1-10-8484/10 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Prokurör leidis, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning süüdistatavad tuleb neile esitatud süüdistusestes süüdi tunnistada. G.P taotles prokurör KarS § 118 p 1, § 117 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 4 aastat vangistust ja KarS § 215 lg 2 p 2 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust, millest lugeda kantuks 4 päeva eelvangistust ning ärakandmisele kuulub 3 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. Prokurör leidis, et asjas puuduvad tõendid, et kvalifitseerida G.P tegu tahtliku tapmisena. Ta tekitas kannatanule küll tahtlikult eluohtlikud vigastused, kuid oma arusaamise ja arengu juures põhjustas ta kannatanu surma ettevaatamatusest. Z.P-le taotles prokurör KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi karistuseks 1 kuu vangistust, KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi 6 kuud vangistust; KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista liitkarsituseks 6 kuud vangistust. Karistusest lugeda kantuks 4 päeva eelvangistust ning kandmisele kuulub 5 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 69 kohaselt 176 päevale vangistusele vastab 352 tundi üldkasulikku tööd, mis Z.P tuleb sooritada ühe aasta jooksul. Süüdistatav G.P tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandut. Kaitsja L. Viil leidis, et eluohtlike vigastuste tahtlik tekitmine, kuid tapmine ettevaatamatusest, samuti auto omavoliline kasutamine on tõendatud ja õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine. Küll aga leidis kaitsja, et süüdistatavale mõistev karistus peaks olema tingimisi vangistus. Alaealise karistamine reaalse vangistusega saab olla erandlik, sest kujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb alaealiste puhul eelkõige arvestada tema väljakujunemata isiksust, kasvutingimusi, selle puudujääke, mitte niivõrd süü suurust ja toimepandud kuriteo raskust. Alaealise puhul peab alati esiplaanile jääma tema kasvatamine, mitte karistamine. Süüdistatav Z.P tunnistas end täielikult süüdi ja kahetses toimepandut. Kaitsja Eva Rivis hinnangul on Z.P süü tõendamist leidnud ja tema käitumine õigesti kvalifitseeritud. Auto omavolilise kasutamise episoodis oli teo initsiaatoriks G.P. Kuna J.

1.21.märtsi 2010.a kuritegu S. B suhtes (KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1) - Kannatanu O. K ütluste kohaselt oli tema elukaaslane S B heasüdamlik inimene, ise kunagi kaklust ei alustanud ega provotseerinud. Teab, et S. B jäi G.P mobiiltelefoni ostmisega võlgu 50 krooni. G.P ja keegi Stanislav käisid seda raha korduvalt küsimas ning 21.03.2010.a telefoni teel ähvardas G.P S. B „ajud välja lüüa“, kui ei tagasta talle 50 krooni. Õhtul kella 16.50 ajal olid nad külas Wismari 45 majas, kui G.P sõber A B välja kutsus. Paar minutit hiljem majast väljudes nägi ta S. B trepikojast paari sammu kaugusel põlvitamas, pea lõhki löödud ja üleni verine, kuid veel elus. Tal oli kuklahaav ja pea oli verine, ei rääkinud enam midagi. Nägi ka kahte inimest ära jooksmas. Kiirabi enam B aidata ei suutnud ja ta suri sündmuskohal. - Kannatanu G.P Š kinnitas kohtus, et tema vend S. B oli vanglast vabanemisest saadik töötu ja ilma kindla elukohata. Oli sõbralik, heasüdamlik ja vastutulelik mees. Tarvitas alkoholi, kuid kaklustest hoidus. Vägivallatsemise eest ei olnud teda karistatud. Matusekulud ca 11 000 krooni kandis tema. Pensioniamet hüvitas 7000 krooni, ülejäänud osas, 3761 krooni, soovib kahju hüvitamist ehk selle väljamõistmist süüdlaselt. Esitatud hagile ei ole vastuväiteid esitatud. - Süüdistatava G.P ütluste kohaselt oli B jäänud talle võlgu 100 krooni müüdud telefoni eest. Koos sõpradega läks ta seda tagasi küsima, enne oli mitmel korral B e helistanud. A kutsus B majast välja. Kuigi ta(G.P) tahtis võlga või telefoni tagasi, ei vastanud B talle midagi. Nagu ikka, ütles, et tasub homme ja astus tema suunas. Seejärel lõi ta B näkku, kätte oli ta võtnud kasteedi. Kuna B temast kinni haaras, lõi ta viimast veel kahel korral kasteediga pähe. Just pähe lõi ta sellepärast, et on harjunud poksitrennis nii tegema, s.o. pähe lööma. Pärast viimast lööki kukkus B põlvili, ta nägi kannatanu peas verd ja arvas, et on viimase ära tapnud. Kuuldes, et keegi tuleb trepist alla, jooksid nad minema. Kasteedi pesi lume sees puhtaks ja võttis kaasa. Oli juhtunust šokis, ei tahnud siiski uskuda, et on inimese ära tapnud. Tunnistajate SGja A A i ütlused on kokkulangevad selles, et S. B oli G.P telefoni eest 100 kr võlgu. Nemad kolmekesi läksid Wismari tn maja juurde, kus S. B ja ka A. A elasid. A. A läks riideid vahetama ja kutsus S. B välja. - Tunnistaja S. G ütluste kohaselt hakkas õue tulnud B neid solvama, öeldes, et nad ei näe ei raha ega telefoni ja käigu nad minema või ta peksab nad läbi ning hakkas G.P poole minema. G.P lõi B rusikaga pähe (kuklale või pealaele). Siis haaras B G.P kinni ning G.P lõi teda uuesti pähe. Trepilt kostva müra tõttu jooksid nad ära. Tagasi vaadates tunnistaja nägi, et B on neljakäpukil maas, ta pea oli verine. Kokku lõi G.P tema arvates B 3 korda. Jooksmise ajal ütles G.P, et lõi B kasteediga ja et „näib, et ma tapsin ta ära“. Kasteeti G.P käes nägi S. G alles siis, kui nad olid ära jooksnud. - Tunnistaja A. A i ütluste kohaselt nägi ta kasteeti löömise ajal G.P käes. B oli mõista andnud, et mingit raha tema käest kätte ei saa, ärge enam siia tulge ning astus G.P poole ja võttis tal jopest kinni. G.P vastas löögiga pähe. Mingit sõnavahetust ei järgnenud, G.P lõi B uuesti pähe. Kui kannatanu kukkus põlvili, jooksid nad minema. Pärast oli G.P endast väljas ja paanikas, sest

arvas, et on B ära tapnud. Kannatanut lõi ainult G.P, teised teda ei puutunud. Hiljem rääkis G.P talle (A ile), et kuna S. B on temast vanem, siis ta arvas, et ilma kasteedita ei saa temast jagu. - Sündmuskoha (Wismari 45 Tallinnas) vaatlusprotokollist ja fotodest (G.P kd, tl 3-41) ning tehnilise uuringu protokollist (G.P kd, tl 131-138) nähtub sündmuskoha olustik vahetult kuriteo toimepanemise järel, surnukeha paiknemine ja selle visuaalsel vaatlusel tuvastatud vigastused, verekahtlased määrdumised. Selle tõendi kohaselt on S. B rünnatud vahetult pärast majast väljumist, sest surnukeha lebab vaid mõne sammu kaugusel trepist. - Eksperdi arvamuse kohaselt (surnu ekspertiisiakt - G.P kd, tl 47-56) on S. B surma põhjus pea kinnine tömp trauma: massiivne peaaju pehmekelme alune verevalum, põrutushaavad kiiru piirkonnas paremal ja kukla-kiiru piirkonnas vasakul, verevalumid kõõlustanul ning värsked nahamarrastused näol ja vasaku kõrva taguses piirkonnas, vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse. Selline tervisekahjustus on eluohtlik. Kõik vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, kusjuures haav paremal pool kiiru piirkonnas võib olla tekitatud löögist mõne mitmetahulise kõva tömbi eseme servaga, haav kukla-kiiru piirkonnas löögist mõne mitmetahulise kõva tömbi eseme ~1,5 cm laiuse serva ja nurgaga, nahamarrastused näol ja vasaku kõrva taguses piirkonnas võivad olla tekitatud löökidest piiratud pinnaga kõvade tömpide esemetega, osad nahamarrastused otsmiku piirkonnas võivad olla tekitatud hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. On alust arvata, et lööke pea piirkonda oli vähemalt 3-4, kusjuures surmaga lõppenud pehmekelmealune verevalum võis olla põhjustatud nii igast löögist eraldi võetuna kui kõikide löökide koosmõjust. Kõik kahjustused võisid olla tekitatud 21.03.2010.a. On tõenäoline, et S. B viibis vigastuste tekitamise ajal püsti asendis. S. B veres leitud 0,91 mg/g etanooli, uriinis 1,17 mg/g etanooli, mis vastab kergele alkoholijoobele. Narkootilisi aineid verest ega uriinist ei leitud. - Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (G.P kd, tl 101-104) nähtub G.P kuriteojärgsel hommikul, 22.03.2010.a, kinnipidamisel seljasolnud riietuse ja äravõetud objektide ning tervisekahjustuste kirjeldus. - Nähtuvalt 23.03.2010.a isiku ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamusest (G.P kd, tl 121-122) ei esinenud G.P endal kasteediga ründamisele iseloomulikke tervisekahjustusi. Kriimustused paremal labakäel võisid tekkisid G.P kirjeldatud viisil - kassiga mängimise ajal. - Vastavalt DNA-ekspertiisi aktis nr GE-0345-10/0984 (G.P kd, tl 154 - 160) antud eksperdiarvamusele leiti kasteedilt nii G.P kui ka S. B DNA-d ja nende bioloogilist materjali. - Teises DNA-ekspertiisi aktis nr GE-0472/10/1356 (G.P kd, tl 161 - 165) antud eksperdiarvamuse kohaselt leiti Wismari 45 maja koridori 6. trepiastmelt ja koridori seinalt S. B DNA-d. - G.P kuriteo toimepanemise ajal seljasolnud musta värvi jopet ja väljaantud kasteeti on vaadeldud asitõenditena, kirjeldatud ning fotografeeritud (vaatlusprotokoll G.P kd, tl 166 - 172). - Ambulatoorsest kohtupsühhiaatrilise ja -psühholoogilise kompleksekspertiisi aktist (G.P kd, tl 187-193) nähtuvalt G.P oli talle süüks arvatud teo toimepanemise ajal süüdivas seisundis, on psüühilise seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja süüdimõistva otsuse korral karistust kandma, tal ei esine oluliselt piiratud võimet oma teo keelatusest aru saada, ei esine vaimse tegevuse või isiksusliku arengu häireid, ei vaja psühhiaatrilist sundravi; G.P materjali (G.P kd. tl 196-199) kohaselt on G.P õpilasena madala õpihuvi, pidevad põhjuseta puudumised koolist. Tallinna Lastekodu teatel (G.P kd, tl 198-199) on G.P nende kasvandik alates 22.08.2007.a. Vanematelt on võetud vanema õigused (G.P kd, tl 2436

245), nad ei ela ammu koos, tihti kohtus isaga ja vanemate vendadega. On kinnine poiss; varem käis ka poksitrennis; armastab muusikat, kirjutab tekste räpi jaoks; tarbib alkoholi, suitsetab, kasvatajad kahtlustavad kanepi tarvitamist; raha saamiseks korjab metalli. - Tunnistaja S. K (lastekaitse esindaja) ütlustest nähtuvalt on G.P loata öösiti lastekodust ära käinud, isa juures, kui isa veel elas. On väga kinnine. Konfliktolukordades teab piire ning ei ületa neid tavaliselt. Teab, mis on lubatud, mis mitte. Märtsist muutus, võttis juhtunut südamesse, käis vahepeal korralikult koolis. Peale isa matuseid sügisest alates enam koolis ei käi. - Tallinna Laste Turvakeskuse sotsiaalprogrammi kokkuvõtte (G.P kd, tl 250) kohaselt viibis G.P koolikohustuste mittetäitmise, alkoholi ning narkootikumide (kanep) kuritarvitamise tõttu. sotsiaalprogrammis 18.08.08.-19.06.09., see oli neljas kord. Seisab enda eest, ei lase endale liiga teha; on pigem pealtvaataja rollis ja tegutseb salaja. Saanud karistusi ebaviisaka käitumise eest, kuna täiskasvanute manitsusi ning õpetusi võtab rünnakutena enda vastu. Teda paelus räppimine ning jõusaalis sportimine. - Kriminaalhooldusosakonna kohtueelse ettekande (G.P kd, tl 293 - 297) kohaselt on G.P uue kuriteo riskifaktoriks ta ise oma senise eluloo ja isiksuseomaduste tõttu. Varguste ja huligaansustega on ta olnud politsei vaateväljas alates 9. eluaastast. Ta umbusaldab inimesi ja omab enda väärtussüsteemi, mida lastekodus püütakse ümber kujundada. Tema elus puuduvad kindlad prosotsiaalse eluviisiga täiskasvanud. Seetõttu on kõige tugevamad suhted vanemate vendadega, kes on samuti kasvanud lastekodus ja pannud toime väär- või kuritegusid. Vajab turvalist ja arengut toetavat keskkonda. Kriminaalhooldaja ettepanek on kohaldada alaealise suhtes karistusena vangistust. Ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates saab kohus teha vaid ühese järelduse - kasteediga korduvad löögid kannatanu pähe, mis põhjustasid SBsurma sündmuskohal, sooritas G.P. Löögid sooritas ta sellise jõuga, et nii iga löök eraldi võetuna kui ka kõikide löökide koosmõju põhjustasid kannatanu surmaga lõppenud pehmekelmealuse verevalumi, põrutushaavad kiiru ja kukla-kiiru piirkonnas, verevalumid kõõlustanul ning selliste vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse. Selline peaaju kinnine tömp trauma on eluohtlik tervisekahjustus. Kannatanut ründas G.P põhjusel, et viimane oli jätnud talle maksmata müüdud telefonist jäänud võla - 100 või 50 krooni ning tal ei olnud seda raha anda ka sündmuskohal. Kas kannatanu väljendus talle esitatud nõuetele jämedalt, lubas raha järgmiseks päevaks ära maksta, käskis noormeestel lahkuda või koguni ähvardas sõnaliselt neile peksa anda, kui teda veel tülitatakse, ei oma tähtsust. Oluline on see, et kannatanu neid noormehi välja ei kutsunud ega pole ka kedagi neist rünnanud. G.P oli juba kannatanu maja juurde minnes kaasas kasteet, ta oli eelnevalt telefoni teel ähvardanud „ajud välja lüüa“ ja kannatanut rünnates sooritas ta kõik oma löögid pähe, s.o. elutähtsa organi piirkonda. Kannatanu ei olnud sellel õhtul ega kunagi varem tema suhtes vägivalda tarvitanud. Kannatanut korduvalt pähe lüües tegutses süüdistatav kohtu arvates otsese tahtlusega – ta teadis, et kasteediga löögid pähe põhjustavad kannatanule eluohtlikke vigastusi ning ta tahtis või vähemalt möönis sellise tagajärje saabumist. Prokurör on G.P käitumise kvalifitseerinud raske tervisekahjustuse tahtliku tekitamise ja surma ettevaatamatu põhjustamise ideaalkonkurentsina KarS § 118 p 1 ja KarS § 117 järgi. Kohtul puudub võimalus analüüsida tõendeid sellest aspektist, kas oli alust G.P käitumine kannatanu suhtes kvalifitseerida tahtliku tapmisena KarS § 113 tunnustel, sest kohus ei saa süüdistatava olukorda raskendada ega väljuda siin süüdistuse raamidest.

2.23.11.2009.a kuritegu - sõiduauto Kia Rio ajutine omavoliline kasutamine G.P ja Z.P poolt -kannatanu RJütluste kohaselt ostis ta endale sõiduauto Kia Rio 2009.a. novembris 60 000 krooni eest. 23.11.09.a. tööle minnes jättis ta auto parkimisplatsile. Õhtul oli auto alles, kuid võtmeid ta ei leidnud. Kuna parkla oli valve all, jättis ta auto parklasse. Järgmisel hommikul avastas, et auto on kadunud ja kutsus politsei välja. Mõni aeg hiljem sai ta auto politseist kätte, kuid autoga oli tehtud avarii ja kadunud oli raadiopaneel Lõhutud auto andis ta lammutustöökotta 2500 krooni eest. Hagi lõhutud auto eest soovib ta esitada tsiviilkohtupidamise korras. - sündmuskohta vaatlusprotokollist nähtub (G.P kd. tl 8-11), et autoparkla Paldiski mnt 104B asub Saku Suurhalli kõrval; - liiklusõnnetuse toimumise kohta koostatud akti ja fotode (G.P kd. tl 12, 16-23) kohaselt 23.11.2009.a kell 19.05 Tallinnas Kadaka tee 153 juures sõisuauto Kia (reg nr XXX) sõitis vastu aeda, juht lahkus sündmuskohalt; - asitõendi vaatlusprotokollis (G.P kd. tl. 24 - 33) on vaadeldud sõiduautot Kia Rio, registrimärgiga xxx- auto lukud on terved ja sissemurdmisjälgedeta; auto on avariitunnustega: vasakpoolne esiosa ning vasakpoolne esistange nurk lõhutud, vasaku tiiva peal kriimustused, kriimustatud ka kapott ja juhiuks; katus deformeerunud, esiklaasi ülemine osa ja vasakpoolse esiukse klaas, vasakpoolne peegel, parempoolne tagauks vigastatud; vasakpoolne tagatuli lõhutud. Salongis puudub automagnetofoni esipaneel, kindalaegas tühi. Pagasiluugis lõhutud vasakpoolse tiiva osa, suur musta värvi kott, CD-plaadid; - tunnistaja VW`i ütluste kohaselt nägi ta Tallinnas Kadaka teel lastekodu juures avariid, rohekas Kia või Hunday oli katuse peal. Kaks poissi tulid autost välja ja hakkasid jooksma lastekodu poole. Paari minuti pärast tulid nad tagasi, otsisid midagi autost ja jooksid jälle samas suunas ära. Tunnistaja osutas saalis Z.P peale, kes tema arvates oli üks neist poistest. - süüdistatav Z.P tunnistas sõiduauto Kia ärandamist Saku Suurhalli juurest parklast. Väitis, et sai G.P auto võtmed, võttis signalisatsiooni maha, nad istusid mõlemad ette, tema istus juhi kohale. Oli mõte sõita, kuni bensiin otsa saab, siis auto maha jätta. Lastekodu juures sõitis ta vastu aiaposti ja auto paiskus katusele. Nemad jooksid parki. Tema jooksis varsti auto juurde tagasi, et mootor seisata ja sõrmejäljed ära pühkida; - süüdistatava G.P ütluste kohaselt andis auto võtmed talle A. Z , kes olevat need Saku Suurhalli juurest leidnud. Tema andis võtmed Z.P-le ja nad hakkasid sõitma lastekodu poole, et kedagi veel peale võtta ja lõbusõitu teha. Nad sõitsid aeda sisse, auto paiskus katusele, nemad jooksid minema. Tema võttis ära raadiopaneeli, mille viskas ka kohe ära, sest sellega polnud midagi teha.

3.13.02.2010.a vargus Tallinnas Tööstuse 101 asuvast Säästumarketist (Z.P süüdistus) - RG.P Eesti Food AS avaldusest ja õigusvastase teo toimepanemise aktist (G.P kd, tl 2, 3) nähtuvalt 13.02.2010.a kell 19.20 AS Tööstuse Säästumarket kaupluses meesterahvas möödus kassadest, jättes tasumata 2 pudeli õlle Walter eest väärtusega a’ 30,90 krooni, kokku summas 61,80 krooni. Seoses vargusega peeti kahtlustatavatena kinni Deniss D ja Z.P (G.P kd, tl 8, 9); - süüdistatav Z.P tunnistas kohtus, et tema võttis poest kaks 2-liitrilist õllepudelit ja jooksis kassadest mööda nende eest tasumata; - vastavalt asitõendi (CD-plaat turvakaamera salvestuse ja fotodega) vaatlusprotokollile (G.P kd. tl 26-34) on salvestuselt näha, kuidas D. D ja Z.P Säästumarketi müügisaalis tegutsevad ja Z.P kahe pudeli õllega maksmata kassast möödub; -D. D ja Z.P kahtkustatavana kinnipidamise protokollides (G.P kd.tl.8, 9) on kirjeldatud ka nende riideid ja seetõttu on nad ka salvestusel eristatavad; - D. D osas on kriminaalmenetlus osaliselt lõpetatud (määrus -G.P kd, tl 35-36); - Z.P on pisivarguste eest 05.10.09 ja 19.10.09.a. KarS § 218 lg 1 järgi väärteokorras karistatud rahatrahvidega (G.P kd, tl 43-44). Kohus leiab, et Z.P süü selles episoodis on tõendamist leidnud, õigesti on tema käitumine kvalifitseeritud süstemaatilise varguse katsena KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Riigikohtu otsuse 3-1-1-87-08 punktis 10 on sätestatud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme varguse toimepanemist ning seejuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või KarS § 218 (väärtegu) alla. Oluline on, et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Süüdistatav on need toime pannud väljakujunenud harjumustest lähtuvalt Vastavalt toimepandud tegudele tuleb süüdlasi ka karistada. Karistuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatavate süüst, arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Eluohtlike tervisekahjustuste tahtliku tekitamise ning ettevaatamatusest kannatanu surma põhjustamise puhul tuleb arvesse võtta, et kannatanu jõhkra peksmise pani G.P toime oma sõprade-tuttavate juuresolekul. Ta on isik, kes 100 või 50 krooni mittesaamise eest mitte ainult ei ähvardanud kannatanul „ajud välja lüüa“, vaid sündmuskohal vastavalt sellele ka tegutses, kusjuures kannatanul puudus vähimgi võimalus vastu hakata või ennast kaitsta isiku eest, kes juba enne sündmuskohale saabumist oli ennast varustanud kasteediga kui relvaga. Teo toimepanemise asjaolud näitavad, et G.P süüd ei saa pidada väikeseks. Auto omavolilise kasutamise puhul oli selle teo toimepanemise initsiaatoriks alaealine G.P, kes täisealise J. Konrašovi kutsus kuriteos osalema vaid põhjusel, et ta ise ei osanud autot juhtida. Tema juhatas paika, kus auto asus, tema oli muretsenud ka autovõtme.

Karistust kergendavaks asjaoluks on mõlema süüdistatava puhul nende süü puhtsüdamlik kahetsus, G.P puhul ka tema alaealisus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna Z.P süü ei ole suur, vargus jäi katse staadiumisse ning auto ärandamisel ei olnud tema selle toimepanemise initsiaatoriks, peab kohus võimalikuks tema karistamist vangistusega sanktsiooni alammäära lähedaselt või oluliselt alla keskmist määra, ning seda tingimisi, andes ta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, s.o. kohaldades tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid. Kergemaliigilise karistuse, s.o. rahalise karistuse mõistmist ei pea kohus võimalikuks, sest Z.P puuduvad regulaarsed sissetulekud, tasumata on eelnevate väärtegude eest mõistetud rahatrahvid ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud. Selline karistusliik ei oleks tema puhul täidetav. Samuti ei ole selline karistusliik tema puhul piisav, et mõjutada teda mitte enam toime panema uusi süütegusid. G.P karistust mõistes tuleb arvesse võtta, et KarS § 45 lg 2 kohaselt ei tohi alaealisele mõista vangistust üle 10 aasta, kuigi KarS § 118 p 1 sanktsioon näeb ette vangistuse 4 kuni 12 aastat. Kohus leiab, et kuigi G.P on toime pannud raske esimese astme kuriteo, siis tema iga, arenguja kasvatustingimusi arvesse võttes (selle teo toimepanemise ajal oli ta 15-aastane), tuleb karistusmäära valikult esikohale seada mitte tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus, vaid eelkõige tema kui selle teo täideviija isik ning esmatähtsaks tuleb lugeda siin eripreventatiivne (kasvatuslik) eesmärk. Seetõttu kohus nõustub prokuröri taotlusega karistada G.P KarS § 118 p 1 järgi vangistusega sanktsiooni alammääras, s.o. 4 aastat vangistust, millega lugeda kaetuks ka kergema kuriteo eest mõistetav vangistus. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma mitmetes otsustes on osundanud alaealiste puhul just sellele, et nende tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu, konkreetse isiku omadusi arvestades. Alaealisele karistuse mõistmisel tuleb lisaks süü suurusele eriti tähelepanelikult arvestada ka teoga lahutamatult seotud isikulisi asjaolusid (31-1-14-06; 3-1-1-43-06; 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et 4-aastane vangistus G.P on piisav karistuseesmärkide saavutamiseks ning vastab ka õiguskorra kaitsmise huvidele. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et G.P sanktsiooni alammääras vangistust mõistes tuleb tema suhtes kohaldada ka KarS § 73 sätteid, s.o. mõista talle vangitus tingimisi, kuna kujunenud kohtupraktika võimaldab alaealist karistada reaalse vangistusega vaid erandjuhtudel. Kohtu leiab, et Riigikohtu otsustes on küll väljendatud seisukohta, et alaealisele vangistuse mõistmine peaks olema pigem erandlik, kuid see ei tähenda seda, et alaealist ei võiks üldse reaalse vangistusega karistada. Karistusest tingimisi vabastamise sätted (KarS § 73 ja § 74) kohustavad arvesse võtma nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui süüdlase isikut. Teo toimepanemise asjaolud, eelkõige kannatanu peksmise jõhkrus, samuti süüdlase isik, kelle suhtes aastaid on rakendatud

erinevaid mõjutusvahendeid, kohaldatud korduvaid sotsiaalprogramme (hulkumiste, koolikohustuse mittetäitmise, suitsetamise, alkoholi ja kanepi tarbimise, varguste, huligaansuste eest), ei võimalda kohtu arvates vabastada G.P vangistusest tingimisi. Riigikohtus oma otsuses 3-1-1-76-07 (p.11.4) on rõhutatud, et arusaam, et alaealisus tingib automaatselt süüdistatavale mõistetava karistuse kergendamise ja seda nii karistuse liigi kui määra osas, on ekslik. Kui isiku süü, tuvastatud kergendavad ja raskendavad asjaolud, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka selliselt karistada, olenemata sellest, kas süüdistatav on täis- või alaealine. Otsuses 3-1-1-99-06 (p.18) riigikohus rõhutab, et karistuse kandmiselt tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul. Tingimisi vabastamine ka raskemate kuritegude puhul võib olla põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Seega süüdistatava G.P suhtes KarS § 73 kohaldamata jätmine ei ole vastuolus kujunenud kohtupraktikaga. Nii teo toimepanemise asjaolud kui süüdlast iseloomustavad andmed ei võimalda tema tingimisi karistusest vabastamist. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatavalt välja mõista ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 2 p 3, 4, 9 kohaselt on menetluskuludeks antud asjas ekspertiisitasud (kokku 36 139 krooni), määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 alusel esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2, 5 palga alammäära (10 875 krooni) ning teise astme kuriteo korral 1, 5 palga alammäära (6 525 krooni). KrMS § 188 kohaselt võib kohus alaealisel vajalike vahendite puudumisel menetluskulud panna tema vanemale või eestkostjale. Alaealise G.P puhul tuleb menetluskulud välja mõista eestkosteasutuselt, s.o. . Arvestada alaealise süüdistatava G.P varalist seisundit, eestkostja ja kaitsja taotlusi menetluskulude vähendamiseks, samuti süüdistatava Z.P varalist seisundit ja tema kaitsja taotlusi menetluskulude vähendamiseks, aga ka süüdimõistetute resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulusid riigi kanda, kuna nende täielik väljamõistmine käiks süüdimõistetutele ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS § 175, 179, 180, 306, 311 313.