Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-10-12772
Kohtunik
Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Tõlk
-
Kriminaalasi
Ülle Kikase süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokuröri abi
Alar Häidberg
Süüdistatav
Ülle Kikas
Kaitsja
elu- või asukoht ja aadress: XXXXXXX X-X,; isikukood: 46510015713; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld Advokaat Aivar Hint
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Ülle Kikas KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Ülle Kikas ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Ülle Kikaselt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 2. detsembril 2010. a.
Ülle Kikasele kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Ülle Kikaselt riigituludesse osa sundrahast, s.o 3000 (kolm tuhat) krooni ja kaitsjatasu 600 (kuussada) krooni. Määrata menetluskulude tasumine ositi 2 (kahele) kuule järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on Ülle Kikas 3600 krooni suurusest menetluskulust kohustatud tasuma jaanuaris 2011. a 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja veebruaris 2011. a 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Ülle Kikast süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.09.2010 kella 09.05 paiku Tartu maakonnas, Rõngu vallas, Rõngu alevikus mootorsõidukit Audi, registreerimisnumbriga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani Ülle Kikas toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega, ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks kuu vangistust.
KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Ülle Kikas ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Ülle Kikas tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Ülle Kikase menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 300 krooni ning kohtumenetluses 300 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi 180 lõike 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kuna Ülle Kikase ülalpidamisel on 7 alaealist last, keda ta kasvatab üksi ning pere sissetulekuks on töövõimetuspension 2299 krooni kuus ja lastetoetused, leiab kohus, et menetluskulude täies ulatuses tasumine käib Ülle Kikasele üle jõu. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha 3525 krooni võrra ja ajatada menetluskulude tasumise kahele kuule.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.