Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
OÜ Medesto Logistics hagi Maipõrnikas OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. augusti 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Maipõrnikas OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
211 000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ Medesto Logistics (registrikood esindajad ringkonnakohtus 14998918), lepinguline esindaja Oliver Ennok Kostja Maipõrnikas OÜ (registrikood 14806729), lepinguline esindaja advokaat Kristjan Kers Iseiseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Golden Wolverine Oy (Soome registrikood 0881955-5), lepinguline esindaja Sofja Pevzner-Belošitski Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 31. augusti 2023 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.OÜ Medesto Logistics ja Maipõrnikas OÜ menetluskulud ringkonnakohtus jätta Maipõrnikas OÜ kanda. Golden Wolverine Oy menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda.
Keelduda tõendina vastu võtmast OÜ Medesto Logistics poolt esitatud Helsingi Piirkonnakohtu 19.05.2023 otsust asjas L 706/2021/3682 ja selle tõlget.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.16.04.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Medesto Logistics (hageja) ja Soomes registreeritud äriühing Golden Wolverine Oy (kolmas isik) 14.01.2021 müügilepingu, mille alusel toimus meditsiiniliste maskide Type IIR müük hagejalt Golden Wolverine Oy-le. Koos müügilepinguga sõlmiti ka lepingu lisa nr 1, milles lepingupooled leppisid kokku, et hageja tasub tarnekindluse tagamiseks 212 500 eurot Golden Wolverine Oy ainuosaniku Maipõrnikas OÜ (kostja) arvelduskontole ning deposiiti kantud summa tagastamise tagamiseks allkirjastatakse käendusleping Q. X.W-ga ning kostjaga. 22.12.2020 kandis hageja kostja arvelduskontole üle tagatisena 212 500 eurot.
2.Esimese partii maske andis hageja Golden Wolverine Oy-le üle 18.01.2021 allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Ühtegi pretensiooni maskide koguse ega kvaliteedi osas ei esitatud. 31.01.2021 väljastas hageja Golden Wolverine Oy-le arve nr 2021003 summale 382 500 eurot, mis on täies ulatuses tasumata. Hageja üritas terve 2021 märtsi jooksul sundida Golden Wolverine Oy-d maksekohustuse täitmisele, kuid ebaõnnestus. 02.04.2021 teatas Golden Wolverine Oy, et müügileping on lõpetatud. Tulenevalt müügilepingu lõppemisest jäi 18.01.2021 tarne viimaseks tarneks. Müügilepingu lisa nr 1 p-s 1.8.3 lepiti kokku, et deposiit makstakse müüjale tagasi koheselt, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul peale viimase kauba saadetise üle andmist. Arvestades müügilepingu lõppemise kuupäeva (02.04.2021), mis oli ühtlasi ka reede, oleks tagatis tulnud tagastada hiljemalt 07.04.2021 (kolmapäev). Selle asemel tegi kostja hagejale ülekande üksnes 1500 euro ulatuses.
3.Käenduslepinguga tagati Golden Wolverine Oy poolse kohustuse täitmist, mis seisnes tagatise tagasi maksmises hagejale. Kuivõrd põhivõlgnik ei ole seda kohustust täitnud, nõuab hageja täitmist käendajalt. Kuna tagatisest on 1500 eurot tagastatud, moodustab hageja nõudesumma 211 000 eurot (s.o 212 500 – 1500). Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 211 000 eurot.
Kostja vastus
4.Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Golden Wolverine Oy ning hageja vahel on käimas Soome Vabariigis vaidlus hageja poolt tekitatud kahju üle. Hageja on tekitanud Golden Wolverine Oy-le müügilepingu konfidentsiaalsusklausli rikkumisega kahju. Deposiit ei kuulu hagejale tagastamisele, kuna tekitatud kahju suurus on oluliselt suurem kui makstud deposiit. Kolmandal isikul on hageja vastu kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõue summas 726 500 eurot. Kolmas isik esitas 03.12.2021 nõude kostjale tagatisraha summas 212 500 eurot ülekandmiseks leppetrahvide katteks. Kostja väljastas hagejale leppetrahvi arve 2021-25 ja tasaarvestas selle tagastamata tagatisraha jäägiga.
5.Hageja nõue põhineb tühisel võlasuhtel, kuna kostja ei saa käendada iseenda kohustust. Menetluse käik
6.13.12.2021 esitas Golden Wolverine Oy taotluse enda kaasamiseks kolmanda isikuna kostja poolel. Maakohus jättis 13.04.2022 määrusega taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.06.2022 määrusega maakohtu määruse ja lubas Golden Wolverine Oy-l astuda menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 31.08.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 211 000 eurot. Hageja menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning kostja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda.
8.Kohus luges tuvastatuks, et hageja ja Golden Wolverine Oy vahel oli 14.01.2021 sõlmitud müügileping, mille kohaselt pidi hageja müüma Soome äriühingule 3 750 0000 meditsiinilist maski Type IIR ja Golden Wolverine Oy pidi maskide eest hagejale tasuma 262 500 eurot (kd I lk 6-7). Müügilepingu lisa 1 kohaselt kohustus hageja müüma Golden Wolverine Oy-le kaupa täiendavalt 30 000 000 tükki kogumaksumusega 2 295 000 eurot ning lisa 2 kohaselt on märgitud kauba koguseks 25 000 000 tükki (kd I lk 8-9). Samuti on müügilepingu pooled lepingu lisas 1 kokku leppinud, et tarnekindluse tagamiseks tasub müüja ostjale deposiidi summale 50 % igakordsest tarnest ehk 212 500 eurot, millega tagatakse võimalikku maksimaalset leppetrahvi, mis tuleneb punktist 1.7.4. Nii hageja, kostja, kui ka kolmas isik on kinnitanud oma menetlusdokumentides, et Golden Wolverine Oy lõpetas hagejaga lepingu 02.04.2021.
9.Samuti luges kohus tuvastatuks, et hageja, kostja ja Q. X.W vahel on 22.12.2020 sõlmitud käendusleping, mille kohaselt kostja ja Q. X.W käendavad solidaarselt müügilepingu lisas 1 punktides 1.8.1.-1.8.5. võetud põhivõlgniku (s.o Golden Wolverine Oy) kohustuste kohast täitmist võlausaldaja (s.o hageja) ees solidaarselt põhivõlgnikuga (kd I lk 10-11).
10.Vaidlus puudub, et deposiit summas 212 500 eurot on hageja poolt kostja arveldusarvele tasutud 22.12.2020 (kd I lk 12). Müügilepingu lisa nr 1 p-s 1.8.3 on kokku lepitud, et
deposiit makstakse müüjale tagasi koheselt, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul peale viimase kauba saadetise üle andmist. Kostja on kohtule esitatud dokumentides ja nende lisades kinnitanud, et hageja on tarninud Golden Wolverine Oy-le lepingu mahust 8 750 000 näomaski ning Golden Wolverine Oy on hagejaga lepingu lõpetanud 02.04.2021, kuna hageja on väidetavalt rikkunud konfidentsiaalsusklauslit (kostja 30.09.2021 dokumendid, 22.11.2021 dokumendid; kd I lk 99, 117, 148). Kuna kostja on kinnitanud, et kaup on osaliselt üle antud (s.o leping on osaliselt täidetud), kuid leping on 02.04.2021 kolmanda isiku poolt lõpetatud, siis tuli kohtu hinnangul hageja nõude sissenõutavaks muutumisel lähtuda lepingu lõpetamise kuupäevast. Kohus arvestas ka asjaoluga, et kolmandal isikul jäi tasumata hageja poolt esitatud arve 2021003 summale 382 500 eurot, mistõttu puudus hagejal ka kohustus järgnevate tarnete teostamiseks. Arvestades müügilepingu lõppemise kuupäeva (02.04.2021, s.o reede) oleks tagatis tulnud tagastada hiljemalt 07.04.2021 (s.o kolmapäev). Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks 08.04.2021.
11.Seonduvalt tasaarvestusega asus kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tal oleks nõue hageja vastu. Nii kostja, kui ka kolmanda isiku esitatud vastuväidetest nähtub, et võimalik kahju on seoses hageja tegevusega tekkinud kolmandal isikul, mitte kostjal. Kostja ei saa aga tasaarvestada teise isiku võimalikke nõudeid hagejaga. Samas isegi juhul, kui kostjal oleks iseseisev nõue hageja vastu, siis ei ole kostja tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid välja toonud.
12.Samuti pidas kohus vajalikuks märkida, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et tagatisraha oleks olnud seotud kostja viidatud konfidentsiaalsuskohustusega. Müügilepingus on selgelt ja üheselt kokkulepitud, et hageja tasub tarnekindluse tagamiseks 212 500 eurot ja et selle summaga tagatakse võimalikku maksimaalset leppetrahvi, mis tuleneb punktist
1.7.4.Punktis 1.7.4 on leppetrahvi aluseks rikkumine - kui kaup hilineb ühe korra üle 30 päeva. Seega on tagatisraha seotud tarnekindluse tagamise ja leppetrahviga kauba hilinemise osas, kuid mitte muude väidetavate nõuetega. Eeltoodust tulenevalt puudub alus hageja nõude tasaarvestamiseks.
13.Samuti on kostja avaldanud arvamust, et hageja nõue põhineb tühisel võlasuhtel, kuna käendusleping on sõlmitud selliselt, et kostja on käendanud iseenda kohustust. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustud. Müügileping on sõlmitud hageja ja Golden Wolverine Oy vahel. Müügilepingu kohaselt kohustus hageja müüma kolmandale isikule lepingus märgitud meditsiinilisi maske ning kolmas isik kohustus nende eest tasuma. Lepingu lisa 1 järgi oli hageja kohustuseks ka tasuda kolmandale isikule (kostja arveldusarvele) deposiiti 212 500 eurot. Käendusleping on sõlmitud aga hageja (kui võlausaldaja) ning kostja (kui käendaja I) ja Q. X.W (kui käendaja II) vahel. Kostja on käendanud kolmanda isiku (s.o Golden Wolverine Oy) kohustust, mitte enda kohustust.
14.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise
eest. Hageja on tasunud tagatisena kostja arveldusarvele 212 500 eurot. Kostja on tagastanud hagejale 02.04.2022 tasutud summast 1500 eurot selgitusega „deposiidi tagastus vastavalt käenduslepingule“ (kd I lk 14). Puuduvad tõendid, et kostja oleks ülejäänud raha hagejale tagastanud. Seega on hageja nõue põhjendatud 211 000 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus
15.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, alternatiivselt jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
16.Maakohus on rikkunud kolmanda isiku suhtes ärakuulamise õigust, kuna ei ole talle nõuetekohaselt toimetanud kätte menetlusdokumente. Seetõttu ei ole kolmas isik saanud asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude suhtes seisukohta avaldada.
17.Hageja seisukohad seoses deposiidi tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumise ajaga on vastuolulised. Ühelt poolt on hageja viidanud müügilepingu lisa 1 p-le 1.8.3, mille kohaselt on kohustuse sissenõutavus seotud viimase tarne ajaga (sealjuures ei ole asja materjalidesse esitatud 18.01.2021 kauba üleandmise akti). Teisalt seob hageja sissenõutavuse müügilepingu lõppemise kuupäevaga 02.04.2021, märkides kohustuse sissenõutavaks muutumise ajaks 07.04.2021. Viimasega on kohus ka nõustunud, kuid otsusest ei nähtu ammendavaid põhjendusi.
18.Hageja nõue põhineb materiaalõiguslikult tühisel võlasuhtel, kuna käendusleping on sõlmitud selliselt, et kostja on käendanud iseenda kohustust. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
20.Kolmas isik toetas apellatsioonkaebust. Maakohus ei toimetanud kolmandale isikule menetlusdokumente kätte, mistõttu ei saanud kolmas isik esitada enda seisukohti.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
22.Hageja esitas 20.11.2023 ringkonnakohtule tõendina Helsingi Piirkonnakohtu 19.05.2023 otsuse asjas nr L 706/2021/3682, mis on tehtud hageja ja kolmanda isiku vahelises vaidluses. Hageja esitas 27.11.2023 otsuse tõlke eesti keelde. Kostja ja kolmas isik vaidlesid 11.12.2024 seisukohtades tõendi vastuvõtmisele vastu. Kolmas isik selgitas ka, et otsus ei ole jõustunud. Kolleegium märgib, et hageja ei ole tõendanud, et otsus on
jõustunud. Kuna on tõendamata, et otsus on jõustunud, siis ei oma otsus asja lahendamisel tähtsust ja ringkonnakohus keeldub otsuse (koos tõlkega) vastuvõtmisest (TsMS § 238 lg 1).
23.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kolmas isik sõlminud müügilepingu, mille kohaselt kohustus hageja müüma kolmandale isikule meditsiinilisi maske Type IIR 3 750 000 tükki. Ühtlasi on hageja ja kolmas isik sõlminud lepingu lisad 1 ja 2, millega lepiti kokku meditsiiniliste maskide täiendavas müügikoguses. Lepingu lisas 1 punktis 1.7.4 sätestati, et kui kaup hilineb ühe korra üle 30 päeva, loetakse leping lõpetatuks ning rakendub leppetrahv 50 % ühe saadetise maksumusest ehk 212 500 eurot. Lepingu lisas 1 punktis 1.8 lepiti kokku, et tarnekindluse tagamiseks tasub hageja kolmandale isikule deposiidi summale 50 % igakordsest tarnest ehk 212 500 eurot. Summaga tagatakse võimalikku maksimaalselt leppetrahvi, mis tuleneb punktist 1.7.4. Lepingu lisa 1 punkti 1.8.1 kohaselt kannab hageja deposiidi kostja (kolmanda isiku ainuosaniku) arveldusarvele. Vastavalt lepingu lisale 1 punktile 1.8.3 makstakse deposiit hagejale tagasi koheselt, kuid mitte rohkem kui kolme tööpäeva jooksul peale viimase kaubasaadetise üleandmist. Maksekorraldusega on tõendatud, et hageja on 22.12.2020 tasunud kostja arveldusarvele deposiidi summas 212 500 eurot (I kd tl 12).
24.22.12.2020 sõlmitud käenduslepingu kohaselt vastutavad kostja ja Q. X.W müügilepingu lisast 1 punktidest 1.8.1-1.8.5 tulenevate kolmanda isiku kohustuste täitmise eest solidaarselt kolmanda isikuga.
25.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kostja on taganud iseenda kohustust. Müügilepingu lisa 1 punkti 1.8. järgi tasuti deposiit kolmandale isikule. Tähendust ei ole sellel, et kolmandale isikule makstud deposiit kanti kokkuleppe kohaselt kostja arveldusarvele. Müügilepingu lisa 1 punkti 1.8 ja 1.8.3 kohaselt oli deposiidi tagastamise kohustus kolmandal isikul. Ka käenduslepingu punktis 1 viidatakse müügilepingu lisa 1 punktist 1.8.3 tulenevale kohustusele kui kolmanda isiku kohustustele. Seega oli deposiidi tagastamise kohustus kolmandal isikul ja kostja käendas selle kohustuse täitmist.
26.Müügilepingu lisa 1 punkti 1.8 kohaselt tagatakse deposiidisummaga võimalikku leppetrahvi, mis tuleneb punktist 1.7.4. Viimane sätestab, et kui kaup hilineb ühe korra üle 30 päeva, loetakse leping lõpetatuks ning rakendub leppetrahv 50 % ühe saadetise maksumusest ehk 212 500 eurot. Kostja ei ole tuginenud sellele ega ka tõendanud, et kaup oleks hilinenud üle 30 päeva. Seega puudub kolmandal isikul lepingu lisa 1 punktist 1.7.4 tulenev leppetrahvinõue, mida deposiidisumma tagaks.
27.Maakohus leidis, et kuna kostja on kinnitanud, et kaup on osaliselt üleantud, kuid leping on 02.04.2021 kolmanda isiku poolt lõpetatud, siis tuleb hageja nõude sissenõutavaks muutumisel lähtuda lepingu lõpetamise kuupäevast. Kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et hageja ei ole tõendanud, millal anti kaubasaadetis kolmandale isikule üle, ning et hagiavalduses viidatud 18.01.2021 üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole tõendina esitatud.
28.Ringkonnakohus märgib, et kolmas isik on 30.09.2021 kirjas hagejale avaldanud, et ta ei ole maskide eest hageja esitatud arvet summas 382 500 eurot tasunud, kuna hageja on konfidentsiaalsusklausli rikkumisega tekitanud kolmandale isikule kahju (I kd tl 99-100). Hageja on arve kolmandale isikule esitanud 31.01.2021 (I kd tl 13). Vaidlust ei ole, et kolmas isik lõpetas lepingu 02.04.2021. Eeltoodust võib järeldada, et hageja poolt toimus lepingu osaline täitmine enne kolmanda isiku poolt lepingu lõpetamist.
29.Vastavalt lepingu lisa 1 punktile 1.8.3 makstakse deposiit hagejale tagasi koheselt, kuid mitte rohkem kui kolme tööpäeva jooksul peale viimase kauba saadetise üleandmist. Arvestades, et kolmas isik lõpetas müügilepingu enne hageja poolt selle täies ulatuses täitmist, on põhjendatud maakohtu tõlgendus, et kolmandal isikul tuli deposiit tagastada lepingu lõpetamisest kolme tööpäeva jooksul (s.o 07.04.2021), mistõttu hageja nõue muutus sissenõutavaks 08.04.2021. Kuna vaidlus puudub, et deposiit on 211 000 euro ulatuses tagastamata, siis on maakohus põhjendatult kostja kui käendaja vastu hagi rahuldanud.
30.Kostja on viidanud ka tasaarvestusele, kuid kolleegiumi hinnangul ei ole kostja esile toonud tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid ega esitanud tõendeid, mille pinnalt saaks teha järelduse, et kostja või kolmas isik on hageja nõude kehtivalt tasaarvestanud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses ka vaidlustanud maakohtu järeldust, et alus nõude tasaarvestamiseks puudub.
31.Kostja ja kolmas isik on apellatsioonimenetluses märkinud, et maakohus ei toimetanud kolmandale isikule menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte, mistõttu ei saanud kolmas isik menetluses seisukohta avaldada. Ringkonnakohus märgib, et kolmanda isiku juhatuse liige X.W (endise nimega W) oli kuni 09.02.2023 ka kostja juhatuse liige. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on maakohtu menetluses kuni 09.02.2023 kõik menetlusdokumendid X.W-le kas nähtavaks tehtud või kättetoimetatud. Hilisemad menetlusdokumendid on saadetud kolmandale isikule e-maili aadressile XXX, mis on kolmanda isiku e-postiaadress Soome äriregistris. Maakohus on küsinud kolmandalt isikult hagi ja kostja vastuväidete osas seisukohta 17.08.2022 kirjaga. Selles paluti seisukoht esitada 20 päeva jooksul kirja kättesaamisest. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on see kiri toimetatud X.W-le kätte 08.12.2022. Seega oli kolmandal isik võimalus esitada maakohtus oma seisukoht. Kui kolmas isik leidis, et tal ei olnud võimalust maakohtus kõiki avaldusi ja tõendeid esitada, siis oli tal võimalus taotleda nende esitamist ringkonnakohtus. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja ja kolmanda isiku väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
32.Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
33.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad hageja ja kostja menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda (TsMS § 167 lg 2). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.