Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
09. november 2010, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-10-11043
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Malle Preimer
Kriminaalasi
Avo Raua/ Raud/, ik: 37704214914, süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12. oktoobri lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja Anu Rannaveski
2010 aasta otsus
Jätta Avo Raua/ Raud/ kaitsja vandeadvokaadi abi Anu Rannaveski apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 21.10.2008 otsusega mõistetud kandmata karistuse 2 aasta 6 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti tema karistuse kandmisele asumise päev.
Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on A.Rauale karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendavate asjaolude esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et A.Rauda on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud, kuid varasemad karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest loobuma, vaid ta on määratud katseajal kestel jätkanud kuritegelikku käitumist. KarS § 199 lg 1 sanktsioon näeb ühe karistusliigina ette rahalise karistuse. KarS § 56 lg 2 kehtestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Ka riigikohus on oma korduvates lahendites ( nt otsus nr 3-1-1-24-07/ sedastanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Antud juhul on maakohus piisava selgusega põhjendanud miks A.Rauda järjekordse varavastase kuriteo toimepanemise eest ei ole otstarbekas ega ka seaduslik karistada kergemaliigilise karistusega- rahalise karistusega. Kohtukolleegium täielikult nõustub maakohtu põhistuse ja järeldusega. A.Raua näol on tegemist isikuga, kellele on rahalist karistust mõistetud korduvalt. Eelmise kuriteo pani ta juba toime talle määratud katseajal. Kohus on võttes arvesse kõiki võimalikke karistust kergendavaid asjaolusid teda eelmise otsuse kohaselt karistanud rahalise karistusega ja andnud veel võimaluse süüdlasel katseajal toimepandud kuriteo järgselt jääda vabadusse. Kuid A.Rauda selline fakt ei mõjutanud loobuma uute kuritegude toimepanemistest. Samuti nähtub karistusregistri õiendist, et ta on katseajal toime pannud ka avaliku korra vastase süüteo, mille eest on teda samuti karistatud rahatrahviga./ t.lk. 23-27/. Seega on tuvastatav katseajal korduv süütegude toimepanemine, mis on kõige rängem katseaja tingimuste rikkumine. Vaidlustatud kriminaalasjas tuvastatud kuriteo pani ta toime vaid veidi üle kuu möödumist eelmise otsusega mõistetud karistusest, milleks oli rahaline karistus. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on A. Raud oma järjepideva kuritegeliku käitumisega näidanud, et tema karistamine kergemaliigilise karistusega – rahalise karistusega on ennast ammendanud ja kolleegiumi üksmeelse arvamuse kohaselt on ainuvõimalik ja seadusega kooskõlas tema karistamine raskemaliigilise karistusega -vangistusega. Apellatsioonis esitatu, sealhulgas perekonna ja töökoha olemasolu, ei ole asjaolud, mis annaksid antud juhul aluse järjekordse rahalise karistuse mõistmiseks. Ka asjaolu, et süüdistatav on võimeline rahalist karistust tasuma pole süü suurust vähendav ega tee olematuks fakti, et A.Raud on oma kuritegeliku käitumisega näidanud, et rahalised karistused ei suuda teda mõjutada elama seaduskuulekat elu. Antud juhul on kohus karistanud süüdlast vaid 3 kuulise vangistusega mida on seadusele vastavalt vähendatud ja faktiliselt kuulub kuriteo eest ärakandmisele vaid 2 kuuline vangistus. Seega on mõistetud karistus seaduses, KarS § 45 lg-s 1 ettenähtud vangistuse miinimummäära
ligilähedane. Asjaolu, et mõistetud karistust oli kohus kohustatud KarS § 65 kohaselt suurendama ning liitkaristuseks mõistma 2 aastat 8 kuud ja 27 päeva vangistust, tuleneb faktist, et uus kuritegu oli toime pandud kandmata karistuse ajal ning mõistetud kandmata karistuse tähtajast.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.