Kohtulahend

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 8 alusel määrata Jevgeni Melnikovile katseajaks järgmised kohustused:

Menetluse käik ja asjaolud Valga Maakohtu 09.09.2003. a otsusega kriminaalasjas nr 1-116/03 tunnistati Jevgeni Melnikov süüdi KarS § 113 järgi ja karistati teda 10 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Valga Maakohtu 29.06.2000. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud ja 29 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 aastat 9 kuud ja 29 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2003. a otsusega tühistati Valga Maakohtu 09.09.2003. a otsus osaliselt ning karistati Jevgeni Melnikovi KarS § 113 järgi 8 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati Jevgeni Melnikovile mõistetud karistust Valga Maakohtu 29.06.2000. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud ja 29 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti Jevgeni Melnikovile 9 aastat 9 kuud ja 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.03.2003. a ja lõpeb 06.01.2013. a. Jevgeni Melnikovi on varasemalt kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati Valga Maakohtu 29.06.2000. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 185 lg 2 järgi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi kolme aasta pikkuse katseajaga. Tartu Maakohtu 22.02.2008. a määrusega jäeti Jevgeni Melnikov KarS § 76 lg 2 p 1 alusel temale Valga Maakohtu 09.09.2003. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

Tartu Maakohtu 26.10.2009. a määrusega jäeti Jevgeni Melnikov KarS § 76 lg 2 p 2 alusel temale Valga Maakohtu 09.09.2003. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 17.11.2009. a. Tartu Vangla leiab, et Jevgeni Melnikovi ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. Jevgeni Melnikovi puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 23% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 27%. Kriminaalhooldaja ei nõustu Jevgeni Melnikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Arvestades kinnipeetava poolt toime pandud kuritegu ja selle raskust, on ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kohtumenetluse poolte seisukohad Jevgeni Melnikov seletas, et ta asub elama venna pere juurde Tallinnasse, tal on keevitaja kutse ja ta loodab leida erialast tööd laevaremonditehases. Karistuse kandmise ajal on ta teinud endaga tööd, läbinud programme, õppinud ja töötanud. Prokurör on seisukohal, Jevgeni Melnikovi ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada arvestades toimepandud kuriteo raskust ja ohtu uute kuritegude toimepanemiseks. Kaitsja toetab Jevgeni Melnikovi karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Ta on mõistetud karistusest suurema osa ära kandnud, omandanud vanglas keskhariduse, alates 2004. a töötab ta keevitajana. Rahalised nõuded on tasutud. Tal on vabanemisel olemas nii elu- kui ka töökoht. Vend on nõus teda aitama. Kohtu seisukoht Jevgeni Melnikov kannab karistust I ja II astme kuriteo eest. Tartu Maakohtu 26.10.2009. a määrusega jäeti süüdimõistetu KarS § 76 lg 2 p 1 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Vastavalt vangistusseaduse §-le 76 lg 3 kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Kuna Tartu Maakohtu 26.10.2009. a määrus jõustus 17.11.2009. a, on käesolevaks ajaks määruse jõustumisest möödas enam kui aasta, mistõttu on olemas formaalne alus Jevgeni Melnikovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Jevgeni Melnikovi on varasemalt kriminaalkorras karistatud kolmel korral varavastaste kuritegude eest. Käesoleval ajal kannab ta karistust teise inimese tapmise eest. KarS § 76 lg 3 kohaselt peab kohus esmalt hindama toimepandud kuriteo asjaolusid. Tapmise eest karistati Jevgeni Melnikovi 8 aasta pikkuse vangistusega. Käesolevaks ajaks on ta kandnud karistust 7 aastat ja 8 kuud. Seega on raske kuriteo eest mõistetud karistus valdavalt kantud. Kohtu hinnangul on kantud karistuse osa olnud piisav, et end ühiskonna silmis rehabiliteerida. Jevgeni Melnikov on oma käitumisega karistuse kandmise ajal näidanud, et ta on suuteline toime tulema

vabaduses ilma uusi õiguserikkumisi toime panemata. Kahe viimase aasta jooksul ei ole tal ühtegi distsiplinaarkaristust. Ta on omandanud karistuse kandmise ajal keskhariduse, keevitaja kutse ning töötanud sellel ametikohal pikka aega. Seega on tal olemas ka töökogemus ja haridus, mis võimaldab vabaduses tööd leida. Samuti on tal olemas toetav sotsiaalvõrgustik venna pere näol, kes on valmis raskuste ilmnemisel teda igati toetama. Jevgeni Melnikov on täitnud kõik oma rahalised kohustused, läbinud alkoholi ja narkosõltlastele mõeldud kursuse Sinu Valik. Viimase kuriteo sooritas Jevgeni Melnikov alkoholijoobes, millest järeldub, et süüdimõistetu võib käituda vägivaldselt. Ka Jevgeni Melnikovi vend on iseloomustanud kinnipeetavat kui kergesti mõjutatavat, solvuvat ning ärrituvat inimest. Ta külastas kasiinosid kuni kaks korda nädalas. Selleks, et maandada uute kuritegude toimepanemise riske, distsiplineerida ja toetada õiguskuulekat eluviisi peab kohus vajalikuks määrata Jevgeni Melnikovile kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, võtta osa kriminaalhooldaja poolt pakutud sotsiaalabiprogrammidest ja asuda tööle hiljemalt ühe kuu möödudes vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates. Jevgeni Melnikovil on ärakandmata karistuse osa pikem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt KarS §-le 76 lg 4 katseaja pikkus määrata kandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 06.01.2013. a. Kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus tulenevalt KarS § 76 lg-st 5 kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt KarS § 76 lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega.

Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 900 krooni, mis tuleb Jevgeni Melnikovilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.