Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
05.novembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja number
1-10-14123
Kohtunik
Loretta Pikma täitmiskohtunikuna
Avaldus
Aleksei Dobretsov ́i avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 095/2003/7336 kaitsjatasu nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu
Avalduse esitaja
Aleksei Dobretsov, isikukood 38103122280, elukoht xxx
Resolutsioon
Juhindudes TMS § 207, 210; KarS § 82 lg 1 p 2 kohus
Lõpetada Aleksei Dobretsovi suhtes täitemenetlus täiteasjas 095/2003/7336 Kohtla-Järve Linnakohtu 05.05.1999 kohtumäärusega kriminaalasjas 1-211/98 kaitsjatasu sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Vabastada Aleksei Dobretsovi vara ja arveldusarve aresti alt täitemenetluse nr. 095/2003/7336 raames. Määruse ärakiri saata Aleksei Dobretsov ́ile ja kohtutäitur Kristel Maalmanile. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Kohtla-Järve Linnakohtu 05.05.1999 kohtuotsusega tunnistati Aleksei Dobretsov süüdi KrK § 139 lg 2 p 1,3; 203 lg 1 järgi ning karistati KrK § 40 lg 1 alusel ragatrahviga 1260 krooni. 05.05.1999 määrusega mõisteti temalt riigituludesse kaitsjatasu 1699,20 krooni. Kohtuotsus jõustus 17.05.1999. 27.10.2010 esitas Aleksei Dobretsov kohtule avalduse, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 095/2003/7336 seoses nõude aegumisega. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Kohtla-Järve Linnakohtu 05.05.1999 määruse nr 1-211 alusel on Kristel Maalmani poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 095/2003/7336. 07.12.2009 koostas täitur vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti.
Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Aleksei Dobretsovi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TMS § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §§-des 207 ning 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lähtub aegumistähtaja arvestamisel KarS redaktsioonist, mis kehtis kuni 31.12.2009, kuna KarS § 5 lg 3 kohaselt ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu. Toimiku materjalidest on näha, et Kohtla-Järve Linnakohtu 05.05.1999 kohtuotsusega karistati Aleksei Dobretsovi KrK § 139 lg 2 p 1,3; 203 lg 1järgi, mis jõustus 17.05.1999. Tegemist on teise astme kuriteoga. Järelikult, Aleksei Dobretsovi suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 17.05.2002 (17.05.1999 pluss 3 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused. Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulu vabatahtliku tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik oleks temale kriminaalasjas kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 2 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka
sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu. Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määta selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtule esitatud täitetoimiku ärakirjast ei nähtu, et kohus oleks Aleksei Dobretsovilt 05.05.1999 kohtumäärusega väljamõistetud menetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 17.05.2002 (alates otsuse jõustumisest pluss 3 aastat) TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtu hinnangul 05.05.1999 kohtuotsus kriminaalasjas, mis jõustus 17.05.1999 on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt. Kohus leiab, et Kohtla-Järve Linnakohtu 05.05.1999 otsuse jõustumisest, s.o 17.05.1999 on möödunud KarS § 82 lg 1 p 2 nimetatud tähtaeg - 3 aastat.
Kohtunik
Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.