1-10-12527/6 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata B.K-le kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. Määrata B.K katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo Ann Saar kasuks välja 600.- (kuussada) krooni, sealhulgas käibemaks 100.- (ükssada) krooni vandeadvokaat Ann Saare poolt B.K-le Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja B.K-lt menetluskuluna 1 500.- (tuhat viissada) krooni sundraha. Ülejäänud menetluskulu, sealhulgas kaitsjale kohtueelses menetluses väljamõistetud tasu 600.- krooni ja kohtus kaitsjale väljamõistetud tasu 600.- krooni, jätta riigi kanda. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

Karistuse liik ja määr: KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav B.K-le karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui B.K 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks. Samuti on B.K kohustatud KarS § 75 lg 2 p 2 järgi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et B.K, tema kaitsja ja prokurör vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kohus on veendumusel, et B.K on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.K süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas B.K kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 600.- krooni (sh käibemaks 100.- krooni). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 21 rahuldada. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks kohtul välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peaks kohus välja mõistma KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1200.- krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 32.- krooni. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et B.K puudub töö ja kindel sissetulek, siis on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Rutt Teeveer Kohtunik