Kohtulahend

Aleksei Vovk on viimati süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.12.2008 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 alusel 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.12.2005 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 arestati eelvangistusaeg karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise algusajaks 25.04.2008. Karistuse kandmise algus 25.04.2008 ja lõpp 22.12.2012. Aleksei Vovk andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 43). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 23.08.2010. Kinnipidamisasutusest Aleksei Vovki kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse ajal 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav lõpetas Viru vanglas lukksepa 60 t. kursuse. Samuti osales ta sõltlastele mõeldud Convictuse tugigrupi tegevuses. Kinnipeetav paiknes 22.05.2009-01.06.2010 Viru Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ning osales osakonnas toimuvates grupitöödes ja käelises tegevuses (maalimine, voolimine, origami) ning anonüümsete narkomaanide (AN) grupitöös. Vabanemisel asub kinnipeetav elama aadressile xxx koos abikaasaga. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust. Ametlikult on töötanud lukksepana Eesti xxxs. Vabanedes on olemas garanteeritud töökoht xxx lukksepana. Kinnipeetav on avaldanud soovi vanglas töötamiseks. Kinnipeetavale pakuti tööd majandustöödel eluosakonnas koristajana, kuid ta keeldus töötamast. Narkootikumide tarvitamist alustas 2001 aastal. A.Vovki on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kuritegu seotud narkoaine käitlemisega ning seetõttu oli ka ise pidevalt narkootikumidega varustatud. Eelmisest vangistusest vabanes elektroonilise järelevalve alla. Antud kuritegu on sooritatud katseajal, mis näitab, et A.Vovk ei suutnud enda käitumist positiivses suunas muuta ja jätkas kuritegude toimepanemist. Riski uueks kuriteoks võib suurendada sõltuvusainete tarvitamine ja nende hankimiseks materiaalsete vahendite muretsemine. Viru Vangla ei toeta Aleksei Vovki ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Aleksei Vovki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Formaalselt on alust vabastada Aleksei Vovki vangistusest tingimisi ennetähtaega (kindel elukoht, garanteeritud töökoht, toetus suguslaste poolt, elektroonilise järelevalve tingimuste sobivus), kuid sisulisest küljest (kuriteo laad ja ohtlikkus, kuriteo sooritamine eelmise katseaja kestel) uue kuriteo toimepanemise risk A.Vovki poolt on veelgi suur. Kriminaalhooldusametnik leiab, et A.Vovki suhtes tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine on ennatlik. Aleksei Vovk taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on vabaduses kindel elukoht ja töökoht. Kaitja toetab kaitsealuse ennetähtaeset vabastamist. Isikul on olemas elukoht ja kindel soov asuda tööle. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Isik on 5 korral kriminaalkorras karistatud, 2007 vabastati tingimisi enne tähtaega, uue kuriteo pani toime katseajal .

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Aleksei Vovk tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne 2(4)

tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Karistusregistri teatisest (lk 4-6) nähtub, et Aleksei Vovki on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude eest (vargused, asja omavoliline kasutamine). Isikut on varem karistatud ühel korral tingimusliku karistusega, kuid katseajal pani toime uue kuriteo ning vabastatud ka ennetähtaegselt vanglast. Harju Maakohtu 18.09.2007 kohtumäärusega vabastati ta tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 29.05.2010. Vabanes 01.10.2007 ja karistuse ärakandmata osa on 2 aastat 7 kuud 28 päeva. Uue kuriteo toimepanemise kahtlustusega oli ta kinni peetud 25.04.2008. Viru Maakohtu 15.12.2008 kohtuotsusega karistati teda narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest 2 aastase vangistusega. Nimetatud karistusele liideti Viru Maakohtu 21.12.2005 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 aastat 7 kuud 28 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Süüdimõistetu kuriteod on järjest suureneva raskusastmega, II astme varavastastest kuritegudest, on välja kasvanud I astme rahvatervisevastased kuriteod (viimane Viru Maakohtu 15.12.2008 kohtuotsus). Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-6) on näha, et Aleksei Vovki on 2 korral väärteokorras karistatud Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral alkoholijoobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Aleksei Vovki puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsilpinaarkorras karistatud. 28.06.2010 karistati pikaajalise kokkusaamise keeluga, kuna ei allunud korraldusele hakata koristama. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav lõpetas Viru Vanglas lukksepa 60 t.kursuse ja osales sõltlastele mõeldud Convictuse tugigrupi tegevuses ning paiknes 22.05.2009-01.06.2010 Viru Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab Aleksei Vovkile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Süüdimõistetul on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 19.09.2012, Vene Föderatsiooni pass kehtivusega kuni 15.10.2013 ja ID kaart kehtivusega kuni 06.11.2013. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressil xxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus koos temaga elaksid veel neli inimest. Aleksei Vovki abikaasa ja laps ning abikaasa vanemad. Korter kuulub kinnipeetava abikaasa vanematele ja nad on nõus, et Aleksei Vovk saab elada selles korteris pärast vabanemist. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, Lxxx Sxxxa ja Vxxx Voxxxon elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 8,9). Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 10) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele.

3(4)

Aleksei Vovkile garanteerib vabanedes töökoha xxxx. Garantiikirja esitatud ei ole. Ettekandest on näha, et xxx võtab A.Vovki tööle töölepingu alusel katseajaga. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Aleksei Vovki poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles, on kohus seisukohal, et Aleksei Vovki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba vabastatud ennetähtaegselt vanglast ja allutatud kriminaalhooldusele, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Seega kriminaalhooldus ei osuta Aleksei Vovkile piisavalt mõju. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni on veel 2 aastat 1 kuu ja 6 päeva, mis on kohtu arvates piisavalt pikk aeg. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine ja arvatavasti lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksei Vovki temale Viru Maakohtu15.12.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige Nooremreferent

Kohtumäärus jõustus 30.11.2010 Nooremreferent

Liivi Õun

Liivi Õun

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.