Kohtulahend

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 8 alusel määrata Dmitri Glavatskihhile katseajaks järgmised kohustused:

Tartu Vangla leiab, et Dmitri Glavatskihhi ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. Dmitri Glavatskihhi puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%. Kriminaalhooldaja pooldab Dmitri Glavatskihhi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, kuna isik kannab vangistust esmakordselt ning vabanemise korral on tal olemas elu- ja töökoht. Kohtumenetluse poolte seisukohad Dmitri Glavatskihh seletas, et ta asub elama vanemate juurde Jõgeva valda, tööd saab metallitöid tegevas firmas, mis asub Tallinnas, edaspidi soovib ta üürida korteri Tallinnas. Dmitri Glavatskihh väidab, et ei ole seda kuritegu, mille eest karistust kannab, toime pannud. Prokurör on seisukohal, et Dmitri Glavatskihhi ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada arvestades tema üleolevat suhtumist ja seda, et ta ei ole aru saanud, mida ta valesti tegi ja kui raske kuriteo toime pani. Kaitsja toetab Dmitri Glavatskihhi vabastamist, palub arvestada vangla ja kriminaalhooldaja seisukohtadega ning leiab, et kaitsealuse käitumine kohtuistungil võib olla tingitud pikaajalisest karistuse kandmisest. Kohtuniku seisukoht Dmitri Glavatskihh kannab karistust I astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt KarS § 76 lg 2 punktile 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kuna Dmitri Glavatskihh asus 10 aasta 5 kuu ja 5 päeva pikkust vangistust kandma 11.05.2002. a, on tal karistusajast kantud enam kui 2/3. Samuti möödus 19.10.2010. a 3-aastane tähtaeg, millise möödumisel tekkis vanglal Tartu Maakohtu 02.10.2007. a määruse kohaselt õigus esitada kohtule uuesti materjalid Dmitri Glavatskihhi karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Seega on olemas formaalne alus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Dmitri Glavatskihhi on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Ta kannab karistust inimese tapmise eest, reaalset vangistust kannab esimest korda. Vanglas veedetud aastate jooksul on Dmitri Glavatskihhi distsiplinaarkorras karistatud kokku 29 korral. Hetkel tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, viimane pärineb 11.11.2008. a. 16.12.2009. a koostatud distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et viimane kodukorra rikkumine toimus 24.11.2009. a, mil kinnipeetav suitsetas selleks mitteettenähtud kohas, piirduti preventiivse vestlusega. Vangla materjalide kohaselt iseloomustab Dmitri Glavatskihhi impulsiivus ja manipuleeriv suhtluslaad, toime pandud kuritegude tagajärgi mõistab ta osaliselt, püüdes vähendada oma süüd temast mitteolenevate tegurite olemasoluga. Selline suhtumine ilmnes selgelt ka kohtuistungil. 2008. on Dmitri Glavatskihhi suhtes kohaldatud kohtumääruse alusel tema

tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi. Süüdimõistetu sõnul ta käesoleval ajal mingit ravi ei saa. Vangla hinnangul on tema emotsionaalne seisund stabiilne. Vangistuse jooksul õppis Dmitri Glavatskihh alates 01.09.2009. a keevitaja eriala, kuid alates 07.09.2010. a kõrvaldati ta õppeasutuse ettekirjutusel õppetööst õpihuvi puudumise tõttu. Ta on omandanud põhihariduse ja õppinud riigikeelt, kuid kursust ei lõpetanud. Alates 01.09.2007. a alustas ta õpinguid Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 10. klassis, kuid see jäi halva õppeedukuse tõttu lõpetamata. 2007. a läbis Dmitri Glavatskihh Vihajuhtimise programmi ning sotsiaalprogrammi joovastisõltlastele. Kohus on seisukohal, et Dmitri Glavatskihhi karistuse kandmiselt vabastamine tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve alla on otstarbekas. Dmitri Glavatskihh kannab esimest korda vangistust ja on ühiskonnast olnud isoleeritud pikka aega, alates 11.05.2002, mil ta oli 20aastane nooruk, s.o üle 8 aasta. Seega on ta vangistuses olnud pikemat aega, kui oli talle KrK § 100 järgi määratud karistus – 7 aastat vangistust. Ta on karistuse kandmise viimastel aastatel oma käitumist parandanud ja suutnud järgida vangla sisekorra eeskirju. See annab aluse arvata, et ta on võimeline täitma ka käitumiskontrolli nõudeid. Kriminaalhooldaja on toetanud Dmitri Glavatskihhi tingimisi vabastamist, hinnates seega ta kriminaalhooldusele sobivaks isikuks. Kriminaalhooldus annab võimaluse mõjutada Dmitri Glavatskihhi käitumist õiguskuulekuse suunas ja samas on kinnipeetaval võimalus tõestada oma suutlikust elada seaduskuulekalt. Dmitri Glavatskihhil on vabanemise korral olemas kõik eluks vajalikud tingimused, ta asub elama vanemate juurde 4 toalisse korterisse xxx. Dmitri Glavatskihh saaks tööle OÜ xxx (vastav garantiikiri on esitatud). Süüdimõistetu töötamine Tallinnas võib mõneti küll kriminaalhoolduse teostamist raskendada, kuid ei välista seda. Dmitri Glavatskihhil on võimalik korraldada oma elu selliselt, et kõik nõuded saavad täidetud. Arvestades Dmitri Glavatskihhi väärtushinnanguid, vanglas toime pandud arvukaid distsipliinirikkumisi, kuriteo toimepanemist alkoholijoobes, peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetu distsiplineerimiseks ja uute kuritegude toimepanemise riski vähendamise eesmärgil talle katseajaks täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, võtta osa kriminaalhooldaja poolt pakutud sotsiaalabiprogrammidest ja asuda tööle hiljemalt ühe kuu möödudes vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates. Kuna Dmitri Glavatskihh ei ole oma suhtumist toimepandud kuriteosse karistuse kandmise ajal muutnud, on oluline kriminaalhoolduse käigus jätkata sellealase selgitustöö tegemist. Dmitri Glavatskihhil on ärakandmata karistuse osa pikem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt KarS §-le 76 lg 4 katseaja pikkus määrata kandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 16.10.2012. Kui Dmitri Glavatskihh katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus tulenevalt KarS § 76 lg-st 5 kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt KarS § 76 lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb Dmitri Glavatskihhilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.