Kohtulahend

Edasi jääb kulgema Harju Maakohtu 15. veebruari 2010. a otsusega mõistetud 596 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 1 (üks) aasta varem määratud tingimustel. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 1. detsembril 2010. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(5)

moodustada KarS § 65 lg 1 järgi, sest kuriteod on toime pandud enne 15. veebruari 2010. a kohtuotsust. Kuid KarS § 65 lg 1 viitab, et sellisel juhul mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Seega tuleks liitkaristus mõista KarS § 64 lg 1 korras, mille kohaselt võib kergema karistuse lugeda kaetuks raskeima karistusega. 15. veebruari 2010. a kohtuotsusega karistati P. Palsnerit vangistusega 9 kuud ja 28 päeva, mis asendati ÜKT-ga 596 tundi. See karistus on oluliselt suurem käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusest ja loogiline oleks, et käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus tuleks katta eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega. Eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasulikust tööst on P. Palsner ära teinud küll väga vähe, kuid kohtuistungil lubas ta üldkasuliku töö tunnid ära teha. Tegelikult on tal aega nende tegemiseks kuni

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3(5)

otsus nr 3-4-1-2-02 ja kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-26-08). Toodud põhimõtteid tuleb järgida ka käesoleva asja lahendamisel. 5.3 KarS § 65 lg 1 esimesest lausest tuleneb sõnaselgelt kohtu kohustus mõista süüdistatavale liitkaristus KarS §-s 64 sätestatud korras. Viimane sätestab kuritegude kogumi eest mõistetava liitkaristuse üldised reeglid. Käesolevas asjas tuleb vastata küsimusele, kas liitkaristuse mõistmine KarS § 65 lg 1 järgi on võimalik ka olukorras, kus pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist, millega süüdimõistetule mõistetud vangistus on KarS § 69 lg 1 alusel asendatud üldkasuliku tööga, tuvastatakse veel teine kuritegu, mis on toime pandud enne kohtulahendi kuulutamist selles asjas. 5.4 Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas leidnud, et nn hiljem tuvastatud konkurentsi puhul ei saa tingimisi mõistetud karistus olla liitkaristuse üheks liidetavaks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu pidas aga oma hiljutises otsuses nr 3-1-1-66-10 vajalikuks seda arusaama muuta ja asus seisukohale, et kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral tuleb KarS § 64 lg 1 alusel liita ka need üheliigilised põhikaristused, millest isik on tingimuslikult vabastatud. Oma seisukohta põhjendas täiskogu sellega, et karistusseadustiku 3. peatüki 1. jagu sätestab kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused. Karistusest tingimisi vabastamine KarS §-de 73 ja 74 alusel ei ole aga iseseisev karistuse liik, mistõttu see saab aktualiseeruda vaid põhikaristuse mõistmise järel. Järelikult on ka karistusest tingimuslikult vabastatule mõistetud põhikaristus, mis saab olla üheks liidetavaks liitkaristuse moodustamisel. Kuna karistuse kohaldamine ja karistusest vabastamine on reguleeritud karistusseadustiku erinevates peatükkides, siis nende sätete rakendamisel lähtutakse erinevatest alustest. Seega ei ole kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristust moodustaval kohtul võimalik muuta eelmist kohtuotsust osas, millega määrati kindlaks karistuse kohaldamata jätmise tingimused. Siit järeldub, et juhul, kui isik on eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud põhikaristusest tingimuslikult vabastatud, siis on seda karistust võimalik täitmisele pöörata üksnes KarS § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 viimases lauses sätestatud tingimustel. Kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg on möödunud ja isik ei ole katseaja tingimusi rikkunud, siis ei ole põhikaristust, mille kandmisest isik oli tingimuslikult vabastatud, enam mistahes alustel võimalik reaalselt täitmisele pöörata. Täiskogu märgib, et need asjaolud iseenesest ei välista aga kahe kohtuotsusega mõistetud põhikaristuste liitmist KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 järgi. Järelikult tuleb nende sätete alusel mõista süüdistatavale liitkaristus kahe kohtuotsusega mõistetud põhikaristuste liitmise teel. Mõistetud liitkaristusest jääb aga isikul kanda üksnes see osa, mis ületab eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristust. Kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg ei ole viimase kohtuotsuse tegemise ajaks veel möödunud, jääb see edasi kulgema varem määratud tingimustel. Juhul, kui esimese kohtuotsusega määratud katseaeg on viimase kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud, on isik esimese kohtuotsusega mõistetud põhikaristuse kandmisest lõplikult vabastatud. 5.5 Kohtukolleegium leiab, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu otsuses nr 3-1-1-66-10 väljendatud seisukohad on rakendatavad ka käesoleva kriminaalasja lahendamisel. KarS § 69 kohaselt mõistetakse süüdistatavale samuti esmalt põhikaristusena vangistus ning alles seejärel asendatakse see üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus tähtaja ning selle tegemise ajal peab süüdimõistetu täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. KarS § 69 lg 7 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtukolleegiumi hinnangul üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul süüdistatava õiguslik kohtlemine analoogne isikutega, kes on mõistetud karistusest KarS §-de 73 või 74 alusel tingimisi vabastatud.

4(5)

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Harju Maakohtu 15. veebruari 2010. a otsusega mõisteti P. Palsnerile liitkaristuseks 9 kuud 28 päeva vangistust, mis KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendati 596 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga üks aasta. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati teda järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kriminaalhooldusametniku järelevalve all. P. Palsner on teinud ära 3 üldkasuliku töö tundi. Kriminaalhooldusametnik P. Palsnerile mõistetud vangistuse täitmisele pööramist taotlenud ei ole. Käesoleva kriminaalasja aluseks olevad kuriteod pani P. Palsner toime enne 15. veebruari 2010. a. Seega puuduvad andmed selle kohta, et P. Palsner oleks talle mõistetud karistuse tingimusi rikkunud. 5.6 Apelleeritud kohtuotsuses on KarS § 65 lg 1 sätete alusel mõistetud P. Palsnerile põhjendatult liitkaristus kahe kohtuotsusega mõistetud põhikaristuste osalise liitmise teel ja mõistnud liitkaristuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. Maakohus on aga jätnud tähelepanuta, et 15. veebruari 2010. a otsusega P. Palsnerile mõistetud vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga. Eelpoolmärgitud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu otsuses nr 3-1-1-66-10 väljendatud seisukoha kohaselt jääb P. Palsneril mõistetud liitkaristusest kanda üksnes see osa, mis ületab eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristust. Seetõttu kohtukolleegium tühistab maakohtu otsuse P. Palsnerile mõistetud kandmisele kuuluva 11 kuu 28 päeva vangistuse osas ja teeb uue otsuse, millega mõistab P. Palsnerile kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust. Kuna 15. veebruari 2010. a kohtuotsusega määratud 596 tunni üldkasuliku töö tegemise üheaastane tähtaeg ei ole veel möödunud, jääb see edasi kulgema varem määratud tingimustel. 5.7 Kuna P. Palsnerile mõistetud liitkaristusest jääb eelpooltoodud põhjendustel kanda üksnes see osa, mis ületab eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristust, so 2 kuud, siis on põhjendamatu kaitsja apellatsiooni taotlus kohaldada P. Palsnerile KarS § 65 lg 1 alusel liitakistuse mõistmisel karistuste katmise printsiipi, so mõista talle karistuseks 9 kuud 28 päeva vangistust. 5.8 Kaitsja on esitanud apellatsioonis alternatiivse taotluse asendada P. Palsnerile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium selle taotlusega ei nõustu, sest apelleeritud kohtuotsuse 11-ndal leheküljel on maakohus esitanud väga põhjalikud motiivid selle kohta, miks ta ei pea P. Palsnerile mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga võimalikuks. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata. Külla aga peab kohtukolleegium vajalikuks lisada seda, et kuna P. Palsner on seni teinud vaid 3 üldkasuliku töö tundi, siis on ta oma käitumisega näidanud, et üldkasuliku töö mõistmine ei ole talle seni kasvatuslikku mõju avaldanud.

Julia Katškovskaja

Ivi Kesküla

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.