Kohtulahend

3) 02.08.1999.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 2 aastat vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat; 4) 24.10.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, KrK § 140 lg 2 p 3,4 - § 15 lg 2 järgi 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 5) 01.12.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS §199 lg2 p4,8 - §25 lg2 järgi 6 kuud vangistust; 6) 22.04.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS §199 lg2 p4,5,8 järgi 1 aasta 4 kuud vangistust; 7) 27.03.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 8 kuud vangistust; 8) 01.06.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 2 kuud vangistust; 9) 11.01.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 6 kuud vangistust; 9) 26.09.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS §199 lg 2 p 4 järgi 3 kuud 10 päeva vangistust; 10) 26.08.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5,9 järgi 8 kuud vangistust; 11) 26.06.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 2 kuud vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Sergei Društšits vanglas distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral – 08.10.2010.a noomitusega. Vabanedes asub elama vanemate juurde Tallinnasse. Enne vangistust tegeles juhutöödega ja elatus ka varastamisest. Kindel töökoht puudub. Tartu Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 26 000 krooni Vabaduses tarvitas alkoholi ja narkootikume, on järjepidev narkootikumide kasutaja alates 2003.a ning tal on diagnoositud narkosõltuvus. S. Društšits ise sõltuvust ei tunnista. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel oht uute kuritegude toimepanemiseks olemaks. Tartu Vangla toetab S. Društšitsi ennetähtaegset vabastamist juhul, kui tema suhtes teostatakse käitumiskontrolli koos lisakohustustega. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Sergei Društšitsi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vabanemise korral kindel töökoht puudub. Vanemad ei ole huvitatud S. Društšitsi ennetähtaegsest vabanemisest, kuna nad kardavad, et tegevusetus ja negatiivset mõju avaldavad tuttavad võivad viia uuesti narkootikumide tarvitamise ja kuritegeliku käitumiseni. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, peamisest varavastaste kuritegude eest. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on töökoha ja sissetuleku puudumine, kriminaalse taustaga tutvusringkond, sõltuvus narkootikumidest, korduv kuritegelik käitumismuster. Kuna varasemad karistused ei ole S. Društšitsile mõju avaldanud, leiab kriminaalhooldusametnik, et tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. Sergei Društšits seletas kohtuistungil, et ta läheb tööle isa juurde ehitusele. Isa on ehitusettevõtja. Varem on ta karistatud varguste eest, seekord juhtus narkootikumidega seotud kuritegu. Kannab 8-ndat reaalset karistust. Eitab sõltuvust narkootikumidest. Ta ei ole kunagi mõelnud vabanemisele elektroonilise järelevalve alla. Prokurör leiab, et Sergei Društšitsi vangistusest tingimis enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik tema kõrget kuriteo riski ja töö puudumist arvestades. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et Sergei Društšitsi ei ole võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada arvestades kuriteo asjaolusuid, süüdlase isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Društšits kannab karistust esimese astme kuriteo eest ning 10.11.2010. a seisuga on ära kandnud üle 2/3 karistusajast. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p 2 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks. Elektroonilise järelevalve alla vabanemiseks ei ole Sergei Društšits nõusolekut andnud ja KarS § 76 lg 2 p 1 säteatatud tähtajal materjale kohtusse ei saadetud.

Kriminaalhooldusametnik ei pea Sergei Društšitsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimalikuks arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid, eelnevat elukäiku ja pidades tõenäoliseks eelneva käitumismustri kordumist. Sergei Društšitsil on vabaduses elukoht, kuid töökoha olemasolu vabaduses ei ole kindel. Vanemad on valmis tööd andma tema tähtaegsel vabanemisel suvel. Neil põhjustel ei ole küllaldaselt kindlaid materiaalseid aluseid ja tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine võib kaasa tuua Sergei Društšitsile raskeid tagajärgi: teda tagasi viia endiste eluviiside juurde ning tagasi vanglasse. Ka varasema elukäiku ja kuriteo asjaolusid arvestades ei ole tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik. Sergei Društšitsi kuriteoga on kahjustatud õiguskorraga kaitstud oluline õigushüve – rahvatervis. Narkootikumidega seotud kuriteo eest on ta karistatud 25.03.1997.a Tallinna Linnakohtu otsusega, korduvalt karistatud väärtegude eest NPAS § 151 järgi. Need asjaolud näitavad, et narkootikumidega seotud kuriteod ei ole juhuslikku laadi.

Ene Muts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.