Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg
Kriminaalasja number
1-09-9717
Kriminaalasi
Tartu Vanglas kinnipeetava A.P tingimisi ennetähtaegse vabanemise otsustamine
Kinnipeetav
A.P (isikukood XXX; viibimiskoht Tartu vangla; elukoht vabanemisel xxx)
Kaitsja
Riigi poolt määratud korras advokaat Roman Levin
RESOLUTSIOON
Jätta A.P talle Viru Maakohtu 08.04.2010. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. A.P tasuda menetluskulud 600.- krooni Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti Filiaal), viitenumber 2800049874; selgitusse märkida kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi. Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Kalevi 1, Tartu. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse määrus sundtäitmisele ja sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Advocatus kasuks välja 600.- (kuussada) krooni, sealhulgas käibemaks 100.- (ükssada) krooni advokaat Roman Levini poolt A.P-le Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. Määrus edastada Tartu Vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ja tema kaitsjale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule. Määruskaebus esitatakse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.02.11.2010 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
2.A.P tunnistati süüdi Viru Maakohtu 08.04.2010 otsusega kriminaalasjas nr 109-97172 KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Otsus jõustus Riigikohtu 21.07.2010 määrusega.
3.Karistusaeg algas 08.01.2009 ja lõpeb 08.07.2011.
4.Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis 08.04.2010.
5.A.P on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 8-l korral: 5.1 Narva Linnakohtu 02.04.2001 otsusega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 7 kuud; 5.2 Ida-Viru Maakohtu 16.05.2002 otsusega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 3 kuud; 5.3 Ida-Viru Maakohtu 15.11.2002 otsusega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 10 kuud 25 päeva, KarS § 74 ja § 75 alusel mõisteti vangistus 4 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 5.4 Narva Linnakohtu 08.04.2003 otsusega mõisteti KarS § 263 p 1, 4 järgi vangistus 6 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 10 kuud; 5.5 Narva Linnakohtu 21.06.2004 otusega mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 11 kuud; 5.6 Narva Linnakohtu 22.06.2005 otsusega mõisteti KarS § 25 lg 2 - § 215 lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 2 aastat 4 kuud, KarS § 63 lg 1, § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel mõisteti vangistus 2 aastat 4 kuud; 5.7 Viru Maakohtu 15.05.2008 otsusega mõisteti KrK § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi vangistus 2 aastat; 5.8 Viru Maakohtu 05.12.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 10 kuud 3 päeva.
6.Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on A.P vanglas distsiplinaarkorras karistatud 5-l korral, viimati 22.07.2009 kartseriga 10 päeva. Kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda vanaema ja onu juurde Narva. Enne vangistust oli A.P töötu ja ametlikult ei ole ta mitte kunagi töötanud. Kinnipeetaval on tasumata haginõudeid. Enne vangistust tarvitas alkoholi sageli, ühe kuriteo on toime pandud alkoholijoobes. Enne vangistust tarvitas amfetamiini süstimise teel paar korda päevas. Sõltuvust ei tunnista, kuid lähtudes sellest, et vargused pani toime peamiselt narkootikumide ostmiseks vahendite hankimiseks, võib järeldada, et sõltuvus oli. Varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, katseajal pani toime uue kuriteo. Vangla hinnangul seisneb kinnipeetava vabanemisel oht toime panna uusi kuritegusid, näiteks eesmärgil saada raha narkootikumide ostmiseks; oma eesmärkide saavutamiseks võib kasutada vägivalda.
7.Kriminaalhooldusametnik ei toeta A.P tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav soovib vabaduses elama asuda Narva oma vanaema ja onu juurde, kes on talle valmis osutama moraalset toetust. Kindel töökoht puudub. Kinnipeetaval puudub tööharjumus, varem on töötanud ainult perioodiliselt ja mitteametlikult. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on kriminaalne käitumine, töökoha ja töökogemuse puudumine, endiste sõprade (kuriteo kaasosaliste) mõju, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine. Kõik need faktorid tunnistavad, et kinnipeetava käitumine uuel katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne; uue
kuriteo toimepanemise risk kõrge. Eeltoodust tulenevalt leiab kriminaalhooldusametnik, et A.P tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei ole võimalik.
KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
8.Kinnipeetav A.P avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda.
9.Prokuröri arvamuse kohaselt puuduvad alused A.P vabastamiseks.
ennetähtaegseks
10.Kaitsja leidis, et A.P on alus ennetähtaegselt vabastada.
KOHTU SEISUKOHT
11.KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
12.Kohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja ning prokuröri arvamuse leiab, et A.P tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Käesolevaajal A.P vabaduses kindlat töökohta pole. Problemaatiline on ka võimalik elukoht, kus ta kunagi elanud ei ole ja mis on selgelt ajutise iseloomuga. Töötus ja rohke sisustamata vaba aeg soodustavad aga uute kuritegude toimepanemise riski. Peale selle on käesolev karistus A.P korduv reaalne vangistus. A.P on olnud ka katseajal, kuid pani toime uue kuriteo. Seega on kohus seisukohal, et senised karistused ei ole lõpetanud A.P kuritegelikku käitumist. Kohus ei saa jätta ka tähelepanuta asjaolu, et A.P iseloomustavate andmete kohaselt tarvitas ta enne karistuse kandmisele asumist nii alkoholi kui ka narkootilisi aineid, olles viimasest sõltuvuses. A.P ise oma sõltuvusprobleemi ei tunnista. Vanglas on A.P end näidanud süstemaatilise korrarikkujana – vangistuse jooksul on talle määratud 5 distsiplinaarkaristust. Seega ei ole kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes on eelnevatest karistustest teinud enda jaoks õiged ja vajalikud järeldused ning oleks asunud seaduskuulekale teele. Vastupidi, antud asjast nähtub, et kinnipeetav ei allu ühiskonnas kehtestatud reeglitele isegi vangistuses. A.P tuleb tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata arvestades asjaolu, et sellega kaasnevad liialt suured uue kuriteo toimepanemise riskid, mis ei ole maandatavad läbi kriminaalhoolduse.
13.Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 600.- krooni, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel A.P-lt välja mõista.
Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.