Kohtulahend

Tühistada Harju Maakohtu 22.juuni 2010 aasta otsus

SÜÜDISTUSED:

probleeme ja maksis osa maja kommunaalkuludest. Sai oma tegevuse eest tasu prostituutide poolt teenitud rahast. Seega pani Anatoli Lukin toime prostitutsiooni vahendamise, so. KarS § 268 lg 1( 268’ lg 1 kohaselt prostitutsioonile kaasaaitamise) ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo. Samuti selles, et tema isikuna, kes on ruumi andmisega varem toime pannud prostitutsioonile kaasaaitamise, millise tegevuse eest oli talle 14.09.2006.a. esitatud süüdistus, ajavahemikul 16.07.2006.a. kuni 18.10.2006.a, so kuni politseiametnikud ta kinni pidasid, tegeles Tallinnas XXXXX XX/XXXXXX X O. OÜ-le kuuluvas majas koos Svetlana Samoilova, Tatjana Kroll`i, Natalia Tumaš`i ja Sergei Sorokin`iga prostitutsioonile kaasaaitamisega vähemalt 6 naisprostituudi suhtes, sealhulgas O. T., V. D., O. S.`i kuni 22.09.2006.a, V. P. kuni 17.10.2006.a, A. T. kuni septembrini 2006.a ja E. Y. ajavahemikul 2006.a juulist kuni oktoobri alguseni 2006.a, tehes seda järgmiselt. Soovides prostitutsiooni vahendamisega raha teenida, jätkas ta Svetlana Samoilovale O. OÜ juhatuse liikmena O. OÜ-le kuuluvat maja Tallinnas XXXXX XX/XXXXXX X rentimist. Koos Svetlana Samoilovaga lahendas maja haldamisel tekkinud probleeme ja maksis osa maja kommunaalkuludest. Sai oma tegevuse eest tasu prostituutide poolt teenitud rahast. Seega pani Anatoli Lukin toime, isikuna, kes on ruumi andmisega varem toime pannud prostitutsioonile kaasaaitamise, grupi poolt prostitutsioonile ruumi andmisega kaasaaitamise, so. KarS § 2681 lg 2 p 1, 2 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo.

2005, J. Ž.t ajavahemikul 2005 sügisest kuni veebruar 2006 ja A. T.t alates 2005 novembri lõpust. Samuti KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi selles, et tema ajavahemikul 16.07.2006 kuni 18.10.2006, so kuni politseiametnikud ta kinni pidasid, tegeles Tallinnas XXXXX XX/XXXXXX X O. OÜle kuuluvas majas koos Anatoli Lukini, Tatjana Krolli, Natalia Tumaši ja Sergei Sorokiniga prostitutsioonile kaasaaitamisega vähemalt 6 naisprostituudi suhtes, sealhulgas O. T., V. D., O. S.i kuni 22.09.2006, V. P. kuni 17.10.2006, A. T. kuni septembrini 2006 ja E. Y. ajavahemikul 2006 juulist kuni oktoobri alguseni 2006, tehes seda järgmiselt. Soovides prostitutsiooni vahendamisega raha teenida, rentis O. OÜ juhatuse liikmelt Anatoli Lukinilt O. OÜle kuuluva maja Tallinnas XXXXX XX/XXXXXX X. Valis majja intiimteenuse vahendajatena (dispetšeritena) tööle Tatjana Krolli ja Natalja Tumaši, andes neile kasutada enda poolt organiseeritud abonentnumbritega mobiiltelefonid. Maksis majas prostitutsiooni vahendamisel kasutatud mobiiltelefonide arved. Pani intiimteenuse osutamise kohta regulaarselt vastavasisulisi kuulutusi ajalehte SL Õhtuleht. Valis majja klientidele raha eest intiimteenust osutavaid naisi ning kontrollis nende ja dispetšerite tööd. Määras klientidele intiimteenuse osutamise eest küsitava tasu suuruse ning otsustas saadud raha kasutamise üle. Määras prostituutidele eksimuste eest trahve. Kahel korral nädalas pesi oma elukohas Harjumaal XXXX XXXXXX XXXXXX XXXXXXXX XXXXXXXXX XXX XX voodipesu ja saunalinu, milliseid kasutati Tallinnas XXXXX XX/XXXXXX X majas intiimteenuse osutamisel. Maksis osa maja kommunaalkuludest. Koos Anatoli Lukiniga lahendas maja haldamisel tekkinud probleeme. Sai oma tegevuse eest tasu prostituutide poolt teenitud rahast.

lõbumajja kliente. Vastavalt majas dispetšerina töötanud Tatjana Krolli ja Natalia Tumaši tellimustele viis prostituute Tallinnas XXXXX XX/XXXXXX X asuvast majast klientide poolt nimetatud aadressidele. Võttis klientidelt vastu intiimteenuse saamiseks makstud raha, tuletas klientide juures viibivatele prostituutidele meelde, kui kliendi poolt makstud aeg sai läbi ning sõidutas prostituute klientide juurest tagasi Tallinnas XXXXX XX/XXXXXX X asuvasse majja. Sai oma tegevuse eest tasu prostituutide poolt teenitud rahast. Seega pani Sergei Sorokin toime, isikuna, kes on varem toime pannud prostitutsioonile kaasaaitamise vahendamisega, grupi poolt prostitutsioonile kaasaaitamise vahendamisega, so. KarS § 2681 lg 2 p 1, 2 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOONID:

Anatoli Lukin ́i õigeksmõistmise osas apellant ei nõustu I astme kohtu seisukohaga, et A. Lukini käitumises puudub prostitutsioonile kaasaaitamise subjektiivne koosseis. Kohtumenetluses leidis tuvastamist, et A. Lukini ja A. Kaigorodtseva vahel sõlmiti 01.07.2003 a. mitteeluruumi allrendilepingu asukohaga XXXXXX XX Tallinnas ja lepinguobjekti sihtotstarbeks on ruumide kasutamine toitlustamiseks aga sihtotstarbe muutmiseks on vajalik allrendiandja kirjalik nõusolek. Lepingu lisast nähtub, et rentnik jätab tööle raamatupidaja ja administraatori J. V. / t. III t.l. 160 – 164 /. Kohtus ülekuulatud tunnistaja V. ütlused olid eeluurimisel antud ütlustega võrreldes oluliselt erinevad. Kohtueelsel ja kohtus antud ütluste olulisi erinevusi ei osanud V. nimetada, mistõttu kohus luges tema ütlused mitte usaldusväärseteks. Kohtus leidis tuvastamist asjaolu, et A. Lukini ja S. Samoilova vahel sõlmiti XXXXXX X maja kohta eluruumi üürilepingu lisa 06.10.2003, millest omakorda selgub, et nimetatud lisa on lahutamatu osa 01.06.2003 sõlmitud eluruumi üürilepingule. Samuti tuvastati, et A. Lukin sõlmis süüdistatava T. Kroll ́iga eluruumi rendilepingu 01.01.2004 selle kohta, et annab katseajaga rendile 1 toa 2-korruselises majas aadressil XXXXXX X /II k, 68-79/. Tunnistaja N. K. ütlustest selgub, et tema luges tõenäoliselt venekeelsest Õhtulehe või Postmehe väljaandest artiklit selle kohta, et Anatoli Lukin võib olla seotud prostitutsiooni vahendamisega XXXXXX X aadressil, tunnistaja O. N. ütlustest selgub, et Krolliga vestlusest teab, et maja omanik oli Anatoli, kes käis XXXXXX X majas kui seal tekkisid mingid probleemid. Svetlana Samoilova elukohas XXXX-XXXXX X toimunud läbiotsimise käigus leitud 2005 a kalendermärkmikus olid igakuiselt tehtud märkmed üüri maksmise kohta Tolikule summas 6000 kuni 9000 krooni. Jälitusprotokollis fikseeritud kõnede stenogrammiga ja salvestatud kõnedega on tuvastatud, et 12.03.2004 arutlevad XXXXXX XX asunud lõbumaja administraatorid G. K. ja L. S. selle üle, mida öelda politseile, kui see juhtub XXXXXX XX majja tulema: kas tegemist on „kinnise klubiga“ ja kas seda ütles Roma või Tolik. Samuti arutletakse selle üle, et XXXXXX XX majas käis Tolik, kes jälgis majas toimuvat (kõne 12.03.2004, II k, tl 13). Salvestatud kõnede konteksti ja kriminaalasjas tuvastatut arvestades oli Kuznetsova ja Sinkevich ́i vahelises vestluses ilmselgelt juttu Roman Kaigorodtsevist ja Anatoli Lukinist. Süüdistatavate Selg ja Kuznetsova kohtus antud ütlustest selgub, et XXXXXX XX maja omanik oli Lukin ning see fakt oli seal töötavatele isikutele teada. Samuti käis A. Lukin aegajalt XXXXXX XX majas toimuvat üle vaatamas ja kontrollimas. Seda kinnitab XXXXXX XX läbiotsimisel leitud Eesti Energia AS kontrollakt 5.11.2003, millele olid alla kirjutanud omanikuna ja tarbijana A. Lukin ja rentnikuna R. Kaigorodtsev, samuti leiti läbiotsimisel erinevaid Anatoli Lukinile saadetud ja XXXXXX XX adresseeritud lepinguid, millest võib järeldada, et A. Lukin pidi XXXXXX XX maja regulaarselt külastama. Anatoli Lukin andis kohtus ütlusi, et tundis varasemast ajast Alla ja Roman Kaigorodtsevit ning Svetlana Samoilovat. XXXXXX XX maja andis rendile, kuid mingeid rendimakseid ei võtnud seni kuni Kaigorodtsevid saavad selle maja hostelina tööle. Enne maja rendile andmist olid selles majas ka rentnikud. Ta kuulis, et Kaigorodtsevid olid XXXXXX majas teinud massaažisalongi. Ta ei teadnud, et XXXXXX XX majas osutati klientidele seksuaalteenust. Allale ning Romanile andis XXXXXX maja rendile. Samuti selgitas kohtule, et tema käest küsis keegi ajakirjanikest prostitutsiooni vahendamise kohta XXXXXX XX aadressil, kuid tema ei võtnud seda juttu tõsiselt, sest linnas liigub igasuguseid kuulujutte. Maja eest renti ei tahtnud võtta enne, kui Kaigorodtsevid saavad oma äri käima, samas väitis, et mingit tähtaega, mis ajaks hosteli äri käima peaks saama kokku ei lepitud. XXXXXX X maja andis Samoilovale kasutada. XXXXXX X maja eest ta samuti mingit renti ei saanud, samuti ei teadnud, et XXXXXX X majas oli bordell. Ta käis vahetevahel majas, kuid ei näinud midagi, mis oleks viidanud bordellile. A. Lukini elukohas XXXXXXX XXX läbiotsimisel leiti erinevaid märkmeid ja lepinguid XXXXXX XX ja XXXXXX X majas toimuva tegevuse

kohta, sh eluruumi üürilepingu lisa 06.10.03 A. Lukini ja S. Samoilova vahel, valge paberileht A4 formaadis, millel kirjed algavad „Klubi teenus/XXXXXX XX...“ ja lõpevad „...ööbimisvõimalus“, A4 formaadis paberil graafik, mis algab „baarmeni aruanne privaatstriptiisi müük“ ja lõpeb „—töötasud, vastasel korral maksab vahe baarmen“, visiitkaardid „XXXXXX 24h“ jmt. Apellandi arvates on A. Lukini ütlused selle kohta, et ta andis nii XXXXXX XX kui XXXXXX X maja tasuta üürile ja et ta ei teadnud, et majad võeti üürile prostitutsiooni vahendamise eesmärgiga, ümber lükatud kohtus tuvastatuga. Nimelt uuris kohus Anatoli Lukini ja Alla Kaigorodtseva ning Svetlana Samoilova vahel sõlmitud rendilepinguid. Kummastki lepingust nähtus, et maja kasutamise eest tasutakse renti, sama võib järeldada ka Svetlana Samoilova elukohas läbiotsimisel leitud märkmetest. Nii XXXXXX XX kuni XXXXXX X majade näol on tegemist kahekorruseliste suurte majadega, milles on baarides kasutatav sisustus, samuti mitu tuba seal ööbimiseks vajaliku sisustusega. Arvestades A. Lukini igapäevast tegevust erinevate äriühingute omanikuna, ei pea apellant eluliselt usutavaks tema ütlusi majade tasuta kasutada andmiseks ja tema väidet, et ta ei teadnud prostitutsiooni vahendamisest XXXXXX XX ning XXXXXX X majades. Arvestades A. Lukini ütlusi selle kohta, et ta tundis enne majade rendile andmist nii Alla ja Roman Kaigorodtsevit kui Svetlana Samoilovat, ei ole eluliselt usutav, et A. Lukin ei teadnud, millise tegevuse jaoks majad rendile võeti ja et A. Lukin andis juhuslikult mõlemad majad üürile praktiliselt samal ajal –1.06.2003 (XXXXXX X) ja 1.07.2003 (XXXXXX XX) ja sama tegevuse jaoks. A. Lukini kohtus antud ütlustest selgub, et mitu ajakirjanikku pöördusid tema poole selgituse saamiseks küsimuses, kas XXXXXX XX ja XXXXXX X majas tegeletakse prostitutsiooniga. Kohtus selgitas A. Lukin, et ajakirjanikelt saadud vihjete kontrollimist ei pidanud ta vajalikuks, kuigi XXXXXX XX ja XXXXXX X rendilepingutes on sõnaselgelt punkt selle kohta, et majades ei ole lubatud tegeleda ebaseadusliku tegevusega. Apellant leiab, et A. Lukini objektiivne käitumine viitab üheselt sellele, et tegelikult A. Lukin teadis, et tema poolt rendile antud majades tegeletakse prostitutsiooni vahendamisega ning rendilepingute lõpetamine A. Kaigorodtseva või S. Samoilovaga oleks olnud talle majanduslikult kahjulik. Lisaks eeltoodud tõenditele kinnitavad ka 16.04.2007 koostatud jälitusprotokollid A. Lukini ja S. Samoilova tihedat omavahelist suhtlemist. Prostitutsioonile kaasaaitamise all mõistetakse vahendamist (kupeldamist), ruumi andmist või muul viisil prostitutsioonile kaasaaitamist. Vahendamise e. kupeldamise all mõeldakse igasugust tegevust, mille käigus üritatakse kokku viia prostituut ja klient, kas siis vahetult prostituudi ja kliendiga suheldes ja neid kokku viies või telefoninumbri andmises jm vahetu tegevus. Ruumi kasutada andmine tähendab oma eluruumi või muu ruumi võimaldamist süstemaatiliselt või üksikjuhul prostitutsiooniga tegelemiseks. KarS § 2681 subjektiivne koosseis eeldab tahtlust ning süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (RKKK 3-1-1-20-04). Apellant on seisukohal, et kogutud tõendeid kogumis hinnates tegutses A. Lukin kavatsetult prostitutsiooni teenuse osutamiseks ruumide kasutada andmisel kooskõlastatult A. Karogorodtseva ja R. Kaigorodseviga XXXXXX XX eramu üürile andmisel ja S. Samoilova, T. Krolli, N. Tumaši ja S. Sorokiniga kooskõlastatult XXXXXX X eramu üürile andmisel seal prostitutsiooni vahendamiseks, tema tegevus tuleb kvalifitseerida prostitutsioonile kaasaaitamisena isikute grupis – KarS §2681 lg 2 p 1 järgi ja ta tuleb selle süüdi mõista ning määrata karistus. Erinevalt I astme kohtu seisukohast leiab apellant, et õiend A. Lukini poolt kuriteoga saadud tulu arvutamise kohta on koostatud kriminaalasja kohtueelsel uurimisel kogutud tõendite

alusel, sh süüdistatavate poolt antud ütluste alusel A. Lukinile makstud rendi suurust arvestades. Sellest tulenevalt on saadud tulu arvutatud keskmise rendi alusel. Õiendis on ära toodud arvutuse käik ja loogika. Kuivõrd kohtus süüdistatavad muutsid oma ütlusi tasutud rendi suuruse osas, kuid ei vaidlustanud nendega sõlmitud lepinguid, siis kohtus uuritud tõendite –XXXXXX XX maja rendilepingu alusel selgub, et rendi suurus oli igakuiselt 60 000 krooni ning ettemaks 40 000 krooni. Kui võtta arvesse, et maja renditi 8 kuud 17 päeva, siis lepingu alusel tehtud arvutuse kohaselt pidi A. Lukin maja rendist saama tulu 554 000 krooni. Alla Kaigorodtseva ja Roman Kaigorodtsevi süüdimõistmise ja karistamise osas KarS §268 lg 1 (KarS § 2681 lg 2 p 1) järgi apellant vaidlustamata Alla Kaigorodtseva ja Roman Kaigorodtsev ́i põhimõttelist süüdimõistmist leiab, et I astme kohus on siiski põhjendamatult asunud seisukohale, et Alla Kaigorodtsevale ja Roman Kaigorodtsevile esitatud süüditus prostitutsiooni vahendamise kohta XXXXXXX XX X-XX/XX ei ole leidnud faktilist tõendamist süüdistuses märgitud ajavahemikul 01.03.2002 kuni 17.03.2004, vaid tõendamist on leidnud prostitutsiooni vahendamine ajavahemikul 14.01.2003 kuni 17.03.2004 (k/otsus lk 14 p 9). Samuti leiab apellant, et kohtu poolt määratud karistus ei vasta nende poolt toimepandud kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kohtumenetluse käigus on käsitletud tõendina A. ja R. Kaigorodtsevite elukohas XXXXX XXX XX-X korteri läbiotsimisel leitud ja vaadeldud esemeid ning dokumente. Nende hulgas on eluruumi üürileping 01.03.2002 L. G. esindaja R. G. ja R. T. vahel korteri XXXXXXX XXX/XX Tallinnas üürile võtmise kohta Roman Kaigorodtsevi (Tširkovi) poolt (III tl 142-146, 147-220). Samuti kinnitasid nii A. Kaigorodtseva kui R. G. kohtus, et XXXXXXX XXX/XX korter võeti Kaigorodtsevite poolt rendile 2002 aasta alguses ning R. Kaigorodtsevi ütlustega leidis tuvastamist, et korter võeti üürile massaažisalongi avamiseks /k/i protokoll 12.05.2009/. Apellant leiab, et I astme kohtu tehtud järeldused ei vasta tegelikult tuvastatud faktidele ning Alla Kaigorodtseva ́le ja Roman Kaigorodtsev ́ile esitatud süü prostitutsiooni vahendamises XXXXXXX XX X-XX/XX süüdistuses esitatud ajavahemikul 01.03.2002 kuni 17.03.2004 leidis täielikult tõendamist. I astme kohus leidis, et varalise karistuse mõistmine A. ja R. Kaigorodtsevile ei ole võimalik põhjusel, et prokurör on õiendi koostamisel on lähtunud nende korteris läbiotsimisel leitud märkmiku sisust, kuid selles märkmikus on ka viited XXXXXXXXXX tänava sissetulekutele. XXXXXXXXXX tänava osas ei ole neile sellist süüdistust esitatud. Prokuröri õiendist nähtub veel kassa, kulu ja jäägi kohta kirjutatud summad, kuid ei nähtu, millise tegevuse ja kus kohas on need summad saadud ja millistel asjaoludel. Seega kohus ei saa aktsepteerida prokuröri nõuet nimetatud summa väljamõistmist Alla ja Roman Kaigorodtsevilt riigituludesse / t. V t.l. 220, 221 /. Apellant on seisukohal, et kuivõrd kohtus on tuvastatud Alla ja Roman Kaigorodtsevite poolt prostitutsiooni vahendamine 18.10.2000 kuni 17.03.2004 ning asjaolu, et ajavahemikus 20012002 ei omanud Alla Kaigorodtseva ning ajavahemikus 2002 kuni 2004 ei omanud Roman Kaigorodtsev legaalset sissetulekut, saab teha loogilise järelduse, et Kaigorodtsevite elukohast leitud märkmikusse on tehtud märkmed sel ajaperioodil prostitutsiooni vahendamisega saadud tulude kohta. Prokurör poolt koostatud õiendist nähtub, et tulu arvestusest on XXXXXXXXXX tn saadud tulu välja jäetud. Varalise karistuse mõistmata jätmine põhjusel, et A. ja R. Kaigorodtsevitele ei ole esitatud süüdistust XXXXXXXXXX tn väidetava kuriteo toimepanemise osas ei saa olla põhjuseks, miks kohus jätab kohaldamata varalise karistuse.

Svetlana Samoilova süüdimõistmise ja karistamise osas KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi osas prokurör märgib, et kohtumenetlusega tuvastati, et S. Samoilova roll kuriteo toimepanemisel oli suurem võrreldes süüdimõistetud N. Tumaši, T. Krolli ja S. Sorokiniga. Nimelt oli just S. Samoilova see isik, kes korraldas prostitutsiooni vahendamisega seotud tegevust XXXXXX X. Tunnistajate, samuti süüdistatavate T. Kroll ́i, N. Tumaši ütlustega leidis kinnitust, et S. Samoilova oli „maja“ perenaine, kes võttis tööle administraatorid ja prostituudid, määras nende teenistuse suuruse ja kontrollis nende tööd, pani ajalehtedesse üles kuulutusi XXXXXX X majas intiimteenuste osutamise kohta, tegeles majapidamisküsimustega ja vajadusel määras karistusi XXXXXX X majas töötavatele prostituutidele. Vaidlustamata S. Samoilova süüdimõistmist põhimõtteliselt leiab apellant, et I astme kohtu poolt määratud karistus ei vasta tema poolt pandud kuriteo raskusele ja isikule. Erinevalt I astme kohtu seisukohast leiab apellant, et S. Samoilova poolt kuriteo toimepanemise asjaolud ja tegevus võrreldes N. Tumaši, T. Krolli ja S. Sorokiniga peaks väljenduma ka temale mõistetud karistuses. Kohus, mõistes kõikidele süüdistatavatele (v.a S. Sorokin) ühesugused karistused ei ole arvestanud kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut. Sergei Sorokini süüdimõistmise ja karistamise osas KarS § 268 lg 1 (KarS §2681 lg 2 p 1, 2) järgi prokurör leiab, et I astme kohus on jälitusprotokolle uurides meelevaldselt järeldanud, et prokuröri poolt oli 08.06.2006 ja 16.12.2006 väljastatud luba oli väljastatud S. Sorokini, T. Krolli, N. Tumaši, S. Samoilova ja A. Lukini asukoha määramiseks nimetatud kuupäevadel jälitusaluste isikute aukoha määramiseks positsioneerimise kaudu (k/otsus p 19). Täielikult alusetu on I astme kohtuotsuses väljendatud seisukoht, et S. Sorokini vahistati 18.10.2006, kuid materjalidest ei nähtu, mis asjaoludel ta sel päeval kinni peeti. Apellant leiab, et I astme kohtu järeldused S. Sorokini poolt toimepandud kuriteo kohta ei vasta tuvastatule. Esiteks, jälitusprotokollist 16.04.2007 (III k, tl 121-131) nähtub, et prokuröri poolt väljastati 07.06.2006 ja 16.12.2006 load nr 1697 ja 3572 KrMS § 117 sätestatud jälitustoimingute üldkasutatavate tehniliste sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite fakti, kestuse, viisi ja vormi kogumise kohta Sergei Sorokini ik 35502220249 kasutuses oleva abonent nr XXXXXXXX, Natalia Tumaš ik 45911172229 ja Tatjana Kroll ik 46207050288 kasutuses olevate abonentide nr XXXXXXXX ja XXXXXXXX suhtes ehk kõneeristuste tegemiseks nimetatud abonentide kohta. Tehniliselt tähendab see, et esitatakse päring operaatorfirmadele kõneeristuste saamiseks. Nimetatud jälitustoiming viidi läbi ehk esitati päringud kõneeristuste saamiseks 08.06.2006 ja 18.12.2006. Sama protokolli koostamisel on kasutatud Harju Maakohtu 02.05.2006 määruse nr

alusel teostatud üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu kaudu edastatavate sõnumite ja muu teabe salajase pealtkuulamise ja salvestamisega 30 päeva jooksul kogutud teavet. Teiseks, jälitusprotokollist 16.04.2007 (III k, tl 132-141) nähtub, et protokolli koostamise aluseks on prokuröri poolt 16.12.2006 väljastatud jälitustoimingu luba nr 3572 KrMS §117 sätestatud toimingutena läbi viia üldkasutatavate tehniliste sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite fakti, kestuse, viisi ja vormi kogumise Sergei Sorokini ik 35502220249 kasutuses oleva abonent nr XXXXXXXX, Natalia Tumaš ik 45911172229 ja Tatjana Kroll ik 46207050288 kasutuses olevate abonentide nr XXXXXXXX ja XXXXXXXX suhtes ehk kõneeristuste tegemiseks nimetatud abonentide kohta. Jälitustoiming ehk päring sideoperaatorile on tehtud 18.12.2006. Protokollis toodud kõneeristused mahuvad ajavahemikku 05.06.2006 kuni 16.10.2006.

Kolmandaks, nähtub S. Sorokini kinnipidamise määrusest 16.10.2006 (III k, tl 92-93) tema kahtlustatavana kinnipidamise alus – KrMS § 217 lg 2 p 3. Kinnipidamise protokollist nähtub, et A. Sorokin peeti kinni XXXXXX X/XXXXX XX Tallinnas, KarS § 2681 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuriteo toimepanemise kahtlusega. Neljandaks – kohtuotsuse p 18 kohaselt ei aktsepteeri I astme kohus S. Sorokini äratundmist kohtueelsel menetlusel tunnistajate poolt kuna ei ole küsitud tema kirjeldust ning ei uuritud tunnistajatelt kus nad S. Sorokini poolt klientide juurde sõitmise ajal taksos istusid. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, missuguste konkreetsete tunnistajate S. Sorokini äratundmiseks esitamist kohus tõendina ei arvesta, sest kohtumenetluse käigus avaldas kohus S. Sorokini äratundmiseks esitamise protokolli vaid seoses V. D. kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamisega KrMS § 291 p 4 alusel. Tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud ütlustest selgub, et ta on üle kuulatud enne S. Sorokini äratundmiseks esitamist ning tunnistaja on üle kuulamisel kirjeldanud S. Sorokinit ning temale esitatud fototabelil S. Sorokini ära tundnud (I k, tl 147, 151-153). Kuivõrd apellandi arvates on kohus põhjendamatult asunud seisukohale, et jälitusprotokollid on ebaseaduslikud, siis I astme kohtuotsuse p 16 tehtud järeldus kogumis teiste tõenditega kinnitab S. Sorokini poolt kuriteo toimepanemist peale temale süüdistuses esitatud ajavahemikul juulist 2003 kuni 16.10.2006. Arvestades, et S. Sorokin pani kõne all oleva kuriteo toime katseajal, olles samasuguse kuriteo toimepanemise eest karistatud 15.02.2005 tuleb tema poolt toimepandud kuritegu kvalifitseerida KarS §2681 lg 2 p 1, 2 järgi. Kuivõrd nimetatud paragrahvi sanktsioon näeb karistusena ette vaid vangistuse ning kuritegu pandi toime katseajal, siis tulenevalt KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 tuleb S. Sorokinit karistada reaalse vangistusega. I astme kohtust, et kohus on jõudnud oma arutluses väärale seisukohale infotehnoloogilise ekspertiisi läbiviimise seaduslikkuse osas. KrMS § 118 sätestab tehniliste sidekanalite kaudu edastatava teabe või muu teabe salajase pealtkuulamise või –vaatamise. Antud kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ei olnud tegemist jälitustoiminguga, vaid tavalise KrMS § 91 sätestatud läbiotsimisega, mille käigus leiti süüdistatavate elukohast arvuti ning tuvastamaks, kas nimetatud arvutit kasutati kuriteo toimepanemisel määrati KrMS §§ 95 ja 105 alusel infotehnoloogiline ekspertiis. Prokurör ei taotlenud kohtus selle tõendi uurimist ning kohus ei uurinud seda ka omal algatusel. Seega on kohus põhjuseta nimetatud tõendit otsuses analüüsinud, kuid isegi juhul, kui kohtumenetluse käigus oleks seda tõendit uuritud ei oleks saanud seda kohtu toodud motiividel ebaseaduslikuks pidada. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 318 lg 1, § 338 p 1, 2, 3, 4, § 340 lg 4 p 1,2,3, 4; KarS §2681 lg 2 p 1, 2 prokurör taotleb Tühistada Harju Maakohtu 22.07.2010 kohtuotsus nr 1-06-11681 Anatoli Lukini õigeks mõistmise osas KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi ja mõista Anatoli Lukin süüdi KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi ja mõista temale selle kuriteo toime panemise eest karistus. Kohaldada tema suhtes KarS § 53 sätteid varalise karistuse mõistmisel kuritegelikul teel saadud tulu suuruses. Tühistada Harju Maakohtu 22.07.2010 kohtuotsus nr 1-06-11681 Alla Kaigorodtseva suhtes osaliselt, mõista ta süüdi KarS §268 lg 1 (KarS § 2681 lg 2 p 1) kuriteo toimepanemises XXXXXXX X-XX/XX ajavahemikul 01.03.2002 kuni 17.03.2004 ja mõista temale selle kuriteo toimepanemise eest karistus 3 a 6 kuud. Kohaldada tema suhtes KarS § 53 sätteid ja

mõista talle varaline karistus kuritegelikul teel saadud tulu suuruses /922 599 (üheksasada kakskümmend kaks viissada üheksakümmend üheksa) krooni/. Tühistada Harju Maakohtu 22.07.2010 kohtuotsus nr 1-06-11681 Roman Kaigorodtseva suhtes osaliselt, mõista ta süüdi KarS §268 lg 1 (KarS § 2681 lg 2 p 1) kuriteo toimepanemises XXXXXXX X-XX/XX ajavahemikul 01.03.2002 kuni 17.03.2004 ja mõista temale selle kuriteo toimepanemise eest karistus 3 a 6 kuud. Kohaldada tema suhtes KarS § 53 sätteid ja mõista talle varaline karistus kuritegelikul teel saadud tulu suuruses /922 599(üheksasada kakskümmend kaks viissada üheksakümmend üheksa) krooni/. Tühistada Harju Maakohtu 22.07.2010 kohtuotsus nr 1-06-11681 Svetlana Samoilovale mõistetud karistuse osas KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle uus rangem karistus. Tühistada Harju Maakohtu 22.07.2010 kohtuotsus nr 1-06-11681 Sergei Sorokini süüdimõistmise osas KarS § 268 lg 1 (KarS § 2681 lg 2 p 1, 2) järgi ja mõista ta süüdi KarS §2681 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistada teda reaalse vangistusega.

kogutud tõenditel. Apellant on seisukohal, et Alla Kaigorotseva süü nimetatud kuriteos ei ole tõendatud. Vaidlust ei ole selle üle, et Alla Kaigorotseva koos Roman Kaigoroitseviga rentisid ruumid massaažisalongi nime all Tallinnas XXXXX XXX XX-XX ja XXXXXXX X-XX/XX korterid ning külalistemaja nime all XXXXXX XX eramaja ja andsid reklaamkuulutusi ajalehtedesse, varustasid renditud ruume majapidamistarvetega, jälgisid ruumide tehnilist olukorda, tasusid renditud ruumide renditasu ja kommunaalmakse. Kuid vaidlus on selle üle, milleks nad rentisid ülalnimetatud ruume. Apellant on seisukohal, et kohtumenetluse käigus oli tuvastatud, et ülalmainitud ruumides tegutses massaažisalong, mis on täiesti seaduslik majandustegevus. Samuti on täiesti seaduslik kõik, mis on seotud massaažisalongi pidamisega, so reklaam, ruumide üür, majapidamine jne. Pole tõendeid selle kohta, et üüritud ruume kasutati prostitutsiooni tegelemiseks. Kohtuotsus (ja eriti süüdimõistev kohtuotsus) peab olema põhjendatud ja seaduslik. Vastavalt KrMS § 312 p 1 Kohtuotsuse põhiosas esitatakse: kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse. Apellant esitades otsuse isus, märgib, et Alla Kaigorotseva ei tunnistatud ennast süüdi KarS § 268 lg 1 (268-1 lg 1) järgi. Kohtumenetluse käigus ei olnud nn. „Kaigorotsevite episoodis“ tunnistajatena üle kuulatud ühtegi „klienti“ ja samuti ei öelnud keegi tunnistajatest, et osutas klientidele intiimteenuseid. Ei ole arusaadav Harju Maakohtu viitamine p-le 13, 16, 17, 20, 21,22. P-des 13, 20, 21 ja 22 ei ole midagi sellist, mis tõendaks, et Alla Kaigorotseva tegeles prostitutsiooni vahendamisega. P-d 16 ja 17 ei ole üldse seotud nn „Kaigorotsevite episoodiga“. Eraldi märgib apellant, et telefoni teel võiksid administraatorid rääkida erinevatest asjadest, see aga ei tähendab automaatselt, et vastavates kohtades osutatakse intiimteenuseid. Apellant peab silmas seda, et isegi kui midagi lubati, siis pole tõendatud, et seda anti. Apellant on seisukohal, et Alla Kaigorotseva süü inkrimineeritud kuriteos pole tõendatud, käesolevas asjas on kõrvaldamata kahtlus Alla Kaigorotseva süüdiolekus, mis tõlgendatakse vastavalt KrMS-le Alla Kaigorotseva kasuks. Kaitsja taotleb Alla Kaigorotseva suhtes tehtud otsuse tühistamist. Uus otsusega Alla Kaigorotseva süüdistuses KarS § 268 lg 1 (268-1 lg 1) järgi õigeks mõista.

S.Sorokin ennast süüdi ei tunnistanud, kaassüüdistatavad teda koormavaid ütlusi ei andnud.

VASTUVÄITED PROKURÖRI APELLATSIOONILE:

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

Tõendamisvajadusest lähtuvalt on menetleja juhinduvalt KrMS § 95 lg 3 § 105 lg 1 , §106, määranud infotehnoloogia ekspertiisi. Kohus on ülaltoodud toimingut ekslikult käsitanud jälitustoimingu teostamisena ja leidnud, et selleks puudus menetlejal seaduses ettenähtud luba. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei olnud tegemist jälitustoiminguga tõendite kogumisega ning infotehnoloogia ekspertiisi määramisel ei olnud menetleja kohustatud järgima jälitustoiminguga tõendite kogumise kohta seaduses ettenähtud regulatsiooni. Menetleja poolt koostatud ekspertiisimäärus ei ole käsitatav KrMS § 63 lg 1 kohase range tõendina ning seda on võimalik kasutada vaid menetluskulgu puudutavate asjaolude tuvastamiseks. Tõlgendades otsuses/ 15 lk p 14 lõpp/ märgitut... Seega Alla ja Roman Kaigorodtsevi elukohas läbiotsimise käigus äravõetud arvutist kõvakettal oleva info saamine oli ebaseaduslik ja ei saa aktsepteerida tõendina... kohtu järeldusena, et menetlustoiming, st ekspertiisi tegemine, ei olnud lubatav, siis ka sellega kohtukolleegium nõustuda ei saa. Ekspertiisi määramine oli menetleja seadusega kooskõlas olev otsustus ja selle alusel ekspertiisi läbiviimine seaduslik ning ekspertiisiaktis antud arvamus, on KrMS § 63 lg 1 ettenähtud tõendiks. Samas on tuvastatav, et prokuröri taotluse alusel on avaldatud ja vahetult uuritud asitõendite vaatlusprotokolli, kuid infotehnoloogia ekspertiisiakti nr IA-0064-04/5689 avaldamist ega vahetut uurimist ei ole taotletud. Apellatsioonis ei ole prokurör taotlenud ekspertiisiakti ringkonnakohtu poolt vahetut uurimist vaid on leidnud, et antud juhul pole aktis antud arvamus tõendiks, kuid mitte kohtu poolt esitatud eksliku põhistuse alusel vaid seetõttu, et seda kohtuistungil ei uuritud. Kohtukolleegium leiab, et sisuliselt on ekspertiisiaktis antud arvamuse näol tegemist seaduses ettenähtud tõendiliigiga, kuid kuna antud juhul selle avaldamist ja tõendi vahetut kohtulikku uurimist ei ole taotletud ega ka läbi viidud, pole ekspertiisiaktis antud arvamus tõendina käsitatav. 13.2 Maakohus on jälitustoiminguga kogutud tõendite osas otsuse p-s 15 jõudnud järeldusele, et prokuröri luba on antud jälitusprotokollides nimetatud isikute kõnede positsioneerimiseks ja seda vaid 08.06.2006 ja 16.12.2006, kuid mitte muudel aegadel nagu nähtub kriminaalasja materjalidest. Otsuse p 16 nimetab maakohus sellisteks päevadeks samade lubade alusel

teinud, leides, et jälitustoiminguid on tehtud ajal, mil prokuröri poolne luba puudus. Samas on kohus jätnud selles osas kontrolli täielikult tegemata. Kohtukolleegium, tutvunud kohtuliku uurimise läbiviimisel jälitustoimiku materjalidega tuvastas, et jälitustoimingud viidi läbi Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri poolt 07.06.2006 aastal antud loa nr 1697 ja 16.12.2006 aastal antud loa nr 3572 alusel, lubades äramärgitud ajavahemikel ning KrMS § 117 lg 1 kohaselt. Eksitav on maakohtu seisukoht, et tegemist oli kõnede positsioneerimise lubadega. KrMS § 117 lg 1 kehtestab andmete kogumise üldkasutatavate tehniliste sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite fakti, kestuse, viisi ja vormi, edastaja/ vastuvõtja ja tema asukoha kohta. Seega teave asukohast on vaid üks asjaolu, mis kõneeristuste väljavõtetest nähtub ja mis toimub reaalajas. Vaidlustatud asjas olid aga load antud protokollis nimetatud isikute kasutuses olevate abonendi numbrite suhtes ehk kõneeristuste tegemiseks nimetatud abonentide kohta. Päring operaatorfirmadele on esitatud vastavalt 08.06.2006 ja 18.12.2006. Ekslik on maakohtu seisukoht, et päring tehtigi vaid selle esitamise päeva kohta. Ringkonnakohtu poolt kontrollitud jälitustoimikus olevate ülalnimetatud lubade alusel on üheselt tuvastatav, et jälitusprotokollides / 3 kd. t.lk. 121- 148/ toodud kõneeristused mahuvad lubades äranäidatud ajavahemikku 05.06.2006 kuni 19.10.2006 nagu on oma apellatsioonis märkinud ka prokurör. Seetõttu on väär maakohtu otsuses p 15, p 16 ja p 19 esitatud järeldus jälitusprotokollide ebaseaduslikkusest ning nende tõendite kogumist väljajätmisest. Maakohus on lubatud tõendi lubamatuks tunnistamisega ning jälitustoimingute teostamise seaduslikkuse kontrollimata jätmisega rikkunud oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Samas kohtukolleegium leiab, et selline rikkumine on ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav, kolleegium jälitustoimingute seaduslikkust kontrollis ning seetõttu saab tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude tuvastatuse küsimuse lahendamisel nimetatud tõenditele hinnangu anda koos teiste seaduslike tõenditega. 13.3 Maakohus on p 18 jõudnud järeldusele, et.... kohus ei saa aktsepteerida fotodelt esitatud isikute seas Sorokini äratundmist tunnistajate poolt menetluslikult õigeks... Prokurör õigustatult märgib apellatsioonis, et otsusest ei selgu missuguste konkreetsete tunnistajate poolt S.Sorokini äratundmiseks esitamist kohus tõendina ei arvesta. Kohus ei ole viidanud ühelegi kindlale tunnistajale, ega ka menetlustoimingut kajastavale protokollile. Tuginevalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-62-07 sedastatule kohtukolleegium leiab, et kooskõlas KrMS § 63 lg-s 1 ning §-s 296 sätestatuga võib tõendiks, millele tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, olla muuhulgas ka kohtueelses menetluses koostatud uurimistoimingu protokoll või ka muu dokument, mille osalist või täielikku avaldamist on kohtumenetluse pool taotlenud; mille on kohus tunnistanud lubatavaks tõendiks ja mis kohtuistungil avaldamise järgselt on olnud kohtuliku uurimise esemeks. Tulenevalt KrMS § 296 lg-s 1 sätestatust ei saa siiski mitte kõigi uurimistoimingu protokollide või kriminaaltoimikus sisalduva muu dokumendi avaldamine kohtuistungil toimuda täpselt samadel alustel ja tingimustel, sest arvestada tuleb KrMS §-des 289, 291, 292 ja 294 sätestatud erandeid. Need erandid puudutavad ka tunnistajat, sest KrMS § 287 lg 1 kohaselt lähtutakse ka tunnistaja ristküsitlemisel kohtus KrMS §-s 289 sätestatust. Erandlikkus seisnebki eeskätt selles, et kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisel ristküsitlusel tuleb lähtuda KrMS §-st 289 mitte üksnes siis, kui need ütlused olid talletatud ülekuulamisprotokollis, vaid ka siis, kui need olid kirja pandud äratundmiseks esitamise protokollis. Sellest omakorda tuleneb, et

kohus võib vastava taotluse alusel avaldada ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ka äratundmiseks esitamise protokollis sisalduvad ütlused, kui need on vastuolus kohtus räägituga. Kuid ka nende ütluste ristküsitlusel avaldamine saab teenida vaid kohtus räägitu usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki ning avaldamise järgselt ei saa ristküsitluse tulemit automaatselt kõrvale jätta ja kohtuotsuse tegemisel tugineda hoopis kohtueelse menetluse ajal vastastamisel antud ütlustele. Kohtueelsel uurimisel on menetlustoiminguna teostatud fotode järgi äratundmiseks esitamine. Koostatud on äratundmiseks esitamise protokollid, mis asuvad kriminaalasjas nr 06221000026, 1 köites. Kohtuistungi protokollide kohaselt oli isikutest, kes ülalnimetatud toimingus osalesid, tunnistajana ristküsitletud vaid O. S., / protokoll 25 maist 2009, 6 kd. t.lk. 309 – 312/, kuid tema poolt kohtueelsel uurimisel, sh äratundmiseks esitamise protokollis antud ütluste avaldamise taotlust ei ole esitatud ja sellist avaldamist ei ole ka toimunud. Nagu apellatsioonis märgib õigustatult prokurör on kohtulikul uurimisel vastavalt prokuröri taotlusele avaldatud KrMS § 291 p 4 alusel vaid tunnistaja V. D. kohtueelsel uurimisel antud ütlused ja seda nii tunnistajana ülekuulamisel kui ka fotode järgi isiku äratundmiseks esitamise protokollis antud ütlused/ 12 juuli 2010 aasta kohtuistungi protokoll 7 kd. t.lk. 452 pöördel/. Seega oli kohtul seaduslik alus anda hinnang vaid V. D. poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste usaldusväärsusele. V. D. on kohtueelsel uurimisel tunnistajana ülekuulamisel andnud muuhulgas ütlusi sellest, et ta töötas prostituudina XXXXX XX/XXXXXX X majas 2005 aasta augusti lõpust. Tema töötas nii majas kui sõitis ka tuttavate klientide juurde koju. Klientide juurde sõitis taksoga, mille kutsus maja administraator. Majas oli ka oma taksojuht Sergei. Tal oli ka selle taksojuhi telefoninumber, kuid ta ei kasutanud seda numbrit. Sergei on umbes 50 aastane, umbes 170 cm pikk, kõhna kehaehitusega, tumedate lühikeste juustega, kõneles vene keeles. Tunneks ta ära kuna Sergei käis sageli majas administraatorite ja naistega juttu rääkimas. Loomulikult Sergei teadis, millega seal majas tegeletakse. Ta vedas tüdrukuid, st prostituute klientide juurde ja majja tagasi/ 1 kd. t.lk. 147/. Pärast tunnistajana ülekuulamist ja Sergeist taksojuhi kohta isikukirjelduse andmist on V. D. fotode järgi isiku äratundmiseks esitamisel, mille kohta koostati protokoll/ 1 kd. t.lk. 151-153/ kolme foto hulgast ära tundnud sellesama Sergei, kelle kohta andis varem tunnistajana ülekuulamisel ütlusi kui taksojuhist, kes vedas XXXXX XX/ XXXXXX X majast tüdrukuid klientide juurde ja sealt pärast töö lõppu tagasi majja. Tunneb ära isiku näo järgi. Äratuntavaks isikuks osutus Sergei Sorokin. Seega on antud juhul äratundmiseks esitamisele eelnenud äratundja poolt ütluste andmine, kus ta on äratundmist võimaldavaid tunnuseid selgitanud nagu ka asjaolu, et on võimeline prostituutidena töötavaid tüdrukuid taksoga klientide juurde sõidutavat Sergei nimelist taksojuhti ära tundma, kuna viimane käis sageli ka lõbumajas juttu rääkimas. Ta on pärast tunnistajana ülekuulamist kolme foto hulgast ära tundnud Sergei Sorokini foto ning on nimetanud tunnused, mille alusel ta on oma järelduse teinud ja selgitanud objekti seost uuritava sündmusega. Tunnistaja ütlus on KrMS § 63 lg 1 nimetatud tõendiks ning antud juhul on V. D. ütlused avaldatud KrMS § 291 p 4 kohaselt kuna tuvastamist leidis, et tunnistaja lahkus Eestist ja asus elama Venemaale, kuid täpset aadressi ega tema asukohta ei olnud võimalik teada saada. Seega V. D. kohtueelsel uurimisel antud ütlused, sh fotode järgi S.Sorokini äratundmiseks esitamise protokollis kajastatud ütlused on käsitatavad seaduslike ja kohtukõlbulike tõenditena.

süüdistuse mahtu, pole kajastamist leidnud kohtuotsuse resolutiivosas, mis on vastuolus Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-61-08 sedastatuga. Kohtukolleegium leiab, et kohtu järeldus, et Tallinn XXXXXXX X-XX/XX korteri üürileping R. G. ja R.Chirkov’i(Kaigorodtsev’i) vahel sõlmiti 14.01.2003 aastal on ekslik ning asjakohatu on ka kohtu väide, et rendilepingus pole vihjet seal prostitutsiooniga tegelema hakkamisest. R. G. ja ka A.Kaigorodtseva on kohtuistungil andnud ütlusi, et nimetatud aadressi üürileping sõlmiti 2002 aasta märtsis. R. G. teadis, et annab korteri üürile seal elamiseks, A. Kaigorodtseva on andnud ütlusi, et nimetatud korteri üürisid nad sooviga avada seal massaažisalong. Kohtuistungil on vastavalt esitatud taotlusele avaldatud ka eluruumi üürilepingud ja ka 01.03.2002 aastal 1 aastaks sõlmitud üürileping/ 12 mai 2009 k/i protokoll, 6 kd. t.lk. 276 pöördel. Kohtukolleegium leiab, et tõendite kogum annab aluse tulla järeldusele, et XXXXX XXX XX-XX , XXXXXXX X-XX/XX ja XXXXXX XX asusid lõbumajad, kus pakuti klientidele raha eest seksuaalset rahuldust. Roman Chirkov (Kaigorodtsev) ja Alla Kaigorodtseva olid isikuteks, kes võtsid inimesi tööle, andsid kasutada ruume, varustasid vajalike tarvetega, kes kontrollisid nii administraatorite kui prostituutide tööd, kes maksid tehtud töö eest palka ja võtsid endale prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud raha, ehk andsid kasutada ruume prostitutsiooniks ning vahendasid prostitutsiooni. A.Kaigorodtseva kaitsja poolt apellatsioonis on leitud, et telefonivestlustes lubatud teenuse tegelikku andmist pole tõendatud ja seega pole kahtlusteta tõendatud ka A.Kaigorodtseva poolt kuriteo toimepanemine. Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada, et prostitutsiooni vahendamise all mõeldakse igasugust tegevust, mille käigus üritatakse kokku viia prostituut ja klient. Tegemist on formaalse koosseisuga, seega pole oluline, kas taotletud eesmärk ka saavutati. Vahendamine võib seisneda näiteks ka poolte kohtumist võimaldava olukorra loomises, prostituutide kontrollimises. Pealegi on telefonivestlustest aru saadav, et osad kliendid teavad tütarlapsi juba ka nime pidi, küsivad kindlat prostituuti. Samuti küsitakse aadressi ja nimetatakse kui palju mehi tuleb, millal kohale jõutakse. Seega on tuvastatav ka, et teenus klientideni jõudis. R. Chirkovi( Kaigorodsevi) kaitsja on leidnud, et pole tuvastatav subjektiivne koosseis. Kohtukolleegium ei nõustu sellise järeldusega. Kehtinud KarS § 268 ja kehtiv KarS § 2681 ettenähtud koosseis eeldab subjektiivse tunnusena tahtlust ning süüteokoosseis on täidetud kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtukolleegium leiab, et süüdistuses nimetatud ruumid üüriti nii Alla Kaigorodtseva kui Roman Chirkov’i (Kaigorodtsev’i) poolt eesmärgiga seal kokku viia prostituute ja kliente. Endile elamiseks neid ruume vaja ei olnud. Tööle võtsid tüdrukuid ka administraatorid ja nendest andsid teada Kaigorodtsevitele. Juba telefonivestlustest on aru saadav, et peamiseks teenuseks on intiimteenused, ka pakutakse striptiisi ja massaaž on vaid nö eelmäng. Tuvastatav on et R.Chirkov(Kaigorodtsev), kes sõlmis näiteks XXXXXXX XX X-XX/XX üürilepingu korraga kaheksa tütarlapsega, teadis et tegemist on prostitutsiooniks ruumide andmise, prostitutsiooni vahendamisega, kuna seadusliku massaažisalongi pidamisel ei olnud vajalik hoiatada administraatoreid politsei reidist ega õpetada kuidas peab tegutsema mida peab rääkima ega ka ülalnimetatud üürilepingu sõlmimiseks, et oleks võimalik näidata viie kuni kümne tütarlapse viibimine korteris, kus tubades on vaid madratsid ja pole ühtegi massaažilauda.

Süüdistuses nimetatud aadresssidele administraatoritena töötanud süüdistatavad on kinnitanud, et nende töökohustusi selgitas peamiselt Alla Kaigorodtseva, kes neid ka pidevalt kontrollis, kuid seda tegi ka R. Chirkov(Kaigorodtsev). A.Kaigorodtseva määratles nende palga. Süüdistatavate väited sellest, et tegemist oli massaažisalongiga, kus Alla Kaigorodtseva tegutses õpetajana, pole veenev ning on tõendite kogumiga, eelkõige jälitusprotokollidest saadava teabega kummutatud. Ka administraatorite poolt tööle võetud tütarlaste puhul oli vaid oluline et nad ei oleks alaealised ega narkomaanid, oleksid valmis töötama ka öösiti, pakkuma klientidele seksuaalset rahuldust. Kohtukolleegium leiab, et tõendite kogum alusel on võimalik jõuda järeldusele, et Alla Kaigorodtseva ja Roman Chirkov( Kaigorodtsev) panid neile inkrimineeritud kuriteo toime otsese tahtlusega.

dispetšeritega kokku 231 korda. Samuti seal töötavate prostituutidega V. D.ga 23 korda ja O. S.iga 18 korda. O. S. on andnud kohtuistungil ütlusi, et töötas XXXXXX tn majas prostituudina. Seal töötasid administraatoritena N.Tumaš ja T.Kroll, perenaisena aga S.Samoilova. Töötas ka majast väljas, siis kutsus administraator takso ja pärast töö lõppu tuli takso uuesti järgi. V. D. kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt töötas ta prostituudina ka majast väljas, klientide juures. Nende juurde sõidutas neid maja enda taksojuht Sergei, kelle ta ka ära tundis. Äratuntavaks isikuks oli Sergei Sorokin. Tunnistajana ülekuulatud M. J. andis ütlusi, et tema tellis 2006 aastal korduvalt koju seksteenust. Tuvastatav on, et M. J. helistas ajavahemikul 17.05.2006 kuni 27.09.2006 XXXXXX tn lõbumajja 22 korda/ 3 kd t.lk. 128- 129/. Tema ütluste kohaselt andis ta teenuse eest raha mitte tüdrukule, vaid viimase kohale toonud taksojuhile ja mitte taksoarve vaid telefoni teel seksteenuse eest kokkulepitud summa. Jälitusprotokollist on tuvastatav, et samadel aegadel kui M. J. tellis prostituudi XXXXXX tn lõbumajast on Sergei Sorokin helistanud ajavahemikul 17.05.2006 kuni 19.06.2006 M. J.i telefonile 6 korda. Kohtukolleegium leiab, et nii jälitusprotokollidest saadav teabe kui tunnistajate ütlustega on tuvastatav, et S.Sorokin tegeles prostitutsiooni vahendamisega, milleks on ka autojuhi poolt prostituutide sõidutamine klientide juurde, prostituutide kliendi juures viibimise aja kontroll, klientidelt raha vastuvõtmises neile prostituutide poolt osutatud teenuse eest. Selline käitumine jätkus ka pärast 16.07.2006 aastal karistusseadustikus jõustunud muudatust, millega § 268 lg 1 muudeti ning seadustikku täiendati § 2681, mis nägi ette vastutuse prostitutsioonile kaasaaitamise, sealhulgas ka vahendamise eest analoogselt KarS § 268 ning kuna S.Sorokin oli analoogse kuriteo eest varem süüdi tunnistatud, kuulub S.Sorokini poolt toimepandu kvalifitseerimisele KarS § 2681 lg 2 p 1,2 järgi. Kohtukolleegiumile arusaamatu on maakohtu seisukoht, et kuigi S.Sorokin peeti kahtlustatavana kinni 18.10.2006 aastal, ei nähtu materjalidest mis asjaoludel ta kinni peeti. Kriminaalasja materjalide kohaselt / 3 kd. t.lk.92-93/ on Sergei Sorokin 18.10.2006 aastal kinni peetud kahtlustatavana KarS § 2681 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes prostitutsiooni vahendamises XXXXXX XX X. Kohus on 20 oktoobril andnud prokuröri taotluse alusel loa S.Sorokini vahistamiseks samas kahtlustuses, milles talle hiljem esitati ka süüdistus ning ta kohtu alla anti/ 96-97, 3 kd. /. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja väited sellest, et pole tuvastatud millal ja keda täpselt S.Sorokin vedas ei anna alust tema õigeksmõistmiseks. S.Sorokini süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises pole tõendatud vaid V. D. kohtueelsel uurimisel antud ütlustega vaid ka kohtuistungil ülekuulatud M. J.i ja O. S.i ja jälitusprotokollis kajastatu alusel, millede kogumis analüüsimisega ja kõrvutamisega jõudis kohus siseveendumuseni et S.Sorokin on toime pannud prostitutsiooni vahendamise. S.Sorokini enda ütlused, et ta korduvalt sõidutas XXXXXX tänavalt massööre klientide juurde ja võttis vaid taksomeetri näidu alusel tasu on juba kummutatud telefonikõnede sisu ja ka tunnistajate ütlustega. Kaitsja väited sellest, et tal ei olnud võimalik pärast kriminaalasja materjalide avaldamist oma kaitsealuselt nende kohta midagi küsida on ainetud. Vastavalt kohtuistungil protokollile on kohus vahetult pärast V. D. kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist ja enne kohtuvaidluste avamist küsinud kaitsjatelt, kas neil on kohtulikku uurimise osas täiendusi, kuid S.Sorokini kaitsja ei ole soovinud avaldatu suhtes kaitsealusele küsimusi esitada/ 7 kd. t.lk. 453/.

Kolleegium märgib järgmist. Kuni 16.07.2006 kehtinud KarS § 268 lg 1 objektiivne koosseis nägi muuhulgas ette ruumi andmist prostitutsiooniks. Kehtiv KarS § 2681 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab prostitutsioonile kaasaaitamine vahendamisel, ruumi andmisel, või muul viisil. Vaidlust ei ole antud juhul selles, et A. Lukini ja A. Kaigorodtseva vahel sõlmiti 01.07.2003 mitteeluruumi allrendileping ja lepinguobjekti sihtotstarbeks on ruumide kasutamine asukohaga XXXXXX XX Tallinnas toitlustamiseks ning sihtotstarbe muutmiseks on vajalik allrendiandja kirjalik nõusolek/ t. III t.l. 160 – 164 /. Samuti puudub vaidlus sellest, et A. Lukini ja S. Samoilova vahel sõlmiti XXXXXX X maja kohta eluruumi üürilepingu lisa 06.10.2003, millest omakorda selgub, et nimetatud lisa on lahutamatu osa 01.06.2003 sõlmitud eluruumi üürilepingule. Samuti tuvastati, et A. Lukin sõlmis süüdistatava T. Kroll ́iga eluruumi rendilepingu 01.01.2004 selle kohta, et annab katseajaga rendile 1 toa 2korruselises majas aadressil XXXXXX X /II k, 68-79/. Prokurör on viidanud läbiotsimise käigus leitud ja asitõendina vaadeldud A.Lukini poolt sõlmitud lepingutele ja erinevatele märkmetele sellest, et talle maksti nende majade kasutamiste eest renti, seega on tema ütlused majade tasuta kasutamisele andmisest kummutatud ja on ebausutavad ka seetõttu, et tegemist on äriühingute omanikuga. Kohtukolleegium nõustub prokuröri järeldusega, et tõendite kogumi alusel on tuvastatav, et A.Lukin sai XXXXXX XX maja rentimise eest renditasu. Selline järeldus põhineb asitõendina vaadeldud A.Lukini ja A.Kaigorodtseva vahel 01.07.2003 aastal sõlmitud mitteeluruumi allrendilepingu lisas märgitule, et A.Lukininile kui XXXXX XX maja rendileandjale makstakse koheselt 40 tuhat krooni ja iga järgneva kuu 60 tuhat krooni. Renti hakatakse arvestama allakirjutamise päevast, milleks oli 01.juuli 2003 ja nimetatud lisale on alla kirjutanud A.Lukin ja A.Kaigorodtseva./ 3 kd. t.lk. 160-165/. S.Samoilovale kasutada antud XXXXX XX/XXXXXX X tänava maja eest rendi maksmine A.Lukinile on tuvastatav läbiotsimise käigus äravõetud ja asitõendina vaadeldud märkmetest selle kohta, et 16 detsembri kalendris on tehtud selge märge, et Tolikule tuleb maksta renti 9000 krooni/ 2 kd t.lk. 116-119, 144/, 16 veebruari all, et Tolikule tuleb maksta renti 9000 tuhat krooni/ 2 kd. tlk. 148, 15 septembri all Tolikule 10 tuhat krooni/ 2 kd. t.lk. 149/. Kohtukolleegium leiab, et Tolik, kellele tuleb renti maksta on ruumi rendileandja Anatoli Lukin. Seega kohtukolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et A.Lukini poolt nimetatud ruumide kasutada andmise eest sai ta renditasu ning tema ütlused nende ruumide pikaajalisele tasuta kasutamise andmisele on ebausutavad. Samuti on prokurör viidanud süüd kinnitava tõendina jälitusprotokollis fikseeritud kõnede stenogrammile ja salvestatud kõnedele, kus 12.03.2004 arutlevad XXXXXX XX asunud lõbumaja administraatorid G. K. ja L. S. selle üle, mida öelda politseile, kui see juhtub XXXXXX XX majja tulema: kas tegemist on „kinnise klubiga“ ja kas seda ütles Roma või Tolik. Samuti arutletakse selle üle, et XXXXXX XX majas käis Tolik, kes jälgis majas toimuvat (kõne 12.03.2004, II k, tl 13). 16.04.2007 aasta koostatud jälitusprotokollist nähtub, et A.Lukin suhtles telefoni teel tihedalt S.Samoilovaga/ 3 kd. t.lk. 139-140,147/. Kohtukolleegium leiab, et prokuröri poolt apellatsioonis viidatud asjaolud annavad aluse tuvastada, et nimetatud ruumide omanikuna A.Lukin, keda ka teati kui ruumide omanikku, sai nii XXXXXX XX maja kui XXXXX XX/ XXXXXX X maja rendile andmise eest regulaarselt tasu, ja käis ka aeg-ajalt majades toimuvat kontrollimas.

Kriminaalasja materjalidega on tuvastatav, et mõlemas majas tegutses lõbumaja, kus ööpäevringselt võeti vastu kliente, kes siis valisid endale välja prostituudid, kus tubades oli vastavalt läbiotsimisprotokollides kajastatule erinevaid seksteenuse osutamisele viitavaid esemeid, kus oli alkoholitagavara ja võimalus seda ka osta. Kuna on tuvastatav, et A.Lukin käis mõlemas majas, kusjuures XXXXXX XX XX majas jälgis toimuvat, siis on tõendatud, et ta vähemalt pidas võimalikuks ja nõustus sellega, et tema poolt väljarenditud majades tegeletakse prostitutsiooniga ning temale makstav renditasu tuleb prostituutidele makstavast tasust. Kohtukolleegium leiab, et kuna A.Lukin pani prostitutsioonile kaasaaitamise toime ka pärast karistusseadustikus tehtud muudatuse jõustumist 16.07.2006,tuleb A.Lukini poolt toimepandu kvalifitseerida KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi kuna ta pani kuriteo toime grupis. Kuriteo kaastäideviimist sisustatakse teovalitsemisena - objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kogumina, mis näitab, kelle teod moodustavad kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel ja kelle tahe tegu valitseb. Teo valitsemisena mõistetakse ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmist. Tähtis on, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna ning et selle panuse äralangemisel, selle funktsiooni mittetäitmisel ühe või mitme grupi liikme poolt, langeb ära ka tegu kui selline. Antud juhul on teadlikult prostitutsiooniks ruumide jätkuv kasutada andmine üks vajalik panus tasulise seksuaalteenuse osutamiseks, mis koos kaassüüdistatavate poolt toimepanduga tegi võimalikuks kuriteokoosseisu täitmise.

kahtlustatavatena ülekuulamistel avaldatule, neil ametlikku töökohta sellel ajaperioodil ei olnud. Apellatsioonikohtus taotles prokurör Alla Kaigorodtsevale ja R.Chirkov’ile( Kaigorodtsevile) reaalse vangistuse kohaldamist, mis on vastuolus prokuröri maakohtus taotletust, kus ta on palunud mõlemaid süüdistatavaid küll karistada apellatsioonis toodud karistusmääras, kuid taotlenud nende suhtes KarS § 73 sätete kohaldamist. Kohus ongi selles osas tema taotluse rahuldanud. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt maakohtu otsus Roman Chirkov’i(Kaigorodtsev’i) ja A.Kaigorodtseva suhtes KarS § 73 kohaldamise ja neile 3 aastase katseaja määramise osas tühistamisele ei kuulu. Kohtukolleegium leiab, et arvestada tuleb faktiga, et süüdistatavate poolt toimepandu lõppes süüdistuse kohaselt 2004 aasta märtsis, seega on käesolevaks ajaks möödunud üle viie aasta ning selle aja jooksul ei ole süüdistatavad uusi kuritegusid toime pannud. Selline fakt annab aluse tulla järeldusele, et nad on kuritegelikust käitumisest loobunud ja endale õiged järeldused teinud. Samuti on tuvastatav, et mõlemad süüdistatavad viibisid eelvangistuses vastavalt 10 päeva ja 8 päeva. Nad on lühiajaliselt juba vahetult kogenud mida kujutab endast vangistus. Ehk sisuliselt on mõlemad süüdistatavad juba nn šokivangistust kandnud ja seda vahetult pärast kuriteo toimepanemist, mis on oluline karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamisel. Samuti kuulub karistusest tingimisi vabastamise otsustamisel arvestamisele süüdistatavate varasem elukäik. Antud juhul on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikutega, seega pole ringkonnakohtul alust järeldada, et vaid reaalne vangistus mõjutaks neid edaspidi õiguskuulekalt käituma, seda enam, et A.Kaigorodtseva kasvatab alles 2008 aastal sündinud last/ 6 kd. t.lk. 199/.

tulla järeldusele, et S.Samoilova peab kandma reaalset vangistust. Ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, kelle ülalpidamisel on kaks alaealist last. Tema poolt toimepandust on möödas üle nelja aasta ning selle aja jooksul on ta elanud seaduskuulekat elu. Samuti on tuvastatav, et S.Samoilova viibis eelvangistuses 3 päeva, seega kuigi väga lühikest aega, on ta saanud tunda mis tähendab vangistus. Ülaltoodust lähtuvalt ning arvestades asjaolu, et prokuröri apellatsioonis toodu on maakohtu poolt juba arvestamist leidnud, pole ringkonnakohtul alust maakohtu otsust S.Samoilovale mõistetud karistuse määra ega ka tema tingimisi karistusest vabastamise osas tühistada.

Karistuse mõistmisel ringkonnakohus arvestab et A.Lukin’i poolt kuriteo toimepanemise kestis 2003 aasta juulist kuni 2006 aasta oktoobri kuuni, seega ei olnud tegemist juhusliku lühiajalise üksikepisoodiga. Tuvastatav on, et tema poolt oli seksteenuse osutamiseks kasutada antud kaks maja, ta sai aastate jooksul kriminaaltulu. Tema suhtes puuduvad karistust kergendavad asjaolud, ta ei ole ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Seega süü suurust arvestades ei ole alust temale mõista karistuseks seaduses ettenähtud miinimumkaristust. Karistuse mõistmisel tuleb vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. A.Lukin on varem kriminaalkorras karistamata isikuks, seega pole alust kartuseks, et ta ka edaspidi jätkab kuritegelikku käitumist. Kohtukolleegium leiab, et arvestades nii süü suurust mõjutavaid ülalnimetatud asjaolusid kui süüdlase isikut on alust temale mõista 4 aastane vangistus, ehk sanktsioonis ettenähtud miinimumkaristusele ligilähedases määras. Samas kohtukolleegium leib, et arvestades süüdlase isikut, tema varasemat elukäiku, samuti fakti, et kuriteo toimepanemisest on möödunud juba üle nelja aasta, pole antud juhul vajalik temale mõistetud vangistuse reaalne ärakandmine. Pärast 2006 aastat pole A.Lukin kuritegusid toime pannud. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt pole A.Lukin isikuks, keda on võimalik mõjutada elama seaduskuulekalt vaid reaalse vangistuse mõistmisega vaid teda on võimalik tingimisi karistusest vabastada. Analoogselt teiste süüdistatavatega on ka A.Lukin viibinud eelvangistuses ja seda 3 päeva, seega on tal juba olnud lühiajaline kokkupuude vabaduse piiranguga. Kohtukolleegium leiab, et ka tema suhtes on võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid ning määrata 3 aastane katseaeg. Siinkohal peab kohtukolleegium vajalikuks viidata maakohtu istungiprotokollile, kus prokurör on samuti, põhistades ettepanekut A.Lukinile mõistetav karistuse osas, leidnud, et tema suhtes on võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid/ 7 kd. t.lk. 472 pöördel/.

uue otsuse. Prokuröri apellatsiooni rahuldab osaliselt, kaitsjate apellatsioonid jätab rahuldamata.

IVI KESKÜLA

JULIA KATŠKOVSKAJA

STEN LIND

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.