Kriminaalasi nr 1-10-15310
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
22 november 2010 a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-10-15310 (10260105224)
Kohtunik
Liivi Loide
Kriminaalasi
Tarmo Putke süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi käskmenetluses
Süüdistatav
isikukood 38811026059; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; tõkend: elukohast lahkumise keeld; kaitsja: vandeadvokaat Arri Tooming Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras kehtivat karistust ei oma.
1 (3)
korras osutatud õigusabi eest; 3) paljundustasu 24 (kakskümmend neli) krooni 10 senti.
Tarmo Putke süüdistatakse selles, et tema 16.10.2010.a kella 04.15 ajal Jõgeva linnas Põik tn 1 kaupluse Säästumarketi juures parklas lõi tahtlikult AS G4S turvatöötajale s.o avalikku korda kaitsvale muule isikule - xxxxxxxxxxxxxx, kes täitis ametikohustusi s.o baseerus ettenähtud kohal ja teostas valvet, olles riietatud AS G4S eraldusmärkidega vormiriietusse ja istus AS G4S eraldusmärkidega mootorsõidukis, ühel korral rusikaga näkku, millega põhjustas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxfüüsilist valu ja tervisekahjustusi - ninas lahtise haava ja nina kudede paistetuse. Seega pani Tarmo Putk toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada Tarmo Putke KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, üks päevamäär on 210 krooni, s.o 8400 krooni riigituludesse. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul, kohustades Tarmo Putke tasuma mõistetud karistuse katteks igakuiselt 19. kuupäevaks vähemalt 840 krooni kuus alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Kohtunik, vaadanud läbi kohtule esitatud materjalid, nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning leidis, et käesolev asi on võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tarmo Putke puhul ei tuvastanud kohus vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Arvestades Tarmo Putke süüd ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KarS § 66 lg 1 alusel võib määrata rahalise karistuse tasumise ositi. Ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei ületa prokuröri taotletud määras ühte aastat. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Tarmo Putkelt väljamõistmisele sundraha 1,5 kuupalga alammäära suuruses summas (6525 krooni). Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu.
2 (3)
Määratud korras osutas kohtueelses menetluses Tarmo Putkele riigi õigusabi vandeadvokaat Arri Tooming. Määratud kaitsjale on vastavalt kehtivatele tasumääradele makstud riigieelarvest tasu kogusummas 500 krooni. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kaitsjale on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia. Selle tegemise kulud 24,10 krooni on KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus lähtub otsuse tegemisel KrMS §-dest 253, 254, 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1, 423, 424. Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.