Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2/ 7

vangistus. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü ületunnistamine . Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kriminaalkorras on N. Larionova varem karistatud üks kord ning seda pool aastat varem KarS § 184 lg.2 p.1 alusel küllaltki pikaajalise tingimisi vangistusega ( 3 aastat 9 kuud ), seega pani ta arutatavad 2 kuriteo episoodi toime katseajal. Kohus võttis arvesse seda ,et Natalja Larionova on peale septembrit 2009.a. püüdnud saada lahti narkosõltuvusest, esitas kohtuistungil tõendid mõnede rahatrahvide tasumise kohta, tal on olemas töökoht, kus töötab lepingu alusel, seega on olemas sissetulek, samuti on Natalja Larionova üksikema, kes kasvatab alaealist last. Sellest tulenevalt leidis kohus, et karistuse eesmärke on võimalik Natalja Larionova puhul saavutada, kohaldades karistusliigina rahalist karistust. Kohus leidis, et pikaajaline reaalne vangistus ei aita kaasa Natalja Larionova resotsialiseerumise protsessile. Natalja Larionova on isik, kes püüab oma käitumist talle jõukohaste vahenditega parandada ja hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Natalja Larionoval on endal võimalus oma edasise käitumisega näidata, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Maakohus leidis, et kuna Natalja Larionova pani toime narkojoobes sõiduki juhtimise, tuleb tema suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 punktis 1 ettenähtud lisakaristust. Sellises olukorras sõiduki juhtimine seadis ohtu nii tema enda, temaga koos autos viibinud isiku ja ka kõigi teiste liikluses olnud isikute elu ja tervise. Tema puhul puuduvad igasugused erandlikud asjaolud, mis tingiksid lisakaristuse mittekohaldamise ning tema juhina liiklusest kõrvaldamine on kohtu arvates põhjendatud ja hädavajalik.

3/ 7

30.11.2009. a. Peale seda kuni 30.04.2010. a. ei ole Natalja Larionova maksustatavat tulu saanud. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest, töötas Natalja Larionova nimetatud firmas ainult 1 kuu, mis tõendab seda, et Natalja Larionova esitas toimikusse tööandja tõendi ainult sellel eesmärgil, et näidata reaalse töökoha ja sissetuleku olemasolu ning viia sellega nii prokurör kui kohus eksitusse tema ametliku töökoha olemasolu kohta. Tõendamist on leidnud vastupidine olukord – Natalja Larionova ei ole nimetatud firmas töötanud rohkem 1 kuu. Sellest kõigest ilmneb, et Natalja Larionova ütlused on ebausaldusväärsed ning antud eesmärgiga jätta temast kohtule positiivsem mulje. Kirjalike tõendite ja Natalja Larionova poolt antud ütluste vastuolud viitavad aga otseselt sellele, et tegemist on isikuga, kes on valmis andma alati enda kasuks valesid ütlusi. Seda kinnitab ka kohtuliku uurimise käigus Natalja Larionova kohtueelses menetluses antud ütluste avaldatu sisu – antud ütlused ei ole eluliselt usutavad. Kohus on leidnud, et Natalja Larionova on püüdnud saada lahti narkosõltuvusest, esitas tõendid mõnede trahvide tasumise kohta, tal on olemas töökoht ja sissetulek, mille tõttu on võimalik karistuse eesmärke saavutada rahalise karistuse mõistmisega. Prokurör sellise seisukohaga ei nõustu, kuna kohtulikul uurimisel on tuvastamist leidnud teistsugused asjaolud, millel prokurör on juba eespool peatunud. Samuti on kohus jätnud karistusliigi valimisel täielikult arvestamata sellega, et Natalja Larionova on kaks narkojoobes juhtimist toime pannud raske narkokuriteo (KarS § 184 lg 2 p 1 järgi) eest mõistetud katseajal ning ainult pool aastat peale nimetatud otsuse jõustumist. Sellegipoolest jätkas Natalja Larionova ka peale kriminaalkorras karistamist, tegelemist narkootikumidega. Natalja Larionova oli süüdi mõistetud amfetamiiniga seotud kuriteo toimepanemise eest ning mõlemad käesoleva kohtuasja narkootilises joobes mootorsõiduki juhtimised, mis on toime pandud juba pool aastat peale KarS § 184 lg 2 p 1 kuriteo kohtuotsust, on samuti toime pandud just amfetamiini tarbimise tagajärjel. Seega ei teinud Natalja Larionova eelmisest kohtuotsusest õigeid järeldusi, jätkates uute narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemist. Samuti leidis prokurör, et karistusliigi valimisel kohtu poolne viitamine Natalja Larionova poolt üksikema staatusele ja alaealise lapse üleskasvatamisele ei ole õige, kuna alaealise lapse olemasolu ei takistanud kuritegude toimepanemist. Nähtuvalt kohtuotsusest nr 1-08-14987 toimus amfetamiini hoidmine just Natalja Larionova elukohas, kus viibis ka Larionova alaealine laps. Kui tõusetunud on lapse heaolu küsimus, siis prokuröri hinnangul ei ole kindlasti lapse huvides viibimine narkootikumidega seotud inimeste keskel ja ruumides, kust on leitud narkootikume. Samuti on kohus karistusliigi valimisel leidnud, et kuna Natalja Larionovale tuleb moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel, siis sellisel juhul tuleks tal kanda 4 aastast vangistust, mis arvestades Natalja Larionova isikut, ei ole otstarbekas ning karistuse eesmärke on võimalik saavutada ka rahalise karistuse mõistmisega. Prokuröri hinnangul ei saa kergemaliigilise karistusliigi valimisel arvestada ette juba sellega, kui pikk tuleb liitkaristus. Kohus peab karistuse mõistmisel lähtuma ikkagi käesoleva kuriteo asjaoludest, isiku süüst ja muudest KarS § 56 lg 1 tingimustest. Kõigepealt tuleb mõista karistus käesoleva asja eest ning seda karistust põhjendada ning alles siis tuleb pöörduda liitkaristuse moodustamise regulatsiooni juurde. Käesoleval juhul on kohus oma järeldustes seda teinud vastupidises järjekorras. Karistuse mõistmisel peab arvestama õiguskorra kaitsmise huvisid, mille aktuaalsus kerkib esile just liikluskuritegude valdkonnas, kui eriti levinud kuriteoliik, mille tõttu hukkub ja saab vigastada palju inimesi. Seega on tegemist valdkonnaga, milles peab omama olulist kaalu positiivne üldpreventsioon. Positiivse üldpreventsiooni eesmärk on avaldada õiglase karistusega sellist mõju, mis kinnitab inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Natalja Larionovale mõistetud karistus on vastuolus eelpooltoodud printsiibiga, eriti olukorras, kus kaks kuriteoepisoodi oli toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul ning

4/ 7

katseajal. Kohtuliku uurimisega on tuvastamist leidnud, et Natalja Larionova on mootorsõiduki narkootilises joobeseisundis juhtimised toime pannud tahtlikult ja teadlikult. Seega saab ka järeldada, et joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine ei olnud Natalja Larionova jaoks juhuslik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5/ 7

Tuginedes karistusregistri väljavõttele leidis prokurör, et ka väide rahatrahvide maksmise kohta on eksitav. Kohtukolleegium leiab, et tuginedes süüdistatava väidetele, ei ole maakohus näidanud ära, miks ta prokuröri esitatud tõendeid usaldusväärseks ei pea või miks ta leiab, et need ei lükka ümber süüdistatava esitatud väiteid. Ringkonnakohus peab osas, mis puudutab N. Larionova töötamist ja võõrutusravi, tõendatuks just prokuröri väiteid. Süüdistatav esitas maakohtus küll tõendi selle kohta, et oli asunud tööle, kuid seda, et ta maakohtu istungi ajal endiselt töötas, tõendasid ainult tema enda ütlused. Prokuröri esitatud tõend aga näitas, et N. Larionova oli nimetatud töökohal töötamise eest ametlikku tulu saanud üksnes novembris 2009. a. Maakohtu istungi protokollist ei nähtu, et N. Larionova oleks sellele esitanud sisulisi ja kontrollitavaid vastuväiteid. Ka ringkonnakohtu istungil selliseid väiteid ja tõendeid ei esitatud, vaid esitati uus tööleping, millest nähtuvalt oli N. Larionova uues töökohas asunud tööle päev enne ringkonnakohtu istungi toimumist. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus nimetatud osas selgelt usaldusväärsemaks prokuröri esitatud tõendit ja peab tõendatuks prokuröri väidet, et N. Larionoval ei ole püsivat töökohta ja kindlat sissetulekut. Võõrutusravi osas tuleb tõdeda, et N. Larionova esitatud Wismari haigla tõend on üldsõnaline, kinnitades seda, et N. Larionova on seoses sõltuvusega haiglasse pöördunud. Prokuröri poolt esitatud tõendist nähtub saadud ravi sisu, mis ei kattu N. Larionova enda väidetega. Prokurör on ka selgitanud, kuidas on unerohud seotud narkosõltuvusega. Jällegi peab kohtukolleegium tõdema, et selles kontekstis tuleb pidada tõendatuks prokuröri seisukohta, et N. Larionova ei ole saanud sisulist võõrutusravi. Mis puutub aga varasemate trahvide tasumisse, siis ei lükka ringkonnakohtu hinnangul vastava märke puudumine karistusregistris ümber väidet, et trahvid on tasutud, kuna andmed võidakse kanda registrisse viivitusega või jätta ekslikult üldse sisse kandmata. Riigikohus on asjas 3-1-1-28-04 märkinud karistusregistri andmete kohta: „Juhul kui puudub vaidlus registriandmete õigsuse üle, tuleb vastavalt KarRegS §-le 31 isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel lähtuda karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Kuid olukorras, kus registriandmed on siiski mingil põhjusel puudulikud, ei tähenda see, et tegelikkusele mittevastavad registriandmed peaksid igal juhul kehtima ja olema aluseks õigusemõistmisel.“ Kuna süüdistatav on esitanud kviitungid trahvide tasumise kohta, ei ole ringkonnakohtul alust kahelda selles, trahvid on tasutud. Kokkuvõtvalt tuleb seega tõdeda, et N. Larionova on selgelt näidanud end tegelikust soodsamas valguses ja nendele andmetele tuginedes on maakohus leidnud, et võimalik on kohaldada rahalist karistust. 4.3 Ringkonnakohus leiab, et kuna N. Larionova pani kuriteod toime lühikese ajavahemiku jooksul ja katseajal, samuti kuna paika ei pea N. Larionova väited selle kohta, kuidas ta on asunud oma elukorraldust muutma, on karistusliigina põhjendatud vangistus. Seega tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 1 ja 4 maakohtu otsus tühistada mõistetud põhikaristuse osas ja teha ses osas uus otsus, millega karistada N. Larionovat vangistusega. Kohus ei pea aga põhjendatuks prokuröri taotletud 1-aastast vangistust. Lähtudes üldiselt samalaadsete tegude eest mõistetavatest karistustest (vt 2009. a tehtud Riigikohtu ja Justiitsministeeriumi ühine kohtupraktika analüüs „Karistuspraktika Eestis enamlevinud süütegude järgi“, kättesaadav Riigikohtu kodulehel: http://www.riigikohus.ee/vfs/861/Kohtupraktika%282009%29.pdf), mõistab kohtukolleegium karistuseks 8 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 tuleb sellele liita eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 aastat 1 päev vangistust. Liitkaristuse pikkus on seega 3 aastat 8 kuud 1 päev vangistust. Kuna N. Larionova juhtis kahel korral mootorsõidukit narkojoobes olles, on põhjendatud ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, nagu seda maakohus tegi.

6/ 7

4.4 Ringkonnakohtu istungil esitas N. Larionova maksekviitungi tõendamaks, et on osaliselt tasunud maakohtu mõistetud rahalise karistuse. Seoses sellega tuleb märkida, et kuna maakohtu otsus ei ole veel jõustunud, ei ole süüdistataval ka kohustust praegu rahalist karistust tasuda. Selle tasumisel ei teki aga süüdistataval õigustatud ootust, et karistust ei tohi muuta ega raskendada. Sama seisukohta on väljendanud asjas nr 3-1-1-29-04 Riigikohus, märkides 17.06.2004. a tehtud otsuses: „Prokurör vaidlustas ringkonnakohtu otsuse seaduses selleks ettenähtud korras ja tähtajal ning süüdimõistetul ei saanud tekkida õiguspärast ootust sellele, et teda karistatakse seaduses ettenähtust leebema karistusega või et tema suhtes tehtud ebaseaduslik kohtuotsus jäetakse muutmata.“ Karistades N. Larionovat vangistusega, tuleb talle rahalise karistuse täitmiseks tasutud rahasumma tagastada.

Sten Lind

Julia Katškovskaja

Paavo Randma

7/ 7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.