1-05-1115/36 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

2.Tartu Maakohtu 19.09.2001.a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1,2,4 järgi 1 aasta vabadusekaotust; KrK § 40 lg 3 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vabadusekaotust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on A.P vanglas distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral: 23.09.2009 kartseriga. Kinnipeetav asub vabanedes elama endisesse elukohta abikaasa ja poja juurde Tartusse. Enne vangistust töötas ametlikult, vabanedes võimalus tööle asuda AS-s xxx projektijuhina. Vangistuse ajal tööhõives ega sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Tartu Vangla andmetel kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid ei ole. Olemas toetav tugivõrgustik. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Proovinud nii kanepit kui ecstasyt, sõltlaseks end ei pea. Vanglas läbinud mitmed sotsiaalprogrammid („12 sammu“, „Vihajuhtimine“) ning osales vabakuulajana 12. klassi tundides. Tartu Vangla toetab A.P ennetähtaegset vabastamist koos lisakohustuste määramisega. Kriminaalhooldusametnik toetab A.P tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht emale kuuluvas korteris, kus elavad kinnipeetava elukaaslane ja poeg. Olemas töökoht AS-s xxx projektijuhina. Kohtutäiturite andmebaasi TÄITIS andmetel l. A.P suhtes rahalisi nõudeid ei ole. Kunagine sõltuvusainete tarvitamine on asendunud õppimise ja enesetäiendamisega. Vanglas läbinud mitmed sotsiaalprogrammid ja eest keele kursused. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ning varasem alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik leiab, et A.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle 2 nädala jooksul vanglast vabanemisest ning mitte katkestada katseajal töösuhet ilma mõjuva põhjuseta; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. A.P seletas kohtuistungil, et ta on teinud järeldused oma kuritegudest ja soovib pöörduda õiguskuulekate eluviiside juurde. Vanglas on ta läbinud sotsiaalkursusi ja vabaduses tahab jätkata poolelijäänud õpinguid kõrgkoolis. Tal on elukoht ja lähedased seal. Töökoht on

olemas. Reaalne töö on Tartumaal, Kambjas. Kohtuotsusega temalt välja mõistetud rahalised kohustused on täidetud. Alkoholi tarvitamist või selle tarvitamise vajadust eitab. On nõus alluma kriminaalhooldusele ning nõustub piirangutega ka elektroonilise järelevalve alla. Prokurör leiab, et A.P tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on varajane, sest kanda on jäänud veel suhteliselt pikk karistusaeg. Arvestada tuleb kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut. Järgmisel tähtajal on käitumiskontrollile tingimis ennetähtaegne vabanemine tõenäolisem. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et A.P on võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada. Ta kannab karistust esimese ja teise astme kuritegude eest. Karistusajast on kantud 2/3 ning seetõttu on KarS § 76 lg 2 p 2 alusel formaalne alus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. VangS § 76 järgi piiranguid ei ole. A.P iseloomustatakse vanglast positiivselt ja sellest järeldub, et puuduvad etteheited tema käitumisele karistuse kandmise ajal. A.P on vabaduses elukoht ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Tal on võimalus vabanemise järel lühikese aja jooksul tööle asuda. Sissetuleku olemasolu annab elatusvahendid. Vangla spetsialistid, ka kriminaalhooldusametnik leiavad, et A.P on võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. A.P on valmis alluma kriminaalhooldusele. Ta on karistuse kandmise ajal sotsiaalprogrammides teinud tööd endaga ja seetõttu on resotsialiseerumisvõimalused head. Kriminaalhooldust toetab lähedaste inimeste võrgustik. Nendel asjaoludel on küllaldaselt materiaalseid aluseid ja ennetähtaegne tingimisi vabastamise võimalik. Uute kuritegude toimepanemine sõltub A.P-st endast. Katseajaks täitmiseks määratavad kontrollnõuded ja –kohustused aitavad uute kuritegude riski maandada. Täitmiskohtunik leiab, et kandmata karistusaja pikkus on ka kinnipeetavat distsiplineeriv ja õiguskuulekale käitumisele suunav asjaolu. Kandmata jäänud suhteliselt pikk karistusaeg võimaldab teostada kriminaalhooldust kui KarS § 76 lg 4 ettenähtud miinimumtähtajast pikemat aega.