Kohtulahend

rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Konfiskeerimine: KarS § 375 lg 3 ja 83 lg 2 alusel konfiskeerida asitõenditeks olevad 27 tühja anumat, 5 30-liitrist vedelikuga kanistrit, 2 tühja 30-liitrist kanistrit, 2 5-liitrist plastmassist kanistrit, 2 1,5-liitrist plastpudelit, 4 1-liitrist plastpudelit, 14 0,5-liitrist plastpudelit, kui kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KrMS § 175 lg 1 p 3, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja B.R-ilt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;  riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 4 700.- (neli tuhat seitsesada) krooni;  postikulu 32.- (kolmkümmend kaks) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu B.R süüdistatakse selles, et tema • alates eeluurimisega tuvastamata ajast kuni 28.04.2009.a. hoidis ja ladustas Tartumaal Luunja vallas XXXX külas XXXX asuvas renditud garaažikooperatiivi garaažiboksis pudelites ja plastkanistrites kokku 79,5 liitrit 90,4% maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi-etanooli vesilahust, mis sisaldab etanooli ja lisandeid koguses, mis ei vasta Eestis viinale kehtestatud piirnormidele ning mis Alkoholiseaduse § 7 lg 5 järgi on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suur kogus. Seega pani B.R toime KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise, ladustamise ja suures koguses. Kuriteoga B.R kellelegi kahju ei tekitanud ning tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid: 27 tühja anumat, 5 30-liitrist vedelikuga kanistrit, 2 tühja 30-liitrist kanistrit, 2 5-liitrist plastmassist kanistrit, 2 1,5-liitrist plastpudelit, 4 1-liitrist plastpudelit, 14 0,5-liitrist plastpudelit Salvestised: ei ole Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi

tegemisega tekkinud kulud 4700.- krooni (tl 40). KarS § 375 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 270 (kakssada seitsekümmend) päevamäära, so. 13 500 (kolmteist tuhat viissada) krooni riigituludesse. KarS § 66 lg 1 alusel tasuda rahaline karistus ositi: 15.11.2010.a. 6750 krooni 15.03.2011.a. 6750 krooni KarS § 375 lg 3 ja 83 lg 2 alusel konfiskeerida 27 tühja anumat, 5 30-liitrist vedelikuga kanistrit, 2 tühja 30-liitrist kanistrit, 2 5-liitrist plastmassist kanistrit, 2 1,5-liitrist plastpudelit, 4 1-liitrist plastpudelit, 14 0,5-liitrist plastpudelit, kui kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et B.R-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et B.R on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.R süüdi tunnistada KarS § 375 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kuulub süüdimõistetult väljamõistmisele riiklikul ekspertiisiasutuse tekkinud kulu 4 700.- krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu 32.- krooni.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.