Kohtulahend

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva los elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata B.B üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse varasem käik Viru Maakohtu 17.01.2008 otsusega mõisteti B.B süüdi KarS §263 p.3 järgi ja karistati rahalise karistusega 90 päevamäära ulatuses, s.o. summas 4500 krooni. Kohtuotsus jõustus 04.02.2008. Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun esitas 05.10.2010 Viru Maakohtule avalduse, milles palus B.B-le mõistetud rahaline karistus asendada. Avalduse kohaselt algatati täitemenetlus võlgniku suhtes 09.05.2008, kuid käesoleva ajani ei ole võlgnik rahalise karistuse summat lõplikult tasunud. Kohtutäituri andmetel ei oma võlgnik registrites registreerimisele kuuluvat ning materiaalset väärtust omavat vara. Samuti puudub võlgnikul sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnikule kuuluvad pangaarved on arestitud, kuid neil puuduvad rahalised vahendid. Kohtutäiturile teadaolevad muud varalised nõuded on summades 10 030,75 krooni ja 1655,60 krooni. Vastuseks Viru Maakohtu 12.10.2010 kirjale teatas kohtutäitur Kairi Laiõun, et võlgnik on rahalise karistuse summat tasunud järgmiselt: 01.08.2008 summas 731,47 krooni, 01.10.2008 summas 731,47 krooni, 27.10.2008 summas 365,73 krooni, 25.11.2008 summas 365,73 krooni, 29.12.2008 summas 365,73 krooni, 29.01.2009 summas 329,16 krooni ja 18.02.2009 summas 402,31 krooni. Kokku on võlgnik rahalise karistuse summast tasunud 3291,60 krooni. Maakohtu istung Maakohtu istungile kohtutäitur ei ilmunud.

Võlgnik B.B seletas maakohtu istungil, et tal on tõepoolest osa rahalise karistuse summast tasumata, kuid ta nõus selle asemel tegema üldkasulikku tööd. Samuti seletas süüdimõistetu, et tegelikult on tal olemas korter ja sissetulek Töötukassast. Elamispinna kulude katmiseks saab ta ka sotsiaaltoetust. Prokuröri abi Aivar Lembit leidis maakohtu istungil, et kuna võlgnik ei ole rahalise karistuse summat tasuma asunud, on kohtutäituri avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Prokuröri abi tegi ettepaneku määrata tasumata jäänud summa ulatuses süüdimõistetule üldkasulik töö. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtutäituri avaldus on põhjendatud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et võlgnik B.B oli 17.01.2008 süüdi mõistetud ja karistatud rahalise karistusega 90 päevamäära ulatuses, s.o. summas 4500 krooni (t.l.58-59). Kohtuotsus jõustus 04.02.2008. Nagu nähtub kohtutäituri esitatud avaldusest ja sellele lisatud materjalidest, vastusest maakohtu kirjale ning võlgniku seletustest maakohtu istungil, ei ole võlgnik rahalise karistuse summat lõplikult kuni käesoleva ajani tasunud. Samas ei ole õige kohtutäituri avalduses toodu, et süüdimõistetul ei ole registrites registreeritud vara. Maakohtu poolt tehtud kinnistu päringu vastusest nähtub, et B.B nimel on registreeritud korteriomand. Samuti ei ole õige kohtutäituri avalduses toodu süüdimõistetu sissetulekute kohta, kuna süüdimõistetu seletas, et on arvel Töötukassas ja saab sealt toetust. Arvestades eeltoodut ei pea maakohus siiski põhjendatuks realiseerida elamispind, kus süüdimõistetu reaalselt elab, samuti ei pea maakohus põhjendatuks jätta süüdimõistetu ilma igasugusest sissetulekust. Vastavalt Karistusseadustiku §70 lg.1 kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga sama seadustiku §69 sätestatud korras. Tulenevalt eeltoodust kuulub kohtutäituri avaldus rahuldamisele ja rahaline karistus tuleb asendada. Asja materjalide kohaselt jõustus kohtuotsus võlgnikule rahalise karistuse määramiseks 04.02.2008, seega 2 aasta 9 kuud tagasi, ka täitemenetluse algatamisest on möödunud juba üle 2 aasta. Võlgnik on kohtuotsust täitnud, kandes 2008 aastal summad üle viiel korral ja 2009 aastal kahel korral. Peale veebruari 2009 ja kogu 2010 aasta jooksul ei ole võlgnik midagi kohtuotsuse täitmiseks tasunud. Igale kuriteole peab järgnema karistus ja kuna võlgnik ei ole ilmselgelt valmis karistusena tasuma mõistetud rahalist karistust, tuleb see asendada. Kuna käesolevas asjas on võlgnik andnud oma selgesõnalise nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, on põhjendatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.

Vastavalt Karistusseadustiku §70 lg.2 vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Vastavalt Karistusseadustiku §69 lg.1 vastab ühele päevale vangistusele kaks tundi üldkasulikku tööd. Siinkohal arvestab maakohus võlgniku poolt tasutud summat 3291,60 krooni ja tasumata summat 1208,40 krooni. Eeltoodu alusel tuleb võlgnikule määrata üldkasuliku töö tegemine 16 tunni ulatuses. Vastavalt Karistusseadustiku §69 lg.3 määrab kohus üldkasuliku töö tegemisel selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Maakohus määrab võlgnikule üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 kuu. Vastavalt Karistusseadustiku §69 lg.4 peab süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt sama seadustiku §75 sätestatule. Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust, Karistusseadustiku §69, §70, §75 lg.1 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §432 lg.3, §383, §384, §386 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige Nooremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 14.12.2010 Nooremreferent

Liivi Õun

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.