Kohtulahend

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 8 alusel määrata Aleksandr Jerotskile katseajaks järgmised kohustused:

karistusaeg lõpeb

Tartu Maakohus jättis 09.11.2009. a määrusega Aleksandr Jerotski talle Tartu Maakohtu 13.06.2008. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt tingimisi vabastamata. Määrus jõustus 20.11.2009. a.

Aleksandr Jerotski on varasemalt kriminaalkorras karistatud 9 korral, viimati Tartu Maakohtu 13.06.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-48. Tartu Vangla leiab, et Aleksandr Jerotski ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Aleksandr Jerotski puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47%. Seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Kriminaalhooldaja ei nõustu Aleksandr Jerotski tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetavat on varasemalt korduvalt karistatud, sealhulgas vabadusekaotuslike karistustega. Mõistetud karistused ei ole tema puhul oma eesmärki täitnud. Kohtumenetluse poolte seisukohad Aleksandr Jerotski seletas, et karistusaeg on talle olnud suureks õppetunniks, ta ei pane vabaduses kuritegusid toime, läheb oma pere juurde ja tööle. Kui pole stressi tekitavaid faktoreid, ei tarbi ta ka alkoholi. Prokurör ei nõustu Aleksandr Jerotski karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, kuna on oht, et ta jätkab kuritegude toimepanemist. Kaitsja leiab, et Aleksandr Jerotski tuleks ennetähtaegselt vabastada nendel tingimustel, mis seadus ette näeb. Ühiskonnale on kasulikum, kui ta vabaneb käitumiskontrolli alla, mis aitab tal resotsialiseeruda. Teda ootab töökoht ja pere. Ta ei lähe samasse keskkonda, kus on tema kuriteokaaslased. Kohtuniku seisukoht KarS § 76 järgne vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on seatud sõltuvusse kogu mõistetud karistusajast. Aleksandr Jerotski kannab kolme erineva kohtuotsuse kogumis mõistetud liitkaristust alates 23.10.2008, karistus lõpeb 24.03.2011. a. Seega kannab ta 2 aasta 5 kuu ja 2 päeva pikkust vangistust. Aleksandr Jerotski kannab karistust II astme kuritegude toimepanemise eest. Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 punktile 2 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Kuna Aleksandr Jerotski asus 2 aasta 5 kuu ja 2 päeva pikkust vangistust kandma alates 23.10.2008. a, on tal käesolevaks ajaks kantud enam kui pool karistusajast ja rohkem kui kuus kuud, mistõttu on olemas formaalne alus Aleksandr Jerotski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Jerotskit on varem kriminaalkorras karistatud 9 korral ning ta kannab viiendat reaalset vangistust. Varavastased kuriteod vahelduvad isikuvastaste kuritegudega. Aleksandr Jerotski ei tunnista oma süüd viimaste kuritegude toimepanemises ja väidab, et ta on süüdi mõistetud seetõttu, et on varem korduvalt karistatud. Vaatamata Aleksandr Jerotski vaenulikule suhtumisele õigussüsteemi ja arvukatele karistustele, peab kohus otstarbekaks ta karistuse kandmiselt ennetähtaegselt tingimisi vabastada, et anda talle veel üks võimalus oma käitumist

muuta. Tal on eluks vabaduses olemas kõik vajalikud tingimused, pere toetus ja võimalus asuda tööle OÜ-sse xxx. Kohtu hinnangul võiks pere olla ka selleks motivaatoriks, mis mõjutab Aleksandr Jerotskit oma elustiili muutma. Aleksandr Jerotski on vangistust kandnud üle kahe aasta, kandmata jäänud karistuse osa on väga väike – 3 kuud. Kriminaalhooldus aitab pärast pikaajalist vangistust taaskohaneda eluga vabaduses ning võimaldab kontrollida süüdimõistetu käitumist pikema aja jooksul. Kuritegusid soodustavaks teguriks on olnud alkohol. Varasemad kuriteod on väidetavalt toime pandud joobeseisundis. Viimase paari aasta jooksul tarvitas Aleksandr Jerotski alkoholi tihti. Isik tunnistab ka ise osaliselt alkoholi liigtarbimist, praegu seda probleemiks ei pea. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad muuhulgas kriminaalse taustaga isikud. Alkoholi tarvitamine ja negatiivselt mõjutada võiv suhtlusvõrgustik suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Selleks, et maandada uute kuritegude toimepanemise riske, distsiplineerida ja toetada õiguskuulekat eluviisi peab kohus vajalikuks määrata Aleksandr Jerotskile katseajaks kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja asuda tööle hiljemalt kahe nädala möödudes vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates. Aleksandr Jerotski ärakandmata karistuse osa lühem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt KarS §-le 76 lg 4 katseaja pikkus määrata üks aasta.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.