava versioon on üheselt ümber lükatud kriminaaltoimikus olevate tõenditega, leiab kohus, et süüdistatav on viibinud kuriteo toimepanemise ajal Tallinna Inglise Kolledžis ja toime pannud temale inkrimineeritud kuriteo. Kuivõrd turvakaamerate salvestustelt on ka näha seda, et varguse toimepanija ja tooli kandja on lühikest kasvu, mis kattub süüdistatava H.Taali kehaehitusega ja sündmuskohalt on leitud vaid H.Taali bioloogilist materjali, leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on toime pandud süüdistatava poolt. Hermo Taali süüdistatakse samuti ajavahemikul 05.06.2009 kuni 07.06.2009 XXXasuvast OÜ Vips kaupluse ruumidest OÜ Vips ja PPi vara varguses grupis koos Priit Pärtelpojaga. Süüdistatavad H.Taal ja P.Pärtelpoeg on oma seotust vargusega eitanud. Sündmuskoha vaatlusel võetud DNA proovidele tehtud ekspertiisiaktist nr GE-0544-10/1561 nähtuvalt on ekspert andnud arvamuse, mille kohaselt on leitud suitsukonidelt tuvastatud H.Taali ja P.Pärtelpoja bioloogilist materjali, samuti vorstipakendilt ja elektriseadme pistikult P.Pärtelpoja bioloogilist materjali ning tööriistadega koti sangalt bioloogilist materjali, millise kuuluvust H.Taalile ja V.Dle ei saa välistada. Süüdistatav H.Taal on oma viibimist XXXruumides täielikult välistanud, P.Pärtelpoeg on tunnistanud, et ta viibis seal kaupluses juhuslikult ning sõi vorsti ja jõi õlut peale, kuid midagi varastanud ei ole. Nii P.Pärtelpoeg kui ka H.Taal on seletanud, et nad ei tunne teineteist. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja VDseletas, et temale pakkus erinevaid tööriistu, mis olid uued, müügiks P.Pärtelpoeg, kelle ta kohtuistungil ära tundis, koos teise isikuga ning koos nende isikutega, kelle hulgas oli ka P.Pärtelpoeg, käis ta ka XXXkaupluses ning sai aru, et temale müügiks pakutud kaup oli pärit sellest kauplusest. Samas lahkus ta enne teisi kauplusest, saades aru, et need kaks isikut, sh ka P.Pärtelpoeg jäävad sinna asju varastama. H.Taali on ta aga näinud koos samasuguse prügikotiga, millisega toodi talle müügiks kaupa, juttu ajamas P.Pärtelpoja ja teise isikuga, kellega koos ta käis kaupluses sees. Hiljem oli ta kauplusse üksinda tagasi läinud, et kaasa võtta sealt tulekustutid, kuid peeti kinni. Sellised tunnistaja V.D ütlused annavad kinnitust P.Pärtelpoja selgitusele, et ta on selles kaupluses viibinud, kuid teisel ajal. Sama tunnistaja ütlustest nähtub ka seda, et P.Pärtelpoeg ja H.Taal on omavahel tuttavad, millele andis kinnitust ka asjaolu, et kohtuistungite ajal suhtlesid H.Taal ja P.Pärtelpoeg omavahel aktiivselt, mis lükkab ümber süüdistatavate väited selle kohta, et nad üksteist ei tunne. Tunnistaja V.D ja süüdistatava P.Pärtelpoja ütlusi kogumis hinnates saab teha järelduse, et P.Pärtelpoeg on selles kaupluses viibinud vähemalt kolm korda, so siis, kui P.Pärtelpoeg oma sõnade kohaselt läks kauplusest mööda ja sisenes tagauksest ning sõi seal vorsti, olles seal üksinda, seejärel siis kui tõi V.D sõnade kohaselt müügiks kaupa ja kolmas kord siis kui VDläks XXXkauplusesse koos P.Pärtelpojaga, kes näitas tunnistajale kust müügiks tulnud kaup pärit on. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud ka seda, et kahelt isikult Balti Jaama turult on ära võetud müüki pandud varastatud tööriistu ja materjale, mis on kannatanutele tagastatud. Samas ei ole isikud, kellelt kaupa ära võeti, ära tundnud süüdistatavates isikuid, kes oleks neile kaupa müügiks pakkunud peale V.D, kes tundis ära P.Pärtelpoja kui asju müügiks pakkunud isiku. Kohus teeb sellistest eelmärgitud tõenditest järelduse, et P.Pärtelpoeg on XXXkaupluses viibinud enam kui üks kord ning toime pannud sealt ka varguse, andes varastatud esemed müügiks V.Dle. Samas nähtub V.D ütlustest, et P.Pärtelpoja ja temaga oli XXXkaupluses kaasas kolmas isik, kes koos P.Pärtelpojaga tõi ka varastatud asju talle müügiks, kuid seda kolmandat isikut süüdistatavate hulgas ei olnud.

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja FFtundis kohtuistungil ära H.Taali kui isiku, kes varahommikul väljus XXXmajast koos poolenisti täis suure prügikotiga ning suundus bussipeatusesse ja läks bussi peale. Mis puudutab H.Taali selgitusi, siis leidis, H.Taal, et tunnistajad on politseiametnike poolt värvatud ja rohkem ei osanud H.Taal selle kohta midagi öelda. Kohus leiab, et kuivõrd kaupluse vaatlusel tuvastatud bioloogilise materjali kohaselt avastati sündmuskohalt H.Taalile kuuluvat bioloogilist materjali ning tunnistaja FFnägi H.Taali ka kaupluse ruumidest asjadega väljumas, siis on need tõendid omavahel riimuvad ja kohus loeb tuvastatuks selle, et H.Taal on kaupluses sees käinud ja sealt ka võõraid vallasasju ära võtnud. Süüdistuse kohaselt panid P.Pärtelpoeg ja H.Taal varguse toime isikute grupis ja sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Kriminaalmenetluse käigus kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditest saab kohus järeldada, et mõlemad süüdistatavad on hoone valdaja loata ja ebaseaduslikult sisenenud XXXhoonesse ning tunnistaja V.D ütlustest teeb kohus järelduse, et süüdistatav P.Pärtelpoeg on varastanud XXXhoonest ehitusmaterjale ja tööriistu, millised andis müügiks V.Dle ning tunnistaja FFütlustest teeb kohus järelduse, et H.Taal on varastanud XXXhoonest võõraid vallasasju. Kuigi süüdistatavad väidavad, et nad ei tunne teineteist ega saanud ka grupis vargust toime panna, on kohtu arvates V.D ütluste ja kohtuistungil näha olnud suhtluse põhjal väide, et P.Pärtelpoeg ja H.Taal üksteist ei tunne, ümber lükatud. Samas ei ole sellel asjaolul erilist tähtsust, kuivõrd asjaolu, et nad üksteist tunnevad, ei ole veel tõendiks grupis kuriteo toimepanemise osas. Ka mõlema süüdistatava bioloogilise materjali olemasolu XXXruumides viitab vaid sellele, et mõlemad süüdistatavad on viibinud nendes ruumides ning kooskõlas teiste tõenditega saab sellest teha ka järeldusi, et nad on toime pannud vargusi sellest ruumist, kuid see ei ole tõendiks selle kohta, et nad oleksid seal viibinud üheaegselt. See, et nad oleksid seal ruumis olnud üheaegselt, ei ole kinnitust leidnud ka teiste tõenditega. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud see, et P.Pärtelpoeg viis V.Dle müügiks asju koos teise isikuga ja H.Taal väljus üksinda kaupluse ruumidest kotiga, mis palju ei saanud endas sisaldada. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et H.Taal ja P.Pärtelpoeg oleks toime pannud vargust ühises grupis. V.D ütlustest võib küll järeldada, et P.Pärtelpoeg pani varguse toime grupis teise isikuga, keda ei ole kriminaalmenetluse käigus tuvastatud. Samas on süüdistus esitatud aga selles, et P.Pärtelpoeg ja H.Taal panid toime kuriteo ühiselt. Kohus saaks tuvastatuks lugeda selle, et P.Pärtelpoeg on toime pannud varguse grupis koos isikuga, keda ei ole selles kriminaalmenetluses kohtu alla antud, kuid kohus väljuks sel juhul süüdistuse piiridest ilma, et prokurör oleks süüdistust muutnud. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud see, et P.Pärtelpoeg on toime pannud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava varguse, so varguse, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, kuivõrd P.Pärtelpoeg on vähem kui aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust ja sellist varavastast käitumist saab hinnata väljakujunenud elulaadiks ja põhiliseks elatusallikate hankimise viisiks, kuid KarS § 199 lg 2 p 7 osas tuleb P.Pärtelpoeg õigeks mõista, vähendades grupi toimepanemise osas ka H.Taalile esitatud süüdistuse mahtu selle kvalifitseeriva tunnuse osas selles kuriteoepisoodis. Süüdistatavatele on inkrimineeritud võõraste vallasasjade äravõtmist, millega tekitati OÜle Vips varaline kahju 59 995,90 krooni ulatuses ja PPile 35 715 krooni ulatuses. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et V.Dle anti müügiks väiksemaid maalritööriistu, haamreid, loode ja ehitustarbeid, millede hind ei saa ületada mõnda tuhandet krooni ning turul teiste müüjate käest saadi kätte üksikuid tööriistu, kaabel ja ahjuuks, milliste esemete koguhind ei tohiks ületada 3000-4000 krooni. H.Taali nähti kauplusest väljumas ca 150 liitrise prügikotiga, mis oli poolenisti täis ja mis seega samuti ei saanud sisaldada võõraid vallasasju enam kui mõne tuhande krooni väärtuses. Samas on kaupluse ruumidest varastatud vallasasju kümnete tuhandete kroonide väärtuses, õigemini enam kui 90 000 krooni väärtuses, kusjuures paljude esemete puhul on tegemist suuregabariidiliste asjadega: boilerid, laelambid, klaasvill, mida H.Taal ega P.Pärtelpoeg ei üksinda ega ka kahekesi ilma transpordivahenditeta ei oleks saanud ära viia. Peale selle nähtub kriminaalasjast, et koos P.Pärtelpojaga käisid seal kaupluses kriminaalmenetluse käigus tuvastamata jäänud isik, kellest rääkis VDja VDise, kes tahtis ära viia ukse juurde valmis pandud tulekustuteid. Seega on kauplusse sissetungimisega

seotud laiem isikute ring kui kohtueelse menetlusega on tuvastatud ning kuigi ei ole välistatud, et H.Taal ja P.Pärtelpoeg koos veel mõne isiku abiga vaidlusaluse kaupluse põhjalikult tühjendasid, ei ole kogutud sellekohaseid tõendeid ning kohus ei pea võimalikuks mõlemale süüdistatavale süüks arvata kogu tekkinud varalist kahju ning nö varga risk, et sisse tunginud isik jätab ka kõigile teistele isikutele varale vaba ligipääsu ja vastutab kogu kahju eest, ei ole kohtu arvates kohaldatav, kuivõrd karistamise aluseks on süü suurus ning selle suurus tuleb tuvastada kriminaalmenetlusega. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavatele inkrimineeritud süüdistuse mahtu tuleb selles episoodis oluliselt vähendada. Kuivõrd aga tegemist on isikutega, kes on KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuteks, siis ei ole nende poolt tekitatud varalise kahju täpsel kindlaksmääramisel teo kvalifikatsiooni mõttes eriti suurt tähtsust. Küll on sellel tähtsust esitatud tsiviilhagide läbivaatamise võimalikkuse osas. Hermo Taali süüdistatakse ka selles, et ta 13.08.2009 varastas Marja 4D hoovist MLkuulunud jalgratta. Süüdistatav H.Taal end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et see kant ei ole talle küll võõras, kuid ratta vargust ta toime pannud ei ole. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad CKja RRselgitasid, et 13.08.2009 tuli Marja Comarketi hoovis nende juurde meesterahvas, kelles nad tundsid kohtuistungil ära H.Taali ja palus jätta nende juurde hoiule jalgratta Nishiki ning kui nad said aru, et ratas ei kuulu mehele ja hakkasid teatama sellest politseisse, siis mees lahkus, jättes ratta sinna. Tunnistajate poolt ära tuntud H.Taali liikumine kaupluse laoruumis on salvestatud ka kaupluse laoruumi turvakaameraga ning samas riietuses meest (hele müts, hele mustriga särk, valgete servadega jalanõud, triibuga püksid) on näha samal kuupäeval liikumas selle Nishiki rattaga hoovis, milline salvestus on tehtud enne kaupluse laoruumi turvakaamera salvestust. Teise hoovipoolse turvakaamera salvestusest sama päeva kohta on näha, et samas riietuses ja sama kasvu meesterahvas on uuesti hoovi tulnud samast väravast, kuid ilma rattaga ning üleriietest on lisandunud tumedat värvi varrukatega riideese ja pluus on pükstesse pandud. Sama isik lahkub hoovist värava kaudu juba teise jalgrattaga, mis on pakiraamiga ja ära tuntav kui Merida jalgratas. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kaupluse laoruumi turvakaameraga salvestatud isik, kes viis Nishiki jalgratta kaupluse laoruumi, hoovis Nishiki jalgrattaga sõitnud isik ja hiljem Merida jalgrattaga ära sõitnud isik on väliste tundemärkide kohaselt üks ja sama isik ning tunnistajad on laoruumis jalgratta Nishikiga olnud isikus ära tundnud H.Taali, siis on kogutud ja kontrollitud tõenditega tuvastatud, et MLkuulunud jalgratta varguse pani toime H.Taal. Kohus suhtub H.Taali väitesse, et tunnistajad CKja RRon kohtueelse menetleja poolt värvatud, kriitiliselt, sest tunnistajad ei saa moonutada turvakaamerate salvestusel leiduvat informatsiooni, milline riimub tunnistajate ütlustega. Hermo Taali süüdistatakse ka selles, et tema koos I.Maltseviga tungis XXXasuvatesse suvilatesse ning varastas sealt võõraid vallasasju, millise kuriteo toimepanemisele aitas kaasa M.Fjodorov. Kohtuliku uurimise alguses H.Taal end temale inkrimineeritud varguse toimepanemises süüdi ei tunnistanud, pärast süüdistatavate I.Maltsevi ja M.Fjodorovi ülekuulamist aga tunnistas, et aitas I.Maltsevil varastatud asju auto juurde tassida, saades vargusest teada alles siis kui lauda hakkas tassima. Samas leidis, et M.Fjodorovi ütlused vastavad tõele, I.Maltsev põhiosas oma ütlustest valetab, sest tema võõrale territooriumile ei tungi ning ainsaks tõepäraseks tõendiks saab olla kohtuistungil kuulatud telefonikõnede salvestus. Süüdistatava I.Maltsevi ütlustest nähtuvalt pidi ta selle eest, et H.Taal lubas tal enda juures mõnda aega elada, tasuma sellega, et murrab sisse H.Taali näidatud hoonetesse, et H.Taal saaks valida mida varastada. Nende suvilate juurde juhatas teda H.Taal, näidates ära hooned ja pärast seda lahkus. Tema võttis akendel klaaside liistud ära ja tungis sisse ning teatas H.Taalile mis hoonetes väärtuslikku on. Hiljem tuli H.Taal koos M.Fjodoroviga tagasi ning koos tassiti asjad ära ning laaditi M.Fjodorovi autole, osa asju jäi metsa lume sisse maha. M.Fjodorov kinnitas, et viis H.Taali kohale ja H.Taal laskis ta minema, öeldes, et kui vaja on, siis helistab ja M.Fjodorov tuleks talle järele. Hiljem H.Taal helistaski ning ta sõitis vanasse kohta tagasi, kus teda ootasid I.Maltsev ja H.Taal koos asjadega, mis kõik peale ei mahtunud ja ta viis asjad H.Taali elukohta XXX ning ta sai aru, et tegemist on varastatud asjadega. Kohtuistungil kuulatud telefonikõnede salvestustest nähtuvalt 15.02.2010 kell 0.00.15 helistas

H.Taal I.Maltsevile ja tundis huvi kus see asub ja I.Maltsev vastas, et seal samas teisel pool teed, kus nad olid. H.Taal teeb ettepaneku, et I.Maltsev käiks veel mõned majad läbi või et tuleks sinna ning I.Maltsev soovitab kohale tulla. I.Maltsev kannab ette, et ühes majas on kiiktool ja H.Taal tunneb selle vastu huvi ning küsib kas ta saab sinna vaatama minna ja I.Maltsev kinnitab, et saab. Samal ööl kell 01.41.25 helistab I.Maltsev ja ütleb, et tal oleks tööriistu juurde vaja ja kiiktooli juurde on vaba ligipääs. Samal ööl kell 15.02.2010 kell

Igor Maltsevit süüdistatakse 15.02.2010 toime pandud varguste toimepanemises, millised olid toime pandud grupis H.Taaliga ning sissetungimisega. Kohus leiab, et kuivõrd I.Maltsevit on varem varguse toimepanemise eest karistatud ja inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajaks ei olnud varguse toimepanemise eest mõistetud karistus kustunud ning ta pani järjest toime kaks vargust, leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud varguste puhul on tegemist nii faktilise kui ka juriidilise korduvusega KarS § 199 lg 2 p 4 mõttes. Kuivõrd süüdistatav tungis hoonetesse valdaja tahte vastaselt ja valdaja teadmata, mida näitab ka sisenemise viis akende kaudu ning öine aeg, siis on kohtu arvates tegemist sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes ning kuivõrd süüdistatav tegutses võõraste vallasasjade äravõtmisel ühiselt koos H.Taaliga on kohtu arvates tegemist varguse toimepanemisega grupis KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava I.Maltsevi käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud, grupis ja sissetungimisega. Maksim Fjodorovi süüdistatakse 15.02.2010 I.Maltsevi ja H.Taali poolt toime pandud vargustele kaasaaitamises. Kohus leiab, et kriminaalasja kohtuliku uurimise tulemusel on tuvastatud, et H.Taal oli M.Fjodoroviga kokku leppinud selles, et M.Fjodorov viib ta varguse toimepanemise kohale ning hiljem toob varastatu ära. Vastavalt uuritud tõenditele nii ka M.Fjodorov toimis ning kuna M.Fjodorov sai aru, miks ta H.Taali öösel metsa äärde viib ning telefonikõnedest nähtuvalt sai ka aru, et ta peab I.Maltsevi ja H.Taali juurde tagasi minema ning varastatud asjad peale laadima, saades aru ka sellest, et I.Maltsev ja H.Taal on grupis toime pannud varguse ja ta peab ära tooma varastatud asjad kottides ning laua. Seega sai ta ka aru sellest, et ta aitab grupis ja sissetungimisega toime pandud varguse toimepanemisele kaasa. Tänu M.Fjodorovi käitumisele toodi osa varastatust ära ja viidi H.Taali juurde realiseerimiseks, millega aitas M.Fjodorov kuriteo lõpuleviimisele kaasa, osutades füüsilist kaasabi kuriteo toimepanemisele, vastasel juhul oleks varastatu jäänud kas ära viimata ja realiseerimata või olnuks see oluliselt raskendatud, kuivõrd asjade äravedu toimus varastel hommikutundidel, mil kõrvalised isikud võinuks kuriteo toimepanemise avastada. Seetõttu oli süüdistatava M.Fjodorovi teopanus kuriteo lõpuleviimisel oluline. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Maksim Fjodorovi käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 22 lg 3 ettenähtud kuriteona, so kaasaaitamisena võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Hermo Taali ka KarS § 346 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so TS nimele väljastatud Eesti Vabariigi kodaniku passi kui ametliku dokumendi peitmises. Süüdistatav H.Taal end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning selgitas, et kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditest nähtuvalt toodi pass I.Maltsevi kätte ning tema sellest passist midagi ei teadnud ega ka näinud passi, sest ta peeti kinni enne kui koju jõudis. Kohtulikul uurimisel selgitas I.Maltsev, et keegi temale võõras isik tõi XXX ühe passi H.Taalile edasiandmiseks ning see võis olla ka samal päeval kui H.Taal kinni peeti või varem. Kohtuistungil avaldatud läbiotsimise protokollist nähtuvalt leiti TS pass H.Taali elukohast XXX alumisest eluruumist ümmarguselt laualt. Kohus asub seisukohale, et kuigi H.Taal väidab, et ta ei tea passi olemasolust midagi ja ta seda näinud ei ole, nähtub kohtuistungil kuulatud telefonikõnede salvestusest seda, et 04.03.2010 kell 21.45.33 helistas H.Taal K.Kile ja tundis huvi ühe doosi saamise vastu, kuid tal ei olevat selleks raha. K.K aga teatas, et talle on sõnad peale loetud ning ta ilma rahata ei annaks. Selle peale teatas H.Taal, et tal on hea pass müüa ja pakkus seda hea hinnaga, viiesajaga K.Kile, kuid K.K ei tahtnud kuidagi nõustuda ja lubas uurida, kas kellelgi on passi vaja. 05.03.2010 kell 16.51.50 helistas H.Taal menetluses tuvastamata jäänud isikule ja küsis, kas see isik saab talle seda passi anda, et tal oleks vaja naisterahva passi ning tundis huvi kui vana isiku pass sel isikul pakkuda on. Isik vastas, et 18 kuni 21 aastase isiku oma ja kas isik ei saaks talle seda ära tuua. 06.03.2010 kell 11.50.03 helistas menetluses tuvastamata jäänud sama isik H.Taalile tagasi ja teatas, et tal on see pass olemas, 21 aastase naisterahva oma. H.Taal teatas aga, et oleks vaja 25 aastase oma, kuid ka see sobiks. Helistaja teatab seejärel, et

22 aastase isiku pass on tal olemas ja tunneb huvi kui palju selle eest saada võiks. H.Taal siis ütleb, et see isik helistaks kui passiga tulema hakkab. Sellistest kõnedest nähtuvalt oli H.Taal eelnevalt teadlik, et teisel isikul on olemas võõra naisterahva pass, mis ei kuulunud isikule endale ning H.Taal oli sellest passist ka huvitatud ning vestlusest on näha, et passi H.Taalile edasiandmise eesmärgiks on selle passi kas müümine või millegi vastu vahetamine ning passi omaniku vanus 22 aastat sobib H.Taali eesmärgile. Samas on H.Taali elukohast ära võetud T.Salmu pass ning T.Salmu oli sel ajal 22 aastane. Seega oli telefonikõnedes juttu just nimelt T.Salmu passist, mis ka läbiotsimisel ära võeti ja H.Taal oli sellest teadlik, et see pass temale koju tuuakse ja tal olid selle passiga ka juba edasised plaanid tehtud. Samas on tegemist Eesti Vabariigi kodaniku passiga, mis on Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg 1 ja lg 2 p 2 riigiasutuse poolt välja antud isikut tõendav dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis. Selline dokument aga väljastatakse sama seaduse § 1 kohaselt seadusega kehtestatud dokumendikohustuse täitmiseks. Seega on Eesti Vabariigi kodaniku pass kasutatav vaid isikut tõendava ja reisidokumendina selle isiku poolt, kellele see dokument on välja antud. KarS § 350 sätestab aga tähtsa isikliku dokumendi ammendava loetelu ning kohtu arvates on KarS § 350 sätestatud dokumendi suhtes toime pandavad kuriteona karistatavad teod kvalifitseeritavad vaid KarS § 347, 348 ja 349 järgi. Kohus asub seisukohale, et KarS § 346, samuti §d 344 ja 345 käsitlevad dokumendina kõiki muid dokumente peale KarS § 350 loetletute, kuivõrd dokumendi mõttes on KarS § 350st tulenevalt KarS § 347, 348 ja 349 kitsamad erinormid, mis omakorda ei laiene muudele dokumentidele. Kohus leiab, et KarS § 346 näidatud dokumendi puhul on kaitstavaks hüveks ametliku dokumendi puutumatus ja selle dokumendiga seotud õiguskäibe valdkond, mis on oluliselt laiem kui tähtsa isikliku dokumendi puhul. Peale selle on Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 363 lg 1 sätetega ette nähtud eraldi vastutus isikut tõendavate dokumentide seaduse nõuete rikkumise eest, milliste nõuete kohasel täitmisel on isikut tõendava dokumendi ebaseaduslik käive välistatud. Sama aga ei saa väita kõigi muude ametlike dokumentide kohta. Seetõttu asub kohus seisukohale, et tähtsa isikliku dokumendi, antud juhul TSpassi omandamine ja peitmine ei ole kvalifitseeritav KarS § 346 ettenähtud kuriteona ning Hermo Taal tuleb temale esitatud süüdistuses KarS § 346 järgi õigeks mõista tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Hermo Taali süüdistatakse KarS § 184 lg 1 järgi samuti selles, et ta korduvalt ja ebaseaduslikult omandas kohtueelse menetlusega tuvastamata jäänud isikutelt ja sealhulgas ka U.Gerasimovilt suures koguses narkootilist ainet edasiandmise ja vahendamise eesmärgil ning andis seda korduvalt edasi erinevatele isikutele ning kella 15.30 ajal 06.03.2010 omandas U.Gerasimovilt 25,56 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas endas 7,69 g narkootilist ainet amfetamiini. H.Taal end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja seletas, et kohtuistungil kuulatud telefonikõnedes on juttu U.Gerasimoviga kullaärist ning ta on U.Gerasimovile võlgu saadud kulla eest ning sellest rahast on ka telefonikõnedes juttu. Urmas Gerasimovi süüdistatakse KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema alates 02.02.2010 kuni 06.03.2010 ebaseaduslikult käitles suures koguses narkootilist ainet, vahendades seda nii tuvastamata isikutele kui ka H.Taalile. Maksim Fjodorovi süüdistatakse KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema 2-3 korda ebaseaduslikult omandas H.Taalilt suures koguses narkootilist ainet ja edastas seda ERle ja tuvastamata jäänud isikutele. H.Taal end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning selgitas, et narkootilist ainet omandas ta enda jaoks ja kellegi Sergei käest ning kuivõrd ta on alaline narkootilise aine tarvitaja ning ta vajab suhteliselt suuri koguseid, siis temalt kinnipidamisel ära võetud kogus ei ole suur kogus KarS § 184 lg 1 mõttes ja tema tegu tuleks kvalifitseerida KarS § 183 järgi. Samuti ei ole ta omandanud narkootilist ainet U.Gerasimovi käest ja U.Gerasimovi juurest leitud kaal kuulub temale.

Urmas Gerasimov end samuti süüdi ei tunnistanud ning seletas, et ta ei ole kunagi narkootilist ainet tarvitanud ega omandanud ning telefonikõnedes on juttu kullas ja selle müügist. Maksim Fjodorov tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Kohus suhtub H.Taali ja U.Gerasimovi selgitustesse kriitiliselt ning ei pea neid usaldusväärseteks. Kohtuistungil üle kuulatud G.-J. A seletas, et on koos H.Taaliga narkootilist ainet tarvitanud, raha narkootilise aine eest H.Taalile andnud ei ole, tunnistaja E.R samuti seletas, et on koos H.Taaliga narkootilist ainet tarvitanud, tunnistaja A.P samuti väitis, et H.Taal on teda kostitanud. Seejuures G.-J. A ja E.R ei teadnud narkootilise aine päritolu, kuid H.Taaliga samaaegselt kinnipidamiskohas viibivad A.P, H.K ja H.O teadsid, et H.Taal on narkootilised ained omandanud kellegi Sergei käest, keda H.K olevat isegi korra näinud. Sellised kolme tunnistaja ühesugused ütlused viitavad aga kohtu arvates sellele, et tegemist on väljamõeldud ja hiljem kokkulepitud ütlustega. Sellele andis kinnitust kohtu arvates ka asjaolu, et A.P kohtuistungil ülekuulamise alguses esitas H.Taal talle suunava küsimuse, mis sisaldas endas vastust ning A.P sai vastata ainult jaatavalt, et H.Taal sai narkootilise aine tundmatult Sergeilt. Seega ei jõutud A.Pga eelnevalt ütlusi kokku leppida, ülejäänud kahe tunnistaja vastused tulid aga juba iseenesest. Sellest teeb kohus järelduse, et nende kolme tunnistaja ütlused narkootilise ainega varustaja kohta ei ole usaldusväärsed, kuivõrd ei riimu muude kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega. H.Taali ja U.Gerasimovi väited kullaäri kohta ei ole kooskõlas kohtuistungil kuulatud telefonikõnede sisuga ega läbiotsimistel tuvastatud asjaoludega. Ei H.Taali ega U.Gerasimovi juurest ole leitud ühtegi väidetavat kuldplaati ega selle kullaga tegelemisele viitavaid esemeid. Peale selle on kullaäri versiooniga välja tuldud alles kohtuistungil ning esitatud selline versioon, et tegemist oli võltskulla müümisega, so kelmuse toimepanemisega. Seega on kaitseversiionina esitatud vähemohtliku kuriteo toimepanemine, mille kohta ei pea süüdistatavad ütlusi enda vastu andma ning sellega välistatakse kaitseversiooni kontrollimine. Selle versiooni kontrollimine aga eeldaks uue kriminaalmenetluse alustamist. H.Taal on ka oma kõnest 02.02.2010 kell 23.40.40 nähtuvalt ostnud Tudilt tuhandete kroonide eest, kuid H.Taal ei ole selgitanud seda, et ta veel kelleltki kulda oleks ostnud, küll aga nähtub, et samalt Tudilt sai ta halvakvaliteedilist kaupa. 03.02.2010 on H.Taalile helistatud ja tahetud puhast kaupa, kuid H.Taal on selgitanud, et pidi ostma Tudilt, sest eelmine on juba ära jaotatud. 03.02.2010 helistas H.Taalile R.Kase ja tundis huvi kahe vastu, mille eest H.Taal küsis neljasadat krooni. 03.02.2010 helistati H.Taalile ja küsiti kümmet osa ja hakati seejärel hinda alla kauplema ja H.Taal seletas, et tal seda enda kaupa enam ei ole, andis kolmsada grammi ära kolme päevaga, kuid see kaup, mis tal käes on, ei ole tema oma. Samal päeval helistas ka J.R, kes küsis kahte ja H.Taal lubas talle valmis panna. 03.02.2010 on H.Taal helistanud H.Kule ja küsinud kui palju alles on ning H.K on teatanud, et nelikümmend on alles ning küsib siis kui palju ta peaks võtma juurde ning H.K pakub, et võiks võtta kaks kilo. Kaks tundi hiljem helistab U.Gerasimov H.Taalile ja teatab, et tal on uudiseid H.Taali jaoks ja on vaja koos ühes kohas ära käia. Pool tundi hiljem helistab S.Levin H.Taalile ja küsib kaupa, kuid H.Taal väidab, et tal on otsas, kuid Tudi käest saab, võiks helistada hiljem, sest tal on kiire ja peab ühes kohas ära käima. Samal päeval helistab taas üks isik ja küsib kaupa, kuid H.Taal vastab, et ta jagas juba 300 grammi ära ja see oli mingi uus roosa kaup, kuid tal ei ole aega ja Jaanika kaubale ligi ei pääse. Mõni aeg hiljem helistab R.Ots ja küsib sama kaupa kahes osas, kuid H.Taalil ei ole aega. Natuke aega hiljem helistab T.H ja seletab, et eelmine helistaja ei saanud aru kus H.Taal on ja tal on kolmsada krooni olemas. 04.02.2010 öösel kell 0.46.24 helistab aga H.Taal juba ise T.Hile ja teatab, et tal on ülikõva kaupa ja küsib kas T.Hil on kolmsada krooni alles. Samal varahommikul helistab H.Taalile K.K ja H.Taal kiidab K.Kile, et tal on ülikõva kaup ja K.K ajagu raha kokku. Mõne aja pärast

helistab H.Taalile ka TPning ka sellele teatab H.Taal, et tal on nüüd uus kaup ja otsigu helistaja vabasid rahasid kokku. Kell 0.52.23 helistab H.Taal ise T.M ja teatab, et tal on nüüd uus kaup, käis praegu järgi, on otse laborist ja parem kui Tudi oma ning H.Taal ei saa T.M juurest läbi sõita, sest ta andis kõik rahad ära ja tunneb huvi kas T.Mitil on raha. Kell 01.46 on aga juba R.Ots H.Taali ukse taga 300 krooniga ja tahab kaupa saada. Kell 02.15.16 helistab H.Taal aga ise SLja teatab, et nüüd on tal uus kaup juba käes, kuid S.Levin teatab, et ta juba sai roosat. H.Taal pakub, et ta võib hiljem ka anda, kuid kakskümmend tükki saaks ära anda kui kellelgi vaja on. Samas tunneb ta huvi, mis värvi kaup S.Levinil on ja saab teada, et roosat värvi ja ta tahaks oma kollast roosaga segada, et võiks vahetada, sest tema oma on kangevõitu. Samal päeval helistab H.Taalile end Ivoks nimetav isik, kes tahab kümmet tükki ja H.Taal seleta, et ta sai eile seda ülikõva ja lepitakse kohtumine kokku. Samal päeval helistab ka E.R, kes tahab kolmesaja krooni eest kaupa saada, et tal on kolm-nelisada krooni olemas ning H.Taal seletab, et öösel sai uue kauba. H.Taal täpsustab mitu kotti tuua ja seletab, et alles hakkas segama ning lubab kauba ära tuua ja E.R osa juurde panna. Hiljem helistatakse uuesti ja lepitakse kokkusaamine kokku apteegi juures, kust H.Taal tahab veel nõelu võtta. Samal ajal helistab H.Taalile V.Siitab, kes tahab kümmet tükki ja H.Taal seletab, et öösel sai just uue kauba ja pani endale ka ühe ja see pani teda lendama, et päris puhas kaup oli. Seejärel helistab H.Taalile K.K ja tahab suuremat kogust, kuid H.Taal lubab inimestega rääkida, kuid tal on jäänud paarkümmend tükki, sest on suurema osa juba laiali jaganud ja seletab, et kaup on puhas ja kollane. Siis helistab K.Õuna ja tahab kaupa saada, kuid H.Taal seletab, et müüs kolme päevaga 300 grammi maha. K.Õun seletab, et ta kuulis, et olevat hea asi olnud ja tahab, et H.Taal teada annaks kui uut kaupa tuleb. Mõni aeg hiljem helistab R.Kase ja tahab saada kakskümmend tükki, kuid H.Taal ei ole nõus andma rohkem kui 10 ja küsib kas helistajal selleks ka raha on. Seejärel on uus kõne ja hakatakse kauplema, kusjuures H.Taal tahab saada hinda, mis on R.Kase jaoks liiga kallis ja R.Kase pakub vaid sada krooni tükist, kuid lõpuks nõustub kümne eest maksma 1500 krooni. Seejärel tahab R.Kase ikkagi kakskümmend viis saada ja pakub, et H.Taal segaks ära, kuid H.Taal ei viitsi sellega tegeleda ning lõpuks lepitakse kokku, et kümme tükki saab korralikku. Seejärel helistab uus isik, kes tahab vaid natuke ja tervise parandamiseks ja H.Taal ei viitsi selle natukese pärast ise kohale minna. Pärast seda on uus kõne R.Kasega, kes ütleb, et tal on kaasas 1250 krooni, kuid H.Taal nõuab 1500 ja sellest kaubast saaks segada 25-30 doosi. Kuivõrd H.Taalil ei ole kaupa kasiinos kaasas, lepitakse kokku uus kohtumine. Samal päeval helistab ka H.O, kes küsib kauba kohta, sest on kuulnud, et H.Taal on pakkunud, kuid H.Taal väidab, et on juba otsas ja tellib juurde. Hetk hiljem lepitakse kokku uus kohtumine R.Kasega ning samal ajal helistab E.R, kes tahab juba 20, kuid H.Taal väidab, et kaup on juba otsas ja kõige rohkem 10 on võimalik saada ja tunneb huvi kas E.Rl on raha koos ning et enda oma ei hakka ära andma ja seetõttu muud solki tarvitama. Seejärel seab H.Taal tingimuseks, et kui E.R võtab võõrastele, siis tahab ta 2000 krooni saada. Seejärel helistab taas R.Kase, kes väidab, et hakkas sõitma ning H.Taal väidab, et tal on ainult seitse võimalik anda ja seetõttu võtaks vaid 1100 krooni selle eest, kõike ei saa ära anda. Siis aga helistab E.Rle ja teatab, et hakkab varsti tulema ning E.R tahab, et H.Taal teeks kaheksa eraldi ja kaks eraldi silma järgi ning ta annab kõigi kümne eest ära. Seejärel helistab H.Taalile M.Fjodorov ja lubab kohe läbi astuda. Pärast seda helistab H.Taal U.Gerasimovile ja ütleb, et tooks kogu raha ära ja küsib üle, et kas oli kolm ja pool tuhat, kuid U.Gerasimov väidab, et summa peab olema kolm tuhat seitsesada viiskümmend. Siis lepitakse kokku, et H.Taal läheb U.Gerasimovi juurde ja H.Taal ütleb, et tahetakse juurde saada ning U.Gerasimov lubab, et homme saab juurde, kuid tal ei ole enam raha, lubades seejärel, et kui H.Taal tuleb, siis teeb H.Taalile pakikese ära. Seejärel helistav U.Gerasimov H.Taalile ja ütleb, et ta peab ära käima kui on kindel, et H.Taal tuleb ning H.Taal väidab, et tal on raha koos ja tuleb kindlasti. Pärast seda helistab H.Taal kohe E.Rle ja seletab, et talle siiski täna tuuakse juurde ja ta tuleb öösel tagasi. Seejärel helistab ka R.Kasele ja teatab, et juba samal ööl saab puhast kraami ning R.Kase selgitab, et see mõjus teisiti ning H.Taal seletab, et see ei ole a, vaid on met-A, mistõttu on ka võimsam. 05.02.2010 helistab H.Taal E.Rle ja tunneb huvi E.R elukaaslase kohta, kes on kadunud ning E.R räägib, et Maks on tema juures ning H.Taal kinnitab, et Maks sai kauba tema käest kätte, tegemist on õige kaubaga ja segada ei ole mõtet, jätab endale kümme tükki ja ülejäänu annab ära, läheb ka Tudi juurde ja võtab sealt

roosat juurde. Mõni aeg hiljem helistab V.S H.Taalile ja H.Taal ütleb, et ta müüb ja tõi juba uut kaupa. V.S väidab, et tal on H.Taalile raha anda ning lepitakse kohtumine kokku. Hiljem helistatakse uuesti ja H.Taal lubab minna koju valmis panema ja lubab, et eks homme saab juurde. Siis helistab R.R ja seletab, et tal on ikka sama mure, kuid H.Taal ütleb, et selleks on raha vaja. Samas tunneb H.Taal huvi kuidas helistajale kaup mõjus ja R.R ei kurda, väites, et mõjus hästi. Mõne aja pärast helistab V.S ja tunneb kauba vastu huvi, kuid H.Taal väidab, et ootab K.Kit ning ta on kõik silma järgi kokku pannud, sest tal ei ole kaalu. V.Siitab aga seletab, et tal on kaal taskus ning lepitakse kokku kokkusaamine Lubja tänaval Janika juures. Pärast seda helistab H.Taalile T.M ja küsib kas H.Taalil on kümmet ära anda ja laseb Urmo nimelisel ühendust võtta H.Taaliga ning H.Taalile antakse number kellele helistada. Seejärel helistab H.Taal saadud numbrile ja pakub 10 tükki, kuid seletab, et ta peab kaaluma minema, sest tal ei ole kaalu, lepitakse kokku kokkusaamine. Järgmiselt helistatakse kohe uuesti ja tuntakse huvi hinna vastu ning H.Taal teatab, et 1500. Seejärel tahab helistaja, et H.Taal vahendamise eest pooliku vahendajale ka teeks. Seejärel on kõned V.Siga ja lõpuks ütleb H.Taal V.Sile, et ärgu see 10 võtku, võtku ainult viis, talle tuuakse öösel juurde. Seejärel helistab taas ennast Urmoks nimetanud isik ja küsib, olles kauba kätte saanud, et ega kaup kotis seistes nõrgemaks ei lähe ja H.Taal rahustab ta maha, kuid soovitab hoida jahedas. Mõni tund hiljem helistab T.M ja tahab kaupa saada, kuid H.Taal ütleb, et Veiko ja teised võtsid ära, kuid tunneb huvi kas helistaja tahab ainult enda jaoks ja lubab läbi astuda, sest niipalju on tal kaasas, kuid siis pakub, et Veiko võib hoopis läbi astuda. Mõni aeg hiljem helistab H.Taal K.Kile muu asja pärast, kuid K.K tunneb huvi kauba vastu, kuid H.Taal ütleb, et on kõik ära jaganud Ljohhale, paksule ja Tarmo tuttavale. K.K aga tahab kahte saada, mille eest H.Taal küsib 400 krooni, kuid K.K on arvestanud vaid 300ga. Seejärel seletab H.Taal, et kaup on kõva ja püüab kaks valmis teha ja ära tuua. Seejärel aga teatab H.Taal, et tal ainult üks on, ta on kõik ära jaganud ja Tarmo saadetud mehele andis kümme ära ning K.K võiks küsida nende käest, kellele ta ära andis, aga kui uue järele läheb, siis teatab K.Kile. Kaks tungi hiljem helistab H.Taal U.Gerasimovile ja seletab, et tal on kaal kaasas, nad kaalusid üle ja ikka oli 40 asemel 32 ning kaalu vahe tulenevat kottide kaalust. Lubab kohe U.Gerasimovile 1000 ära anda ja järgmine päev veel, kuid eelmine kord jäi juba üheksa ja pool grammi puudu. H.Taal seletab, et tal on väike kaal ja see näitab komasid ka, kuid U.Gerasimovi kasutatud kaal ei näita komasid. Selle peale teatab U.Gerasimov, et nad on juba kotti pannud ning H.Taal arvab, et U.Gerasimovi petetakse. H.Taal tunneb huvi, et kui ta homme järgmise osa rahast ära toob, ehk ootab teda üllatus ja U.Gerasimov väidab, et ta peab selles osas rääkima. Samas räägib H.Taal, et tal läheb liiga palju kaduma ja kasumit seetõttu ei saa. Seejärel lepitakse kokku kokkusaamise koht ning H.Taal tunneb huvi kas uut kaupa saaks, kuid U.Gerasimov seletab, et eelmise eest on raha andmata ja H.Taal saab aru, et ta peab kõik rahad kokku ajama. Siis helistab Urmona esitlenud isik ja tunneb huvi kas saaks juurde, kuid H.Taal teatab, et ei saa enne järgmist või ülejärgmist päeva. 06.02.2010 kell 17.44.08 helistab H.Talile G.-J. A ja ütleb, et tal on 100 krooni üle ja lepitakse kokkusaamine kokku. Seejärel on uus kõne ja lepitakse kokku uus kohtumiskoht ning selliselt helistatakse veel paar korda. Seejärel helistab H.Taalile U.Gerasimov ja küsib kas H.Taal teisipäevaks oma asjad korda saab ja lepitakse kokku kohtumine õhtuks. Siis helistab H.Taal tundmatule isikule ja küsib raha, seletades, et seekord sai vähem kaupa ja käis just roosaga vahetamas. Siis helistab H.Taalile K.K ja tunneb huvi kas H.Taalil on peaparanduseks raha eest anda ja H.Taal seletab, et tal on väga vähe ning ise käis just toomas 150ga, kuid teisipäeval saab. Seejärel on uus kõne ja H.Taal seletab, et läheb Tudi juurde uue kauba järele. Kell 20.48.45 helistab U.Gerasimov H.Taalile ja tunneb huvi mis kelle H.Taal kohale jõuab, kuid H.Taal ei luba enne 22.15 tulla. Kell 21.53.58 helistab H.Taalile R.Kase ja küsib ühte-kahte grammi, kuid H.Taal väidab, et tal ei ole enam. Kell 23.19.33 helistab T.H ja küsib kas H.Taalil midagi on, kuid H.Taal väidab, et ei ole, kuid ehk tuleb teisipäeval. Kell 23.59.14 helistab Piret Tamm ja tunneb huvi kas H.Taalil on midagi, kuid H.Taal väidab, et ei ole ja otsib ise ka, kuid järgmine nädal ehk saab.

07.02.2010 helistab kell 13.03.40 end Urmoks nimetanud isik ja tunneb huvi kas H.Taalil on midagi anda, kuid H.Taal vastab et ei ole ja ise tarvitab mingit jahu, kuid teisipäeval. 09.02.2010 helistab H.Taal T.Pihtile ja küsib ka see viitsiks talle ühe tuua, et saaks liikuma, et õhtul kell neli tuleb kaup otse laboratooriumist ja õhtul annaks siis kaks vastu, ühe tasuta, ülejäänud raha eest. 23 minutit hiljem teatab T.Piht, et on juba maja ees. Samal päeval kell 15.01.21 helistab U.Gerasimov H.Taalile ja kiirustab H.Taali, et ta hakkab juba tegutsema ja H.Taal teatab et ta juba tuleb ja võttis raha juurde. U.Gerasimov annab H.Taalile korralduse kell 4 kohal olla, vastasel juhul asi ebaõnnestub. 45 minutit hiljem helistatakse uuesti ja täpsustatakse kohtumiskohta, kell 16.01.23 on uuesti asukoha täpsustamine. Kaks tundi hiljem on uus kõne ja U.Gerasimov palub H.Taalil võtta üks õlu. Seejärel helistab tundmatu isik H.Taalile ja tunneb huvi kauba vastu ning H.Taal ütleb, et see läheks tema juurde, ta on kauba kätte saanud. Kell 20.08.12 helistab H.Taal E.Rle ja teatab, et Maks tuleb E.R juurde, ta alles sai kauba kätte ja E.R jaoks pandi ära ning E.Rle juba tuuakse ära. Seejärel helistab tundmatu naisterahvas ja küsib, et H.Taal pidi talle helistama ja ta tahab ainult enda jaoks. H.Taal ei viitsi selle pärast sõitma hakata ja lepitakse kokku kohtumiskoht ning H.Taal küsib 200 krooni, kuid seejärel ütleb, et vaadaku palju ta raha kokku saab. Seejärel helistab H.Taal ise ühele isikule ja teatab, et sai kauba kätte, kuid isikut see enam hetkel ei huvita. Uus kõne varem suheldud isikuga ja lepitakse kokku kokkusaamine ja siis juba nähakse teineteist. Kell 21.12.20 helistab T.H H.Taalile ning H.Taal kutsub ta Toompea juurde ja seejärel täpsustatakse uuesti korduvalt üle. Seejärel helistab H.Taal R.Otsale ja vestlusest ilmneb, et H.Taal on Tiinale ära andnud ja teisele isikule ka, kellega helistajale ära saatis. Kell 21.58.05 helsitab H.O H.Taalile ja H.Taal lubab kaks ära tuua H.Oile. Kell 22.27.52 helistab H.Taal E.Rle ja tunneb huvi kuidas kaup meeldis, kuid E.R ütleb, et Maksi arvates oli see kaup lahjem ja seejärel arutatakse kas teeb kõhu lahti või Me. Seejärel selgitab E.R, et ta annab edasi, kuid raha tuuakse erineval ajal ja tal ei ole mõtete Maksi käest vähehaaval võtta ning H.Taal lubab vaadata, mida ta Tudi käest saada võiks. Seejärel helistab H.Taal menetluses tuvastamata isikule ja tunneb huvi Tudi vastu ning seejärel pakub oma kaupa müüa ja et teine isik raha kokku ajaks. Kell 22.37.43 pakub H.Taal tuvastamata isikule oma kaupa, et tal on täna toodud kaupa, kuid vastanu teatab, et talle just toodi. Seejärel pakub H.Taal ühe prooviks ilma rahata, kuid vastanu teatab, et ta ei saa kodust välja ja H.Taal lubab tema jaoks kõrvale panna. Kell 23.58.56 helistab E.R H.Taalile ja küsib kas ta on lauluväljaku juures ära käinud ning HTaal teatab, et käis, kuid tal on liiga vähe. E.R ütleb, et ega ta kümmet enam tahagi, viiest piisaks ja selle peale lepitaksegi kokku. 10.02.2010 kell 1.24.41 helistab H.Taal T.Hile ja küsib ka see on juba proovinud ja T.H teatab, et neil on juba otsas ning H.Taal ütleb, et ta vaid ühe saab veel anda. Kell 2.22.38 helistab H.Taal T.Hile ja küsib kui kaugel see on. T.H seletab, et on varsti kohal ja toob tossud, kuid H.Taal ütleb, et andku Jürka kätte ja Jürka annab T.Hile kaks tükki. Kell 2.26.08 helistab E.R H.Taalile ja küsib kas homseks saaks viis tükki. H.Tal ütleb, et nii palju ei ole, kuid Maks pidi ju tooma, kuid ühe E.R enese jaoks ehk leiab. Kell 9.17.25 helistab H.Taal tundmatule isikule ja kutsub enda juurde, kuid isik ei saa tulla, kuid tahaks seda uut ikka proovida küll. Kell 13.02.15 helistab H.Taal T.Hile ja T.H tahab 150 krooni eest kaupa saada ja lepitakse kokku kohtumine ning H.Taal seletab, et kaup on otsas, kuid reedel tuleb uus partii. Kell 13.32.21 helistab R.R ja tunneb huvi kauba vastu ning H.Taal seletab, et midagi tuli, kuid reedel tuleb õige kaup. Kell 15.34.52 helistab V.S H.Taalile ja tunneb huvi kauba vastu, kuid H.Taal lubab alles reedeks. 17.02.2010 kell 8.23.34 helistab Urmo nimeline isik H.Taalile ja tunneb huvi kauba vastu, kuid H.Taal seletab, et hetkel ei ole, tuleb lähiajal ja ta võtab siis ühendust. 18.02.2010 kell 14.07.30 helistab tundmatu isik H.Taalile, et ta saab vanglast varsti välja ja H.Taal seletab, et hoiab tema jaoks kollast kaupa. 19.02.2010 helistab kell 13.29.10 H.Taal U.Gerasimovile ja juttu on muruniidukist ja ketassaest ning H.Taal tunneb huvi muu vastu, kuid U.Gerasimov seletab, et tal on kolm tuhat puudu et uut saada, kuid samal päeval tuuakse midagi, kuid ei tea kui suur kogus. Ta ei saa uut võtta, sest raha ei ole, aga kui tuuakse, siis helistab. Samal päeval helistab E.R ja tunneb huvi kauba vastu, kuid H.Taalil ei ole midagi pakkuda ja

seletab, et ootab, et samal päeval peaks tulema midagi, E.R oli juba pidanud võtma mingit halvema kvaliteediga kaupa. Kell 21.03.42 helistab H.Taal U.Gerasimovile ja tunneb huvi kauba vastu, kuid U.Gerasimov seletab, et raha ei ole, muidu oleks saanud järgmise päeva õhtul, kui nüüd saab alles esmaspäeval. Kui homseks saaks raha kokku, siis saaks kaupa. Kell 21.11.31 helistab E.R H.Taalile ja tunneb kauba vastu huvi ning H.Taal seletab, et ta just sai teada, et kaupa saab alles esmaspäeval. E.R tunneb huvi kas H.Taalil üldse raha ei ole ja H.Taal seletab, et ootab vaibale ostjat. 20.02.2010 kell 12.47.33 helistab U.Gerasimov H.Taalile ja tunneb huvi kas vaip on veel alles ning pakub välja, et saaks vaibaga teha vahetuskaupa. H.Taal on nõus ja U.Gerasimov pakub välja, et kui õhtul on vaip veel alles, siis saab H.Taal seda mida tal vaja on. Seejärel antakse telefon teisele isikule ja teine isik tunneb huvi kas vahetuskaubaga ollakse nõus. Lepitakse kokku, et järgmise päev toob isik U.Gerasimovile kauba ära ja vaiba saab samuti tema käest kätte. Seejuures tahab H.Taal vaiba eest saada 5000, kuivõrd sellised vaibad maksavad 20 000 ning isik lubab, et selle raha eest saab H.Taal kaupa. Kell 12.52.53 helistab H.Taal Jürkale ja teatab, et ta sai häid uudiseid, sest Urki (U.Gerasimov) tehasemees saadab talle kaupa 5000 eest ja kokku ostab 10 000 eest kaupa ja kui ta ise müüb 5000, siis on kõik makstud. Jürka ei saa midagi aru ja H.Taal seletab uuesti, et saab 5000 krooni eest kaupa ja annab vastu vaiba ja tal on 9 kordne võit ja ta teeb palju vahelt. U.Gerasimov andis telefoni tehasemehele ja ta ise ei ole meest näost näkku näinud. Seetõttu ei ole mõtet Mardile vaipa müüa, sest selles kaubas on kasulikum võtta kui rahas. Seejärel helistab H.Taal H.Kule ja teatab sellele, et annab vaiba ära ja saab kauba vastu 100 g. Kell 13.03.55 helistab H.Taal uuesti H.Kule ja küsib kas sellel on tema jaoks ühte doosi, sest ei taha mujalt võtta kuna seal on halvem kvaliteet kui H.Kul. Kell 13.41.54 helistab H.Taal U.Gerasimovile ja teatab, et on kokku leppinud, et U.Gerasimovi kätte tuuakse 5000 krooni eest kaupa. U.Gerasimov vastab eitavalt ja ütleb, et mees on tema kõrval ja rääkigu ise omavahel. Tundmatu isik seletab, et kaup tuuakse U.Gerasimovi kätte ja temaga H.Taal arveldabki. Kõrvalt on kuulda, et U.Gerasimov ütleb nelikümmend ning H.Taalile selline kogus ei meeldi. Telefon antakse tagasi U.Gerasimovile ja U.Gerasimov ütleb, et kui ei meeldi, siis müügu vaip kellelegi teisele maha. Lõpuks nõustub H.Taal pakutud variandiga, kuid seletab, et tal on rohkem kaupa vaja. Kell 14.00.26. helistab end Ivoks nimetanud isik ja küsib viis tükki, kuid H.Taal lubab alles järgmiseks päevaks. Ivo nimeline teeb etteheiteid, et eelmine kord ostis 10 tükki aga kokku tuli vaid kaheksa. Kell 20.51.01 helistab H.Taalile U.Gerasimov ja teatab, et H.Taal mõelgu homseks midagi välja, muidu jääb kõik ära, võib saada paar kilo ja H.Taal võib saada selle pealt protsendi ja vaip läheb ka ära. U.Gerasimov annab H.Taalile tegutsemiseks aega 40 minutit, kuid järgmise päeva kella 4ks peab raha koos olema. 21.02.2010 helistab H.Taal E.Rle ja teatab, et samal päeval on liikumine, kuid tal on vaja kaks tuhat krooni saada ja kutsub E.Rd koos Maksiga enda juurde. Kell 13.55.10 helistab H.Taal H.Kule ja seletab, et õhtul läheb tegutsemiseks, kuid on vaja kaks tuhat krooni ning H.K saaks sellest 40 tükki. H.Taal saaks kätte 200 tükki ja need tuleks kohe laiali jaotada, parem oleks kui H.K saaks kokku 3000 krooni. Kell 13.59.38 helistab H.Taal U.Gerasimovile ja teatab, et saab raha kokku ja küsib üle kas kella 5ni on tal aega. Kell 14.01.08 helistab H.Taal uuesti H.Kule ja ütleb, et aega on kella neljani, sellist võimalust tuleb vaid kord kuus ja turg on hetkel hea. Kell 14.39.29 helistab U.Gerasimov H.Taalile ja kiirustab H.Taali, sest talle juba helistati ja läheb kiireks ning H.Taal ärgu reklaamigu seda, ta on juba mujalt kuulnud. Kell 15.57.02 helistab H.Taal H.Kule ja kiirustab H.Kut ja seletab kust poolt tuleb. Kell 16.47.31 helistab U.Gerasimov H.Taalile ja tahab teada kuhu see on jäänud ning kiirustab H.Taali tagant, lubades vastasel juhul kogu asja ära jätta. Kell 17.12.43 helistab S.Levin H.Taalile ja küsib kas see on juba tagasi, kuid H.Taal seletab, et on ettenähtud kohas ja kui tuleb, tähendab ise teab, kuid ei tasu lobiseda asjast. Kell 19.05.25 helistab H.K H.Taalile ja tunneb huvi olukorra vastu ja H.Taal ütleb, et varsti sõidavad. Kell 19.55.31 helistab H.Taal M.Fjodorovile ja kutsub endaga kohtuma ja selgitab oma asukohta. Kell 20.15.21 helistab H.Taali numbrilt Kaido nimeline isik H.Kule ja teatab, et hakati tema poole liikuma. Kell 20.32.50 helistab Risto nimeline isik H.Taalile ja tunneb huvi ja H.Taal lubab kahe tunni pärast kokku saada. Kell 20.45.48 helistab H.Taal V.Sile ja teatab, et asi on korras ja küsib

kas V.S kuskilt 1000 krooni ei leia ja kui V.S ütleb, et ta magab, siis teatab H.Taal, et panevad talle kõrvale. Kell 21.01.39 helistab H.Taali numbrilt Kaido nimeline H.Kule ja ütleb, et see ukse lahti teeks ja H.K helistab tagasi ning küsib kus nad on. Kell 21.42.03 helistab H.Taal tundmatule isikule ja teatab, et sai kätte ja kaup on ülikõva ning lepitakse kokku kohtumine Mooni 11 juures. Kell 22.05.42 helistab V.S H.Taalile ja tunneb huvi kui kaugel H.Taal on ning see teatab, et jõuab varsti. Kell 22.55.04 helistab V.S uuesti H.Taalile ja tunneb huvi ning H.Taal lubab välja tulla. Kell 22.50.22 helistab H.Taalile tuvastamata isik ja teatab, et on Risto ning on H.Taali maja ees. Kell 23.10.36 helistab H.Taalile U.Gerasimov ja küsib puhast instrumenti, kuid H.Taalile ei ole puhast instrumenti. U.Gerasimov selgitab, et tervis on kehv ja ei tea mis kellani apteek lahti on, kuid samas ei ole ka raha ning H.Taal lubab see eest homme tuua ära raha. Kell 23.15.20 helistab ennast Tartsiks nimetanud isik H.Taalile ja küsib kuidas on ning H.Taal seletab, et just liigubki tema poole. Kell 23.19.07 helistab H.Taal T.Hile ja lepitakse kokku kohtumiskoht üleandmiseks. 23.20.14 helistab H.Taal tundmatule isikule ja teatab, et tuli kohale, et vaadaku ise kümne kaupa ja et on vaja teatada ka Urmole, kes ka tahtis kümne kaupa ja kellele oli lubanud kui saab. Kell 23.21.18 helistab tundmatu isik H.Taalile ja nimetab end Stasiks ja H.Taal kutsub teda hotell Tallinna juurde, seejärel kasiinosse ja küsib kauba eest kakssada krooni. Kell 23.27.18 saadetakse H.Taalile SMS sõnum tekstiga: palun hoia mulle homme lõunani 20 tk. Kell 23.31.54 helistab H.Taalile T.H ja teatab oma asukoha. Kell 23.38.24 helistab H.Taalile S.Levin ja tunneb huvi kuidas kokku saada ja lõpuks lepitakse kokku, et kasutatakse Maksi. Kell 23.41.11 helistab tundmatu isik H.Taalile ja teatab kus ta parasjagu liigub ning H.Taal ütleb, et ära helista. 22.02.2010 kell 1.05.23 helistab H.Taal SLja tunneb huvi kus see asub ning selgitab kus saaks kokku, sest tal on vaja veel üks kotike enne ära anda. Kell 1.08.35 helistab H.Taal H.Oile ja soovib võlga ära tasuda ning lõpuks lepitakse kokku, et H.Taal viib H.Oile ühe kotikese ja et sealt saaks ka Tarmole. Kell 1.11.22 helistab H.Taal T.Hile ja tunneb huvi kuidas uus kaup oli ja saab vastuseks, et oli normaalne ning lepitakse kokku uus kohtumine. Kell 1.25.23 helistab H.Taalile Risto nimeline isik ja küsib ühte telefooninumbrit ning H.Taal küsib kuidas uus kaup oli ning sai vastuseks, et väga hea. Kell 2.42.04 helistab H.Taal SLja teatab, et teda lasti just politseist välja ja et S.Levin võtaks tema juures kodus rõdult riiuli pealt kotis kümme grammi ära. Kell 06.53.14 helistab H.Taal Jürkale ja teatab, et läheb varsti müüma, kuid Jürkale on valmis tehtud. Kell 7.16.28 helistab tundmatu isik H.Taalile ja ütleb, et tal veel raha ei ole, kuid küsib 150 eest, kuid Me kohe ja H.Taal soovitab helistada hiljem. Kell 7.43.03 helistab H.Taal E.Rle ja teatab, et ta on E.R jaoks valmis pannud kümme, või õigupoolest seitse ja toob pärast Mustamäele ära viimist E.Rle. Kell 8.42.00 helistab H.Taalile tundmatu isik ja küsib kuhu ta peaks liikuma, ta saab varsti raha ning H.Taal seletab, et helistab hiljem tagasi, kuid tema jaoks on juba kott valmis pandud. Kell 11.07.58 helistab H.Taal tundmatule isikule ja teatab, et on linna jõudnud ja lepitakse kokku kohtumine. Kell 10.48.46 helistab E.R H.Taalile ja H.Taal teatab, et ta veel ei jõua, sest tal on palju jooksmist, seejärel teatab H.Taal järgmises kõnes, et hakkab minema. Kell 11.19.31 helistab H.Taal tundmatule isikule ja küsib ka see on raha kokku saanud, kuid see isik seletab, et temale ei ole vaja vaid teistele ja et tema raha ei olegi. Lõpuks teatab H.Taal, et nende kott on kõrvale pandud, et tegemist on kõva kraamiga, õhtul kella kümne ajal võttis laksu ja senini on sees. Kell 11.30.37 helistab tuvastamata isik H.Taalile ja teatab, et on tuhat kolmsada krooni kokku ajanud, kuid H.Taali jaoks on seda kümne tüki eest liiga vähe ja ta ei ole nõus. Kell 11.48.53 helistab K.K H.Taalile ja tunneb huvi olukorra vastu ning H.Taal tahab raha saada, pakkudes nii kollast kui ka vedelikku, väites, et eile käis järel ja on päris hea. K.K tahab saada viiskümmend tükki, kuid H.Taal ei ole nii suure koguse andmisega nõus ja pakub kuni kakskümmend tükki, sest on öö jooksul juba väga palju ära andnud, küsides 1500 ühest pakist ning lepitakse kokku, et H.Taal teeb kaks pakki ja küsib selle eest kolm tuhat. Kell 15.46.35 helistab A.P ja küsin kahte-kolme ning H.Taal väidab, et tahab saada vähemalt 200 krooni tükist, sest asi on segamata ja selle saab koheselt kuueks teha. Lepitakse kokku hilisemas helistamises. Kell 15.48.18 helistab K.Ki telefonilt Tartsi nimeline isik H.Taalile ja H.Taal seletab, et peitis kümnese koti riiuli nurka mida ei leitud ja pärast S.Levin otsis, misjärel Tartsi nimeline küsib viiskümmend, kuid H.Taalil ei ole enam nii palju anda. Lõpuks pakub

H.Taal välja, et paneb kakskümmend kokku ja tahab selle eest saada kolm tuhat. Kell 16.04.24 helistab K.K ja tahab saada kolmkümmend, kuid H.Taal ei ole nõus rohkem kui kakskümmend andma. Kell 16.13.24 helistab K.K uuesti ja H.Taal seletab, et üle kahekümne ei saa anda. Kell 17.31.57 helistab U.Gerasimov H.Taalile ja H.Taal seletab, et tal on juba koos ning lepitakse kohtumine kokku õhtuks. Kell 17.42.36 helistab H.Taal H.Oile ja jutust tuleb välja, et ta on oma välgumihkli H.Oi juurde jätnud ning seletab, et K.K võttis talt kõik kauba ära, oli leidnud rahastaja ja oli tahtnud viiskümmend, jättis endale ka mõned, kaubast sai kiiresti lahti. Kell 21.08.58 helistab H.Taal U.Gerasimovile ja lepitakse kohtumine kokku. Kell 22.40.49 helistab H.Taal SLja ütleb, et tuleb kohe koju ning S.Levin küsib kas õlut on, kuid H.Taal vastab, et ei ole ja raha andis kõik ära. 06.03.2010 kell 2.49.23 helistab U.Gerasimov H.Taalile ja tunneb huvi rahade vastu ning H.Taal seletab, et käib majades. Ja lubab asjad korda ajada. Kell 04.04.48 helistab U.Gerasimov uuesti ja küsib kus H.Taal on ning see teatab, et Viimsis ja U.Gerasimov seletab, et tal on H.Taalile midagi ning H.Taal lubab pärast lõunat läbi astuda. Kell 13.11.31 helistab H.Taal K.Kile ja küsib kahesaja krooni eest ühte doosi ja lubab läbi astuda. Kell 13.46.33 helistab U.Gerasimov H.Taalile ja H.Taal seletab, et läheb just Kalevi juurde ja ta ei saa enne U.Gerasimovi juurde minna kui raha on koos. U.Gerasimov tahab ka Kalevilt võlga tagasi saada ja nõuab, et H.Taal vähemalt osa ära tooks, et ta ise saaks ära anda. Samas tahab, et H.Taal ei läheks Kalevi juurde ja kui H.Taalil on raha olemas, saaks H.Taal ka U.Gerasimovilt. H.Taal seletab aga, et talle ühest päeva jaoks piisaks ning lubab koos Kaleviga U.Gerasimovi juurde minna. Seejärel kell 13.49.47 helistab H.Taal U.Gerasimovile ja pakub, et U.Herasimov tuleks Nõmmele ja ta annaks raha ära, kuid U.Gerasimov seletab, et ta ei saa kodust välja minna. Seejärel lubab H.Taal helistada Kalevile ja raha nõuda U.Gerasimovi jaoks ning seletab, et tal on 200 krooni ainult, kuid U.Gerasimov lubab natuke rohkem anda. Kell 13.52.21 helistab H.Taal I.Maltsevile ja teatab, et läheb hoopis Nõmmele, et sealt saab Me ühe, vaid kaks. Kell 13.54.31 helistab H.Taal K.Kogermanile ja kutsub K.Kogermani Nõmmele, seletades, et U.Gerasimov tahab teda näha ja raha saada, kuid K.K ei saa aru mis raha temalt nõutakse. Seejärel ilmneb, et võlgu on hoopis K.K. Kell 13.57.11 helistab H.Taal U.Gerasimovile ja seletab, et tegemist on hoopis teise Kaleviga. Seejärel tahab U.Gerasimov ikka kokku saada ja seletab, et annab H.Taalile midagi kaasa. Kell 15.22.57 helistab U.Gerasimov H.Taalile ja täpsustatakse asukohta. Kell 15.30.20 helistab H.Taal H.Kule ja H.Taal küsib kas H.K sai endale, kuid H.K vastab, et ei saanud ja võtku H.Taal temale ka. H.K tahab saada viiskümmend, kuid H.Taal väidab, et tal ei ole raha ja kas H.Kul on nii palju. H.K lubab püüda raha saada ning H.Taal lubab uurida kas saab nii palju. Kell 15.41.07 helistab H.Taal H.Kule ja teatab, et sai vaid kolmkümmend, viitekümmet ei saanud, kuid ta peab enne kodust läbi käima, kuid selgitab, et tal on kiire, sest üks antiiklaud on lumme jäänud ja see on vaja ära tuua, sest ei mahtunud autosse. Kell 16.06.42 helistab S.Levin H.Taalile ja H.Taal seletab, et tal on hirmus kiire ja küsib kas S.Levinil on autot, sest tal on vaja pikap kerega autot õhtust hommikuni ja nad tegid samal ööl neli maja. Seejärel lepitakse kokku kohtumine Nõmmel. Kell 16.11.52 helistab H.Taal I.Maltsevile ja seletab, et ta jõuab varsti kohale ja talle tuleb Nõmmele auto vastu ning tahab, et I.Maltsev koos Maksiga laua ja kotid ära tooks. H.Taalil on vaja veel äri teha, Tudi juures käia ning sellega teenib rohkem vahelt kui mingi vargusega. Kui aga Maks tuleb, et pargiks maja kõrvale, et näha ei oleks. Kell 16.18.13 helistab H.Taal SLja seletab, et ütleb teise auto ära, on vaja S.Leviniga sõita Muugale ja ära tuua pooleks tehtud laud ja lepitakse kokku kokkusaamine Nõmmel mõne aja pärast. Kell 16.29.52 helistab H.Taal SLja teatab kus ta bussist väljub ja S.Levin seletab kus ta seisab. Kell 16.33.12 helistab H.Taal H.Kule ja seletab, et hakkas sõitma, ostis otse laborist 5 kotti ja on vaja neli tuhat. Pärast seda peeti H.Taal kinni. Telefonikõnedest nähtuvalt on H.Taalile helistanud ööpäevaringselt erinevad isikud, sealhulgas ka kohtuistungil üle kuulatud G.-J. A, E.R, A.P, H.K, H.O ning muud tuvastatud ja tuvastamata jäänud isikud. Kui H.Taal põhjendas oma helistamisi U.Gerasimoviga kullaäriga, siis ilmneb, et pärast vestlusi U.Gersimoviga on H.Taalil koheselt nõutud kaupa pakkuda, enne U.Gerasimoviga toimunud kõnesid aga Me. Kui U.Gerasimoviga rääkides oli juttu

tuhandetest kroonidest ja sellest tulenevalt sadadest üleantavatest kogustest mõnesaja krooni eest tükist. Seejuures räägitakse kangest kraamist ja kiidetakse kaupa. Samas ei ole ükski ülekuulatud tunnistaja, kes on telefonikõnedest nähtuvalt H.Taaliga ühendust pidanud, rääkinud sellest, et ta oleks tahtnud kulda osta H.Taali kaudu, kuigi H.Taal samal ajal kohtus selgitas just seda, et ta pidas kullaäri U.Gerasimoviga. Seejuures on pakkunud H.Taal nn kulla eest ka vaipa osaliselt tasumiseks ning kiidelnud seejärel teistele helistajatele, kes ilmselgelt küsisid H.Taalilt narkootilise aine doosi, et vaiba vahetamisel kauba vastu lööb ta omahinna alla. Samas on aga H.Taal osadele temale helistanud isikutest helistanud ise ja küsinud ühtekahte doosi enda jaoks. Seejuures on ta kiitnud enda saadavat puhast ja otse laborist tulevat kaupa ning halvustanud Tudi käest saadavat, mida aga peab aeg-ajalt parema puudumisel kasutama. Kuivõrd telefonikõnedest nähtuvalt mõjunud Tuudi kaup tervisele ja teine puhas kaup sundivat öö läbi ringi jooksma, siis ilmselgelt ei saa kulda, sõltumata koguse väiksusest kuidagi seespidiselt tarvitada ega jagada seda kahekümneks, viiekümneks, sajaks või kolmesajaks osaks, mida laiali kanda. Eelmärgitud telefonikõnedest ilmneb H.Taali käitumise süsteemsus. H.Taalile helistatakse ja küsitakse kaupa, kuid H.Taalil ei ole midagi pakkuda. Seejärel helistab H.Taalile U.Gerasimov ja teatab, et on vaja raha ning tal oleks H.Taalile anda sel juhul mingil päeval või kellajal. Seejärel helistatakse jälle H.Taalile ja H.Taal nimetab sama päeva või kellaaja helistajatele, millise aja kohta ta sai informatsiooni U.Gerasimovilt ja seletab, et siis saab. Sellele järgnevalt toimuvad telefonikõned U.Gerasimoviga, kellega lepitakse kokku kokkusaamise kohad ja ajad ning summad, millised peab H.Taal kokku ajama ning kui telefonikõnedest saab järeldada, et U.Gerasimov ja H.Taal on kokku saanud, siis hakkab H.Taal ise helistama temale helistanud isikutele ja teatama, et kõik on korras ja liigub nende juurde või helistatakse H.Taalile ja ta teatab, et kaup on olemas. Pärast mitme tunni jooksul telefonikõnesid hakkavad kogused, mida H.Taal on lubanud, väiksemaks jääma ja lõpuks teatab H.Taal helistajatele, et alles on jäänud vähe ja ta ei tea millal juurde saab. Seejärel on telefonikõned U.Gerasimoviga ja pärast seda, kui U.Gerasimov on teatanud, et on vaja raha kokku ajada või, et tal on H.Taali jaoks midagi ja H.Taal peaks tema juurest läbi minema või peaks H.Taal koos temaga kuhugi minema, siis teatab H.Taal helistajatele või nendele, kellele oli just ära öelnud, et nüüd läheb järele ja kõik hakkab uuesti otsast peale. Taoline edasiantavate esemete koguste suurus ja rahasummad erinevate koguste eest ning isikud, kellega H.Taal oli ühenduses, viitavad sellele, et tegemist ei ole kullaäriga, vaid narkootiliste ainete käitlemisega. Käitumise süsteemsus ja seotus U.Gerasimoviga viitab aga sellele, et põhiline narkootilise aine vahendaja H.Taalile oli U.Gerasimov. Ühest telefonikõnest ilmneb aga üheselt seda, et H.Taal tahab narkootilist ainet vahetada vaiba vastu ja suhtleb sel teemal otseselt telefoni teel isikuga, kellelt narkootilist ainet sai U.Gerasimov ja H.Taal sellele järgnevates telefonikõnedes kiitleb oma klientidele, et suhtles otse labori mehega, keda pole veel elu sees ise näinud. Sama telefonikõne kohaselt ilmneb ka seda, et hinna osas on U.Gerasimovil kaasarääkimise õigus, kuivõrd U.Gerasimov määrab lõpuks aine koguse, mida vaiba eest saaks. Samas on aga H.Taal juba paljudele kiidelnud kui palju ja odavalt ta kaupa saab. Kohtuistungil väitis U.Gerasimov, et tema juurest läbiotsimisel leitud digikaal ei ole tema oma, vaid H.Taali poolt tema juurde unustatud kaal. Kohus nõustub selle väitega ja leiab, et kuulatud telefonikõnedest nähtuvalt sai H.Taal digikaalu V.Silt, kuivõrd V.Si kaaluga narkootilist ainet üle kaaludes ilmnes, et loodetud aine kogus oli väiksem ja U.Gerasimovi kaal ei ole nii täpne, mistõttu viidigi digikaal U.Gerasimovi juurde, et U.Gerasimovi aine kogustega ei petetaks enam. Mis puudutab H.Taali, U.Gerasimovi, H.Ku, H.Oi ja A.P väidet kellegi Sergei kohta, kes olevat olnud H.Taali varustaja, leiab kohus, et selline isik on välja mõeldud selleks, et välistada U.Gerasimovi süüditunnistamist temale inkrimineeritud kuriteos. H.Taal väitis küll, et ta sai Sergei käest narkootilise aine autos ja läks seda kaaluma U.Gerasimovi juurde ning seejärel olevat see Sergei ta tagasi meelitanud et teda kinni peetaks, kuid kohtuistungil kuulatud telefonikõnedest nähtub siiski midagi muud. Telefonikõnedest lähtuvalt ei olnud H.Taalile mingit kokkulepitud kohtumist peale U.Gerasimovi, kes teda enda juurde kutsus ja

lubas talle midagi anda. Sellele kõnele järgnevalt on H.Taal teatanud teistele isikutele, et läheb kauba järele ning samal ajal on suhelnud I.Maltsevi ja S.Leviniga. S.Leviniga suhtles ta aga selleks, et S.Leviniga sõita varastatud laua järele ja teatas samal ajal H.Kule, et sai laborist 5 kotti ja hakkab tema juurde sõitma, lubades anda üle kolmkümmend. Sellele järgnevalt peeti aga H.Taal kinni. Seega ei saanudki H.Taal kokku kellegagi peale U.Gerasimovi ja temalt saadud kaupa läks üle andma H.Kule, jättes kuuenda segatud koti enda jaoks. Ka jälitusprotokollist nähtuvalt ei liikunud H.Taal pikemat aega ühest kohast teise enne kui bussi peale läks et kohtuda Sergei Leviniga, et sellega koos ära käia H.Ku juures ja siis laud ära tuua. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuistungil kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et U.Gerasimov ebaseaduslikult omandas kohtueelse menetlusega tuvastamata isikult korduvalt suures koguses narkootilist ainet, millist vahendas kohtueelse menetlusega tuvastamata isikutele ja Hermo Taalile, kes U.Gerasimovilt omandatud suures koguses narkootiliist ainet vahendas erinevatele isikutele, sealhulgas ka M.Fjodorovile, kes omakorda omandas ja vahendas seda suures koguses narkootilist ainet menetluses tuvastamata isikutele ja E.Rle. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavate Urmas Gerasimovi, Hermo Taali ja Maksim Fjodorovi käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud karS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteona, so narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja vahendamisena suures koguses. Hermo Taal on kohtuistungil väitnud, et ta omandas temalt ära võetud narkootilise aine enese tarbeks ja kuivõrd ta on pikaajaline narkootilise aine tarvitaja, siis seda kogust ei saa hinnata suure kogusena KarS § 184 lg 1 mõttes, sest tema tarvitab ainet, milles puhta aine sisaldus on suur ja ta oleks saanud sellest vaid 8 doosi. Kohus suhtub sellisesse väitesse kriitiliselt, kuivõrd kohtuistungil kontrollitud tõenditest nähtuvalt läks H.Taal temalt ära võetud kogust, so kuuest pakist viit üle andma H.Kule ning enese tarbeks oli ta jätnud vaid ühe paki ning telefonikõnedest nähtuvalt pidi ta H.Kule üle antavast viiest kotist saama 30 doosi, so narkootilist ainet vähemalt kolmekümnele isikule. Seega oli H.Taali eesmärgiks enese jaoks jätta vaid kuuendik äravõetud ainest. Kogutud tõenditest nähtuvalt tegeles H.Taal põhiliselt just teistele isikutele narkootilise aine vahendamisega, andes edasi narkootilise aine koguseid korraga sellises ulatuses, millest piisas nii kümnele kui ka kahekümnele, samuti enamale isikule. Sellest tulenevalt ei ole H.Taali enese tarvitatavate ainete kogustel ja aine sisalduse protsendil tema enda jaoks temale inkrimineeritud teo kvalifitseerimisel mingit tähtsust, kuivõrd enese tarvitamise jaoks jättis H.Taal saadud kogustest tühise osa ja H.Taal tegeles suures koguses narkootilise aine vahendamisega kolmandatele isikutele. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava väited narkootilise aine omandamise kohta vaid enda tarbeks on süüdistatava kaitseversioon, mis on kohtuliku uurimisega ümber lükatud ning kohus on seisukohal, et nii U.Gerasimovi, H.Taali kui ka M.Fjodorovi puhul on tegemist narkootiliste ainete käitlemisega suures koguses, millise koguse hinnang on sisustatud ja välja kujunenud kohtupraktika alusel. Kohtueelsel menetlusel on Tallinna Inglise Kolledž esitanud tsiviilhagi 17660 krooni nõudes, milline sisaldab endas süüdistatava Hermo Taali poolt varastatud vallasasjade ja sularaha väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et süüdistatav Hermo Taal põhjustas kannatanule Tallinna Inglise Kolledžile varalist kahju ning varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju kannatanule. Kohus

asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt ning tekitatud kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Hermo Taalilt Tallinna Inglise Kolledži kasuks. Kohtueelsel menetlusel on APesitanud tsiviilhagi 10 000 krooni nõudes, milline sisaldab endas süüdistatava Hermo Taali poolt varastatud tooli väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et süüdistatav Hermo Taal põhjustas kannatanule APvaralist kahju ning varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kannatanu põhjendas kohtuistungil tekitatud kahju suuruse hindamise käiku ning kohus peab sellist hindamise viisi reaalseks. Arvestades H.Taali huvi vanavara vastu, eriti vanema mööbli vastu, siis ei oleks H.Taal ka midagi väärtusetut kaasa võtnud, mistõttu võib arvestada, et H.Taal pidas varastatud tooli väärtuslikuks. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju kannatanule. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt ning tekitatud kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Hermo Taalilt APkasuks. Kohtueelsel menetlusel on MLesitanud tsiviilhagi 3200 krooni nõudes, milline sisaldab endas süüdistatava Hermo Taali poolt varastatud jalgratta ja luku väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et süüdistatav Hermo Taal põhjustas kannatanule MLele varalist kahju ning varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju kannatanule. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt ning tekitatud kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Hermo Taalilt MLkasuks.

Kohtueelsel menetlusel on IVesitanud tsiviilhagi 28 730 krooni nõudes, milline sisaldab endas süüdistatavate Hermo Taali ja Igor Maltsevi poolt varastatud ja Maksim Fjodorovi poolt suuremas osas ära toimetatud vallasasjade väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et süüdistatavad Hermo Taal, Igor Maltsev ja M.Fjodorov põhjustasid kannatanule IV varalist kahju ning varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatavate tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju kannatanule. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt. Kuivõrd vastavalt VÕS § 1045 lg 4 sätetele loetakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga, siis tuleb tekitatud kahju tuleb täies ulatuses solidaarselt välja mõista Hermo Taalilt, Igor Maltsevilt ja Maksim Fjodorovilt IVkasuks. Kohtueelsel menetlusel on KK esitanud tsiviilhagi 3000 krooni nõudes, milline sisaldab endas süüdistatavate Hermo Taali ja Igor Maltsevi poolt varastatud ja Maksim Fjodorovi poolt suuremas osas ära toimetatud vallasasjade väärtust 2500 krooni ulatuses ja akna parandamisele tehtud kulutusi 500 krooni väärtuses. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et süüdistatavad Hermo Taal, Igor Maltsev ja M.Fjodorov põhjustasid kannatanule KKile varalist kahju ning varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatavate tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju kannatanule. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt. Kuivõrd vastavalt VÕS § 1045 lg 4 sätetele loetakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga, siis tuleb tekitatud kahju tuleb täies ulatuses solidaarselt välja mõista Hermo Taalilt, Igor Maltsevilt ja Maksim Fjodorovilt KKkasuks. Kohtueelsel menetlusel on OÜ Vips esindaja VPesitanud tsiviilhagi 59 798 krooni nõudes, milline sisaldab endas osaühingu ruumidest varastatud vallasasjade väärtust. Süüdistusakti

kohaselt süüdistati süüliselt varalise kahju tekitamises süüdistatavaid Hermo Taali ja Priit Pärtelpoega ning kohus tuvastas, et mõlemad süüdistatavad on äriühingu vara varastanud ja varalist kahju tekitanud. Samas on kohtuliku uurimisega tuvastatud, et varguste toimepanemise osas on tõendamist leidnud H.Taali ja P.Pärtelpoja poolt toimepandud varguste fakt, kuid kogutud tõendite pinnalt ei saanud tuvastada, et nimetatud süüdistatavad oleksid varastanud sellises ulatuses kui süüdistuses märgitud. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalasja kohtuliku uurimisega on küll tuvastatud varalise kahju tekitamine ja kohus asub seisukohale, et tuleb tunnistada kannatanul varalise kahju tekkimist süüdistatavate süülise käitumise tulemusena, kuid tekitatud varalise kahju tuvastamine tuleb jätta kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse korras ning esitatud tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata ja kannatanule tuleb selgitada tema õigust uuesti esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras. Kohtueelsel menetlusel on PP esitanud tsiviilhagi 34 690 krooni nõudes, milline sisaldab endas osaühingu ruumidest varastatud ja kannatanule kuulunud vallasasjade väärtust. Süüdistusakti kohaselt süüdistati süüliselt varalise kahju tekitamises süüdistatavaid Hermo Taali ja Priit Pärtelpoega ning kohus tuvastas, et mõlemad süüdistatavad on kannatanu vara varastanud ja varalist kahju tekitanud. Samas on kohtuliku uurimisega tuvastatud, et varguste toimepanemise osas on tõendamist leidnud H.Taali ja P.Pärtelpoja poolt toimepandud varguste fakt, kuid kogutud tõendite pinnalt ei saanud tuvastada, et nimetatud süüdistatavad oleksid varastanud sellises ulatuses kui süüdistuses märgitud. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalasja kohtuliku uurimisega on küll tuvastatud varalise kahju tekitamine ja kohus asub seisukohale, et tuleb tunnistada kannatanul varalise kahju tekkimist süüdistatavate süülise käitumise tulemusena, kuid tekitatud varalise kahju tuvastamine tuleb jätta kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse korras ning esitatud tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata ja kannatanule tuleb selgitada tema õigust uuesti esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras. Hermo Taalile KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st kuni 500 päevamäärani või vangistus kuni 5 aastat. Kohtuliku uurimisega on tõendamist leidnud H.Taali poolt viie varguse toimepanemine, millistest esimene on toime pandud enne eelmist kohtuotsust ning neli järgmist pärast eelmist kohtuotsust. Karistusliigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval puudub aastaid töine sissetulek ning temale inkrimineeritud süütegude iseloom ja karistusandmed viitavad ilmselgelt legaalse sissetuleku puudumisele, mistõttu on süüdistatava suhtes rahalise karistuse mõistmine välistatud, kuivõrd süüdistataval puuduvad võimalused sellise karistuse tasumiseks. Karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud nii väärtegude kui kuritegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvide ja rahalise karistusega, kuid kõik need rahalised mõjutusvahendid on jäetud tasumata. Sellest saab järeldada ka seda, et süüdistataval ka puudub soov sellise karistuse tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kõigi temale inkrimineeritud kuritegudega tekitati varalist kahju ning süüdistatav ei ole ka tekitatud kahjust midagi hüvitanud. Süüdistatava käitumises esinevad ka kolm kvalifitseerivat tunnust, mistõttu ei saa väita, et süüdistatava süü oleks väike. Kuivõrd süüdistatav on esimese teo pannud toime enne eelmist kohtuotsust ja seda kuritegu tulnuks menetleda eelmises kriminaalmenetluses ühiselt eelmiste kuritegudega ning teo toimepanemise ajal ei kehtinud KarS § 199 lg 2 p 9 redaktsioon, siis tuleb see kuritegu kvalifitseerida eraldi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja selle episoodi eest tuleb mõista eraldi karistus ning moodustada liitkaristus eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega, lugedes mõistetava karistuse kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakantud karistusega. Ülejäänud varavastaste kuritegude toimepanemise eest peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuivõrd tegemist on vaid nelja vargusega. Kuivõrd aga süüdistatav tekitas varalist kahju, tema käitumises on kolm kvalifitseerivat tunnust, siis ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, kuivõrd süüdistatava järjekindlus varavastaste kuritegude

toimepanemisel viitab ilmselgelt sellele, et varavastaste kuritegude toimepanemine on tema elulaadiks ning ta elatub teistele isikutele varalise kahju tekitamisest. Harmo Taalile, Urmas Gerasimovile ja Maksim Fjodorovile KarS § 184 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtu eranditult vangistus ja seda ühest kuni kümne aastani. Süüdistatavatele karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatavate süü suurusest. Kohus leiab, et süüdistatava Maksim Fjodorovi osas on tuvastatud vaid paaril korral suures koguses narkootilise aine omandamine ja vahendamine, kusjuures süüdistatava M.Fjodorov vahendas suures koguses narkootilist ainet suure koguse alampiiri lähedases koguses, muutes narkootilise aine kättesaadavaks suhteliselt väikesele hulgale isikutele, mistõttu on Maksim Fjodorovi süü võrreldes teiste süüdistatavatega suhteliselt väike ja M.Fjodorovile võib karistuse mõista suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Hermo Taali puhul lähtub kohus süü suuruse hindamisel sellest, et H.Taal omandas ja vahendas korduvalt ja süsteemselt narkootilist ainet kümnetele inimestele, edastades seda nii väikeses koguses kui ka suurtes kogustes, andes suures koguses narkootilist ainet üle teistele isikutele, kes omakorda tegid narkootilise aine kättesaadavaks taas kümnetele isikutele. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava H.Taali süü on suur ning süüdistatavale tuleb mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas, võrreldes süüdistatava H.Taali süü suurust süüdistatava U.Gerasimovi omaga, leiab kohus, et H.Taali süü on U.Gerasimovi süüga võrreldes väiksem ning kohus peab võimalikuks karistada H.Taali alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Mis puudutab süüdistatava Urmas Gerasimovi süü suurust, siis ilmneb kriminaalasjast, et U.Gerasimov ei olnud ainult H.Taali narkootilise ainega varustaja, vaid ta varustas ka teisi isikuid, kes omakorda edastasid narkootilist ainet kolmandatele isikutele nagu H.Taalgi. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava U.Gerasimovi süü on suurem, kuivõrd tema tegevuse tõttu muutusid narkootilise aine omandajate arv ja vahendatud kogused kordades suuremateks kui H.Taali poolt vahendatud narkootilise aine omandanud isikute arv ja aine kogused. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale U.Gerasimovile tuleb mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Arvestades U.Gerasimovile inkrimineeritud teo iseloomu, selle toimepanemisel üles näidatud järjekindlust ja kuulatud telefonikõnedest nähtuvat süüdistatava seisundit, leiab kohus, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Maksim Fjodorovile KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 22 lg 3 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel lähtub kohus süü suurusest ning leiab, et kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises ning tema süütegu on toime pandud kaasaaitamise vormis, leiab kohus, et süüdistatava M.Fjodorovi süü ei ole kuigi suur ning kohus peab võimalikuks mõista karistuse suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud nii rahaline karistus kui ka vangistus kuni viie aastani. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks ning kohus peab seetõttu vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kuritegude kogumis karistuse mõistmisel lähtub kohus sellest, et KarS § 199 ja 184 ettenähtud kuritegude toimepanemisel on rünnatavad õigushüved erinevad ning süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on toime pandud erineva tahtlusega ja erineval ajal. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetavad karistused kuuluvad liitmisele täies ulatuses. Samas leiab kohus, et süüdistatava süü suurust arvestades, samuti arvestades karistust kergendava asjaoluna kahetsust toimepandus ning seda, et süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, võib süüdistatava suhtes mõistetava karistuse jätta süüdistatava suhtes täies ulatuses kohaldamata. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud ja arvestades süüdistatava isikuandmeid, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 73 sätteid ning kohus leiab, et süüdistatava ei vaja kriminaalhooldaja järelevalvet. Igor Maltsevile KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Karistuse liigi valikul

lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval on pikemat aega puudunud sissetulek, mis võimaldaks tal rahalist karistust tasuda ning kohus leiab, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest ning leiab, et kuivõrd süüdistatav pani küll toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav kolme kvalifitseeriva tunnusega, siis pani süüdistatav toime siiski vaid kaks vargust, millised pani ta toime kahest kõrvutiasetsevast hoonest ja suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Samas tekitas süüdistatav ka varalist kahju, kuid kohus leiab, et samade varguste toimepanemise osas oli initsiaatoriks ja varalise kahju suuruse tekitamise üle otsustajaks süüdistatav H.Taal, kelle initsiatiivil ka vargused toime pandi. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava I.Maltsevi osa kuriteo toimepanemises oli küll oluline, kuid siiski väiksem H.Taali süüst. Seetõttu peab kohus süüdistatava süü suurust ja kahetsust kui karistust kergendavat asjaolu arvestades võimalikuks mõista I.Maltsevile karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatav pani temale inkrimineeritud kuriteo toime enne eelmist kohtuotsust, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb liitkaristus mõista KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 sätteid kohaldades ning arvestades seda, et eelmise otsusega mõistetud karistus on käesoleva otsusega mõistetavast karistusest oluliselt raskem, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetava karistuse kui kergema karistuse võib kaetuks lugema eelmise otsusega mõistetud raskema karistusega. Priit Pärtelpojale KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust. Kriminaalasja kohtuliku uurimise tulemusena on kohus jõudnud veendumusele, et süüdistatavale kohtueelsel menetlusel inkrimineeritud süü on tuvastatud oluliselt väiksemas ulatuses ning uuritud tõenditega ei ole tõendatud, et süüdistatav oleks tekitanud olulist kahju kannatanutele. Kuivõrd teda süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises ning kohus ei pidanud võimalikuks hinnata süüdistatavale inkrimineeritud tegu toimepanduna grupis, siis on süüdistatava käitumises vaid kaks kvalifitseerivat tunnust. Seetõttu, arvestades tuvastatud süü suhteliselt väikest suurust ja teo suhteliselt väikest intensiivsust, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval puudub alaline ja legaalne sissetulek, millele annavad kinnitust ka süüdistatavale määratud ja mõistetud karistused varavastaste süütegude toimepanemise eest. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes on rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus. Arvestades aga süüdistatava karistusandmeid, leiab kohus, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd vabaduses viibides käitusk ta kriminaalhooldust takistavalt, mistõttu kuulub süüdistatavale mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. Hermo Taalile liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 184 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteod ründavad erinevaid õigushüvesid ning süüdistatav on põhimõtteliselt samaaegselt toime pannud erinevalt kvalifitseeritavaid kuritegusid. Samas nähtub süüdistatava käitumisest, et süüdistatav pani varavastaseid kuritegusid toime selleks, et saada vahendeid KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemiseks ning kõik need kuriteod on kantud soovist saada seadusevastast tulu. Seejuures on kuritegude toimepanemisel täidetud erinevaid eesmärke ning kohus leiab, et süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest mõistetavad karistused kuuluvad täies ulatuses liitmisele. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja karistusi ning kriminaalasjast ilmnevaid sõltuvusi, leiab kohus, et süüdistatava suhtes karistuse kasvõi osaliselt kohaldamata jätmine ei ole võimalik, kuivõrd süüdistatav käituks kriminaalhooldust takistavalt, mida ta on oma käitumisega kuritegude süstemaatilisel toimepanemisel ilmekalt tõestanud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele.

Märt Toming Kohtunik

Mari Uusneem Rahvakohtunik

Aadu Vesmes Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.