Kohtulahend

määratletud Harju Maakohtu 3.04.2008 otsusega. Kokkuleppemenetluse käigus teda ei informeeritud sellest, et tema poolt juba kinnipidamisasutuses veedetud aeg ei kehti. Seejuures viitab O.A ühele Tartu Maakohtu otsusele, kus just nii on toimitud; apellatsioonis leitakse, et sel viisil on tema suhtes rikutud võrdse kohtlemise printsiipi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.1 Kohtuotsuste kogumi järgi liitkaristuse moodustamiseks KarS § 65 lg 2 alusel peab olema täidetud kaks tingimust: 1) isikut on kohtuotsusega karistatud kuriteo toimepanemise eest; 2) pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist paneb süüdimõistetu toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse. K. Braškovi puhul olid need tingimused täidetud. KarS § 65 lg 2 sätestab järgmist: „Kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära”. 6.2 Selles sättes puudub viide KarS § 64 lg-le 1. Seega kuulub pärast kohtuotsuse kuulutamist toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusele eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus liitmisele täies ulatuses, sest karistuste osalise liitmise või kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise võimalust Karistusseadustik sellisel juhul ette ei näe. Ärakandmata osa võrra suurendamine tähendabki sisuliselt seda, et ärakantud karistust on juba arvestatud ja seda liita KarS § 65 lg 2 alusel ei saa. Kuna O.A pani 25. oktoobri 2010 kohtuotsusega tuvastatud kuriteo toime kinnipidamiskohas eelmise kohtuotsusega karistust kandes, siis selles kriminaalasjas tema suhtes tõkendit ei kohaldatud. Karistuse kandmise aja alguseks loetigi 25. oktoober 2010 ehk kohtuotsuse tegemise kuupäev ja ärakandmata osa eelmisest karistusest on arvestatud just nimetatud kuupäeva seisuga. Teisisõnu – kui toimub karistuste liitmine KarS § 65 lg 2 alusel, arvestatakse karistuse kandmise algust viimase kohtuotsuse tegemise ajast ja seda tingituna arusaamast, et täitmisele pööramisele kuulub ajaliselt viimane kohtuotsus. Selline on ka valitsev ning väljakujunenud kohtupraktika, mida kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks muuta/kahtluse alla seada. 6.3 Sisuliselt ei tähenda eeltoodu muud, et seni kinnipidamisasutuses viibitud aeg on juba 25. oktoobri 2010 kohtuotsusega karistuse mõistmisel arvestatud kantuks ja selle teistkordne arvestamine on nii põhjendamatu kui seaduse kohaselt ka võimatu. O.A arutluskäik/seaduse tõlgendamise soov oleks arvestatav nn hiljem tuvastatud kuritegude konkurentsi eest liitkaristuse mõistmisel. Seisukoht, et kinnipeetav on tingimisi enne tähtaega vabastamise aja arvutamisel ebavõrdses olukorras võrreldes teiste kinnipeetavatega, kellele on karistus mõistetud ühe kohtuotsusega, ei ole käesoleval juhul arvestatav, sest O.A ei ole isik, kelle poolt kahe kohtuotsusega tuvastatud kuriteod oleksid saanud olla arutusel ühel kohtuistungil ja karistus mõistetud ühe kohtuotsusega. Et apellatsiooni kohaselt on Tartu Maakohus teinud kunagi teistsuguse lahendi KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse moodustamisel, on käesoleval juhul asjakohatu. Nagu ringkonnakohus juba sedastas, ei ole selline lähenemine kooskõlas väljakujunenud praktika ning ka seadusega. Kui selline asjaolu leiaks isegi tuvastamist, ei oleks Harju Maakohus – ega ole ka Tallinna Ringkonnakohus – sellise seaduse rakendamise praktikaga seotud ning tegemist ei ole ka ebavõrdse kohtlemisega, millele viidatakse apellatsioonis.

Paavo Randma

Urmas Reinola

Sten Lind

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.