Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15.november 2010, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-10- 12371
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Malle Preimer
Kriminaalasi
N.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24 septembri 2010 aasta otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav N.B, ik: xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, 23.09.2010.
kinni
peetud
Jätta N.B apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
kuid varasemad karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest loobuma. Samuti on teda karistatud korduvalt väärtegude toimepanemiste eest/ t.lk. 13-16/ Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada, et KarS § 69 lg 1 kehtestab üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused. Selle sätte kohaselt saab üldkasulikku tööd kohaldada kui süüdlast on karistatud maksimaalselt kaheaastase vangistusega ja süüdlane on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga. Maakohtu istungiprotokolli kohaselt/ t.lk. 34-35/ on süüdistatav nõus olnud karistuse asendamisega. Maakohus ei ole küll eraldi vangistuse asendamata jätmist põhistanud, küll aga on põhjendanud miks kohus leiab, et N.B peab kandma reaalset vangistust. Seega faktiliselt on maakohus välistanud ka karistuse asendamise. Antud juhul on kohus karistanud süüdlast 5 kuulise vangistusega, apellatsioonis on süüdistatav väljendanud ka oma soovi üldkasuliku töö tegemiseks. Seega käeoleval ajal on mõlemad formaalsed alused olemas. Samas aga tuleb üldkasuliku töö kohaldamisel arvestada ka toimepandud kuritegude raskust ning süüdlase isikut. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ka vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga peab kohus olema veendunud, et isik vabaduses viibides ei pane toime uusi kuritegusid. Peavad olema tuvastatavad mingid erandlikud asjaolud kas siis kuritegude tehioludes või süüdlase isiku suhtes, mis annaksid aluse mõistetud vangistuse asendamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ja apellatsiooniga tutvumist jõuda veendumuseni, et esineksid asjaolud, mis annaksid aluse KarS § 69 kohaldamiseks. N.B varasem elukäik näitab, et teda on varem kriminaalhooldusele allutatud, kuid selline asjaolu pole teda kallutanud seaduskuulekale käitumisele vaid ta on talle määratud katseajal toime pannud uued kuriteod. Samuti on teda korduvalt karistatud narkootiliste ainete tarvitamise eest, seega on tegemist isikuga, kellel on sõltuvusprobleeme narkootikumide suhtes ning kellele ei sobi üldkasulik töö. Seega N.B pole isikuks kelle suhtes oleks võimalik kohaldada vangistuse asendamist. Kohtukolleegiumil puudub siseveendumus, et vabaduses viibides süüdistatav suudab elada seaduskuulekat elu, et oleks prognoositav üldkasuliku töö edukas sooritamine. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et N.B saab seadust järgides karistada vaid reaalse vangistusega. Arvestades tema eelnevate karistuste rohkust ja asjaolu, et uue kuriteo pani ta toime juba veidi üle kuu pärast vanglast vabanemist on kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt temale mõistetud 5 kuuline vangistus, mida siis seoses lühimenetlusega veelgi lühendati, väga leebe karistus. Kohtuotsuse alusel on temal kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 10 päeva vangistust ning sellisest tema kasuks tehtud reaalse vangistuse tähtajast tuleb ka lähtuda. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et mõistetud 5 kuuline vangistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ja selle muutmiseks ning asendamiseks üldkasuliku tööga seaduslikud alused puuduvad.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.