1-09-4361/14 - Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja - lahend.ee

8.Menetluskulud kaitsjatasu summas 2128.80 krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.10.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.J elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. S.J on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.04.2009 kohtuotsusega KarS § 202 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise 25.06.2007 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust, liitkaristuseks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 01.12.2008. Karistuse kandmise algus 01.12.2008 ja lõpp 28.09.2012. S.J andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 30). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 30.10.2010. Kinnipidamisasutusest S.J kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse jooksul on kinnipeetav lõpetanud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Osaleb programmis Sotsiaaloskuste treening, toimunud on individuaalvestlused psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga. On läbinud keskkonnatehnika lukksepa, arvuti algõppe ja riigikeele algtaseme kursused. Käesoleval ajal õpib 9.klassis ning osaleb alates 22.07.2010 müürsepp-pottsepa kursustel. Vabanemisel asub elama ema juurde aadressile xxx, kus omab sissekirjutust. Enne vangistust töötas isik mitteametlikult, kuid sissetulek oli kindel. Ametlikult töötas vaid firmas xxx, kus ta töötas vahetult enne vanglasse sattumist. On olemas garantiikiri pärast vabanemist tööle asumiseks xxx. Alkoholi liigtarvitamise pärast pole isikul probleeme olnud. Kinnipeetava sõnul on tarvitanud vabaduses olles kanepit ja amfetamiini. Kinnipeetav on motiveeritud narkootikumide tarvitamisest loobuma. Kinnipeetav viibib alates 14.12.2009 sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral , vanglakaristust kannab esimest korda. Varem on isikut karistatud röövimise, varguse ja kelmuse eest isikute grupis. Käesolevat karistust kannab süüteo toimepanemise tulemusena 2(4)

saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest. Viru vangla toetab kinnipeetava vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab S.J ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. S.J kannab karistust vangistuses esimest korda. Vangistuse ajal isik oli hõivatud tegevusega. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Isikul on olemas kindlad eesmärgid. Vabaduses on tal tugev sotsiaalne võrgustik ja kindel elukoht. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on otstarbekas vabastada S.J vastavalt KarS § 76 alusel vangistusest tingimisi enne tähtaega, et oleks võimalik tema käitumise kontrollimine aasta vältel. S.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalvega. Talle on tagatud elukoht ja töökoht ( garantiikiri on olemas). Kaitsja toetab oma kaitsealuse püüdlusi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelvalvega. Tegemist on isikuga, kes kannab reaalselt vangistust esimest korda. Vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Esimesed kuriteod pani ta toime alaealisena. Viimase kuriteo puhul ei ole kahju tekitatud. Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Arvestada tuleb, et tegemist on noore inimesega, kes viibib vangistuses esimest korda. Esimesed kuriteod olid tõesti toime pandud alaealisena. On alust arvata, et elukoha ja töökoha olemasolul võib ta alustada seadusekuulekat elu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et S.J tuleb elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. Kohus nõustub prokuröri arvamusega.. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud varavastaste kuritegude (röövimise, kelmuse, varguse ja omastamise) toimepanemise eest 3 aasta 6 kuulise vangistusega katseajaga 2 aastat. Harju Maakohtu 25.06.2007 kohtuotsusest ( isiklik toimik lk 19-21) on näha, et S.J puhul on tegemist 6 episoodilise asjaga, kus kannatanutele tekitati märkimisväärset kahju. Samas kuriteo toimepanemise ajal oli S.J 15-17 aastane. Katseajal pani toime uue varavastase kuriteo (kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine ja hoidmine suures ulatuses vähemalt teist korda). Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 6-7) on näha, et isikut on väärteokorras 4 korral karistatud, nendest 1 korral Liiklusseaduse rikkumise eest ja 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused S.J-ini puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on läbinud keskkonnatehnika lukksepa, arvuti algõppe ja riigikeele algtaseme kursused. Samas on lõpetanud sotsiaalprogrammi 3(4)

Eluviisitreening. Käesoleval ajal õpib 9.klassis ning alates 22.07.2010 osaleb müürsepp-pottsepa kursustel ja sotsiaalsete oskuste treeningus. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab S.J-ile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus Süüdimõistetul on kehtiv isikuttõendav dokument väismaalase pass kehtivusega 14.05.2013. Vabanedes on S.J kindel elukoht ema J P juures aadressil XXX, kus ta omab ka sissekirjutust. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud ja vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning kinnipeetava ema, J P on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 12). Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 13) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Süüdimõistetule on garanteeritud töökoht xxx poolt abitöölisena põhipalgaga 4500 krooni kuus ( kohtu toimik lk 14). Samas on tal võimalus jätkata õpinguid õhtukoolis. Arvestades S.J poolt toimepandud kuritegu, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head - suure tõenäosusega kindel töökoht ja elukoht, lähedaste toetus ning õpingute jätkamine. Tema käitumine vanglas on olnud väga hea, on olnud hõivatud kasuliku tegevusega. Kohus võtab arvesse süüdimõistetu vanust (sünd 1990) ja seda, et süüdimõistetu kannab esimest korda vanglakaristust ja praeguseks on 3 aasta 9 kuu ja 28 päevasest vangistusest ära kandnud rohkem kui pool- ligi 2 aastat. See on piisav aeg, et mõjutada esimest korda vangistusse sattunud isikut uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on kindlalt muutunud paremuse poole. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla toetab ka prokurör. Süüdimõistetu on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu temale Harju Maakohtu 13.04.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 28.09.2012 ja kuuekuulise elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks, uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks tuleb süüdimõistetul täita katseajal KarS § 75 lg 1 p 1-5 ja § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustusi. Kohtunik Inna Kirsipuu