1-10-8291/13 - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

10.V. S. ́i esitatud tsiviilhagi 3300 krooni nõudes. Maakohus mõistis N.P süüdi selles, et ta, varem varguse toimepannud isikuna 17.12.2009 ajavahemikul kell 09.00 kuni kell 09.15 M. P.`i tahte vastaselt tungis sisse lukustamata ukse avamise teel korterisse asukohaga Tallinn XXXXX XXX XX-XX ja varastas M. P. vara 800 krooni väärtuses. Samuti tungis ta 08.01.2010 ajavahemikul kell 11.20 kuni 13.45 lukustamata ukse avamise teel sisse korterisse asukohaga Tallinn, XXXXXXXX XXX XXX-XX ja varastas V. S.`i vara:3300 krooni väärtuses. Samuti tungis ta 11.01.2010 ajavahemikul kell 11.30 kuni 12.30 lukustamata ukse avamise teel korterisse asukohaga Tallinn, XXXXXXXXXX XXX XXX-X ja varastas V. L. vara 2360 krooni väärtuses. Samuti tungis ta 02.02.2010 ajavahemikul kell 10.00 kuni kell 14.12 lukustamata ukse avamise teel korterisse asukohaga Tallinn XXXXX XXX XX-XX ja varastas E. M. vara 8300 krooni väärtuses. Samuti tungis ta 09.02.2010 ajavahemikul kell 00.00 kuni kell 11.30 lukustamata ukse avamise teel korterisse asukohaga Tallinn XXXXX XXX XX-XX ja varastas M. K. vara 4220 krooni väärtuses. Samuti varastas N.P R. M. pensionitunnistuse ja EV passi R. P. nimele. Samuti tungis ta 11.02.2010 ajavahemikul kell 11.15 kuni kell 12.15 lukustamata ukse avamise teel korterisse asukohaga Tallinn XXXXX XXX XX-XX ja varastas A. D.`i vara 620 krooni väärtuses. Samuti tungis ta 04.03.2010 ukse avamise teel korterisse asukohaga Tallinn XXXXXXXXX XXX XX-XX ja varastas J. A. vara 23 025 krooni väärtuses. Samuti tungis ta 16.03.2010 ajavahemikul kell 09.30 kuni 14.00 lukustamata ukse avamise teel korterisse asukohaga Tallinn XXXXX XXX XXX-XX ja varastas sealt K. R.`i vara 6525 krooni. Samuti võttis N.P 16.03.2010 kell 11.33 sularahaautomaadist asukohaga Tallinn Vilde tee 101 välja P. R. `i kontolt sularaha summas 10 000 krooni. Samuti tungis ta 01.04.2010 lukustamata ukse avamise teel korterisse asukohaga Tallinn XXXXXXX XXX XX-XX ja varastas sealt N. L. vara 110 krooni väärtuses. Samuti tungis ta 14.04.2010 ajavahemikul kell 08.30 kui 11.30 ukseluku avamise teel korterisse asukohaga Tallinn XXXXXX XXX XX-X ja varastas sealt N. G. kuuluvat vara: - 600 dollarit, s.o 6840 krooni; - Sularaha 5000 krooni; - Mobiiltelefoni Nokia 6100 väärtusega 1000 krooni (mobiiltelefon on omanikule tagastatud) - Mobiiltelefoni Nokia, hõbedast värvi korpusega väärtusega 1000 krooni; - Kullast sõrmuse väärtusega 4000 krooni;

ostnud ja kus ostetud asju hoidnud. Arvestades kannatanute poolt kohtueelses menetluses antud ja maakohtu istungil avaldatud ütlusi, ei saa nimetatud väitega täielikult nõustuda. I. G. on 14.04.2010. a andnud ütlusi (tl 121-125) selle kohta, et varastati 100 USD rahakotist ja lisaks 300 USD tumba alt; pangakaardid; 2 Nokia telefoni (valge ja tumepruun); kuldsõrmus ja väike kuldkett musta kiviga. Lisaks on abikaasa arvelt võetud välja raha. I. G. on lisanud, et pärast rahunemist kontrollivad nad üle, mis on ära viidud, ja täpsustavad tekitatud kahju suurust. 15.04.2010. a on N. G. andnud ütlusi (tl 136-138) selle kohta, et varastatud on 600 USD, 5000 krooni; 2 Nokia mobiiltelefoni, mille mudeleid ta öelda ei osanud, üks oli varutelefon, mida polnud 3 aastat kasutatud; see telefon oli helehalli-kollast värvi; telefonide väärtus 4500 ja 3500 krooni, 2 kuldsõrmust (üks musta, teine punase kiviga, sõrmuste väärtus 5000 krooni), 2 paari kullast kõrvarõngaid (läbi kõrva kinnitatavad, ühel paaril roosad kivid, teised kivideta; kogumaksumus 5000 krooni), Kuldkett maksumusega 2000 krooni, pangakaardid, korterivõtmed. Lisaks on tema arvelt võetud välja raha 5200 krooni. 11.05.2010 on N. G. taas kannatanuna üle kuulatud (tl 168-170) ja ta on varastatud asju loetlenud järgnevalt: 300 USD rahakotist, 300 USD öökapi alt; 5000 krooni; 2 kuldsõrmust (üks musta värvi kiviga, mida ümbritsevad väiksed valged kivid, teine valge briljandiga), sõrmuste väärtus 4000 krooni kumbki, kuldkõrvarõngaid valgete kividega (3500 krooni), kuldkõrvarõngad punaste ja valgete kividega koos karbiga(6000 krooni), peenike kullast kaelakett (2000 krooni), 2 Nokia mobiiltelefoni (telefonide mudelit ei tea, üks lillakat, teine hõbedast värvi, kummagi väärtus 1000 krooni), pangakaart, millega võeti omakorda välja 5200 krooni. 5.2 Kohtukolleegium ei pea oluliseks I. G.i ja N. G.i ütluste lahknevusi. Esiteks selgitas I. G., et nad peavad veel kahjude suurust kontrollima, teiseks võib eeldada, et seda, kas ehteid on puudu või mitte, oskab paremini öelda just N. G.. Lk 5/ 7 Küll väärib kohtukolleegiumi hinnangul tähelepanu see, et N. G. ise on mõlemal korral ütlusi andes kirjeldanud varastatud ehteid erinevalt ning ka hinnang nende väärtuse kohta on erinenud kohati märkimisväärselt. Nii on N. G. esimesel ülekuulamisel väitnud, et varastatud sõrmustest üks oli musta kiviga, teine punase kiviga, teisel ülekuulamisel aga, et varastatud sõrmustest üks oli musta kiviga, teine aga valge briljandiga. Kui esimesel korral hindas N. G. varastatud sõrmuste väärtust kokku 5000 krooni suuruseks, siis teisel korral nimetas N. G. kummagi sõrmuse hinnaks 4000 krooni, s.o pidas sõrmuste väärtust kokku 3000 krooni võrra suuremaks kui esimesel ülekuulamisel. Samuti lahknevad märkimisväärselt ütlused varastatud kõrvarõngaste osas: esimesel ülekuulamisel väitis N. G., et ühed varastatud kõrvarõngad olid roosade kividega, teised aga kivideta. Teisel ülekuulamisel kinnitas N. G., et mõlemad kõrvarõngad olid kividega – ühed üksnes valgete kividega, teised punaste ja valgete kividega. Ka kõrvarõngaste väärtuse osas ütlused lahknevad: esialgu hindas N. G. nende väärtuseks kokku 5000 krooni, teisel juhul aga 3500 ja 6000 krooni, s.o kokku 9500

krooni, s.t pea poole rohkem. Seega on nendel juhtudel muutunud oluliselt nii varastatud esemete kirjeldus kui väärtus. Eelnevast tulenevalt tõusetub N. G.i ütluste pinnalt kahtlus, kas üldse ja millised ehted talt varastati. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Eelnev ei tähenda, et lähtuda tuleks üksnes süüdistatava ütlustest. Kohtukolleegium leiab, et tõendatuks saab lugeda ainult nende ehete varguse, mille osas on N. G. andnud ühetaolisi ütlusi või mille kohta on andnud ütlusi kas I. G. või N.P. Ühtlasi leiab kohus, et varastatud esemete väärtuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kannatanu ütluses nimetatud väiksemast väärtusest, kuna ütlustest ei nähtu ühtegi põhjendust, miks ühtede ütluste raames on peetud samu esemeid oluliselt kallimaks kui teiste ütluste raames. Kohtukolleegium leiab, et tõendatud on sularaha – nii 600 dollari kui 5000 krooni – vargus. Nagu eespool öeldud, ei saagi reeglina kannatanute poolt korterisse peidetud raha, selle asukoha ja summa kohta olla muid tõendeid peale kannatanute endi ütluste. Raha osas on mõlemad kannatanud andnud ütlusi selle kohta, et varastatud raha summa oli suurem kui N.P väidetud 300 dollarit. Lisaks peab kohtukolleegium oluliseks seda, et kannatanute ütluste kohaselt oli raha peidetud öökapi alla, sündmuskoha vaatluse protokollist (tl 126-132) nähtub aga, et öökapp oli lahti, s.o sellest oli asju otsitud. Seega on usutav kannatanute väide, et võetud on ka öökapi all olnud raha. Samuti loeb kohus tõendatuks kahe mobiiltelefoni varguse, kuna mõlema kannatanu ütluste kohaselt varastati kaks mobiiltelefoni Nokia. Mis puutub N.P väitesse, et kannatanud ei osanud öelda isegi ühe mobiiltelefoni värvi, siis N. G. on mõlemal ülekuulamisel kirjeldanud telefoni sarnaselt – hõbedase või helehallina. Ka ei erine sellest väga I. G.i väide, et tegemist oli valge telefoniga. Arvestada tuleb sellega, et N. G.i ütluste kohaselt oli tegemist varutelefoniga. Viimane asjaolu aga omab kohtukoosseisu hinnangul rolli telefoni väärtuse kindlaksmääramisel. Kannatanud ei ole osanud öelda seda, mis mudeliga tegemist oli, samuti ei olnud neid esitada telefoni ostudokumente. Seega on väga keeruline määrata varastatud telefoni väärtust. Ka nähtub kannatanute ütlustest, et nad kaldusid telefonide väärtust ülehindama. I. G. hindas kahe telefoni väärtuseks 800010 000 krooni, N. G. esialgu ühe telefoni hinnaks 4500 krooni ja teise hinnaks 3500 krooni, lõpuks aga kummagi telefoni hinnaks 1000 krooni. Arvestades, et telefoni ei olnud juba kolm aastat kasutatud, s.o telefon pidi olema veel tunduvalt vanem, ning kasutatud mobiiltelefonide turuväärtus langeb kiiresti, loeb kohtukolleegium telefoni väärtuseks 500 krooni. Samuti loeb kohus tõendatuks ühe sõrmuse varguse, kuna ühe – musta kiviga – sõrmuse osas langevad N. G.i erinevatel ülekuulamistel antud ütlused põhijoontes kokku, samuti on ühe sõrmuse vargust maininud I. G.. Sõrmuse väärtuseks loeb kohus N. G.i esimesel ülekuulamisel antud ütluste alusel 2500 krooni. Kõrvarõngaste osas tugineb kohus N.P ütlustele, kes on tunnistanud, et varastas valgete ja punaste kividega kõrvarõngad koos karbiga. Samasuguste kõrvarõngaste vargust on nimetanud ka N. G.. Kuna hilisemal ülekuulamisel antud ütlustest ei nähtu, millest tulenevalt on N. G. pidanud varastatud kõrvarõngaste väärtust suuremaks kui esimesel korral, loeb kohtukolleegium varastatud kõrvarõngaste väärtuseks 2500 krooni. Samuti loeb kohtukolleegium tõendatuks 2000-kroonise kuldketi vargust, kuna ses osas on mõlemad kannatanud andnud ühetaolisi ütlusi. Vaidlus puudub N. G.i pangakaardi varguse osas. Kokkuvõtvalt ei loe kohtukolleegium tõendatuks ühe sõrmuse ja ühe paari kõrvarõngaste vargust ja selles osas tuleb N.P õigeks mõista, tsiviilhagi nende esemete osas aga jätta KrMS § 310 lg 2 kohaselt läbi vaatamata. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud esemete varguses õigeksmõistmine ei anna alust karistuse muutmiseks, kuivõrd N.P süü maht vähenes vaid väikses ulatuses. Tsiviilhagi peab aga kohtukolleegium põhjendatuks järgmiselt: sularaha 600 USD (=6840 EEK);5000 EEK; kuldsõrmus 2500 EEK; 1 paar kuldkõrvarõngaid 2500 EEK; kuldkett 2000 EEK; mobiiltelefon Nokia 500 EEK; pangakontolt välja võetud raha 5200 EEK; ukseluku vahetusega ja uute pangakaartide ja sim-kaardi tellimisega seotud kulud 610 krooni, kokku 25 150 krooni.