1-10-1454/32 - Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

ärakandmata karistus 11 kuud ja 21 päeva osaliselt ja mõista A.K-le liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 6 kuud vangistust. Mõistetud karistusest 1 aasta 6 kuud vangistust arvata maha A.K poolt kantud karistus 2. oktoober 2009 kuni 23. september 2010, see on 11 kuud 21 päeva ning KarS § 68 lg 1 alusel ajavahemik 15.-16. jaanuar 2008, see on 2 päeva ning lugeda A.K lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 7 päeva vangistust. KarS §74 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui A.K ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt kohustada A.K katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 kohaselt määrata A.K-le järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; osalema sotsiaalabi ja muudes programmides vastavalt kriminaalhooldusametniku juhistele; Määrata A.K katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel teha kohtuotsuses täpsustus ning lugeda A.K sünnikuupäevaks 24. oktoober 1978. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. A.K apellatsioon rahuldada osaliselt Maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 2512.80 krooni, sealhulgas käibemaks 108.80 krooni, advokaat Arvo Suubanile tema poolt A.K-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. A.K kohtukulud, s. o kaitsja tasu advokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest 2512. 80 krooni jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 4. novembril 2010 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 5. novembrist 2010. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 5. novembrist 2010. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 18. mai 2010 otsusega mõisteti A.K KarS § 63 lg 1 alusel süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 213 lg 1 järgi ning karistati 1 aasta 6-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust 1 aasta vangistust Harju Maakohtu 2. oktoobri 2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 11 kuud 21 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust. Mõistetud karistusest 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust arvati maha Harju Maakohtu 2. oktoobri 2009 otsuse järgi kantud karistus 2. oktoobrist 2009 kuni 18. maini 2010, s.o 7 kuud 16 päeva, ja KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 15. kuni 16. jaanuarini 2008, s.o 2 päeva, ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 4 kuud 3 päeva vangistust karistuse kandmise algusega 19. maist 2010. Süüdistatav tunnistas ennast esitatud süüdistustes täielikult süüdi. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestas kergendava asjaoluna süüdistatava poolt süü täielikku tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud 12 korral ja väärtegude toimepanemise eest kolmel korral. Käesoleval ajal kannab ta Harju Maakohtu 2. oktoobri 2009 otsusega mõistetud karistust, muuhulgas samalaadiliste kuritegude eest. Käesoleva kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav kõik üheksa kuriteoepisoodi toime pannud võrdlemisi lühikese perioodi vältel –

lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, vaid mõistis liitkaristuse mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel. Liitkaristuseks jääb 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust, millest tuleb maha arvata Harju Maakohtu 2. oktoobri 2009 otsuse järgi kantud karistus perioodil 2. oktoobrist 2009 kuni 18. maini 2010, s.o 7 kuud 16 päeva, samuti eelvangistusest viibitud 2 päeva, ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 1 aasta 4 kuud 3 päeva vangistust alates 19. maist 2010. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu A.K palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ning mõista talle liitkaristuse, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, samuti palub apellant kaaluda võimalust talle tingimusliku karistuse mõistmiseks. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on apellandile mõistetud karistus liiga karm. Apellandile tulnuks mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga. Kohus ei arvestanud, et kuriteod, mille eest apellanti karistati Harju Maakohtu 2. oktoobri 2009 otsusega, olid toime pandud samal perioodil kui käesolevas asjas vaadeldavad kuriteod, ja on identsed toimepanemise viisi poolest. Harju Maakohus tegi otsuse lühimenetluses ja karistus enne vähendamist ühe kolmandiku võrra oli 3 aastat vangistust. Viru Maakohtu poolt mõistetud karistus enne vähendamist ühe kolmandiku võrra oli 1 aasta 6 kuud vangistust, kokku seega 4 aastat 6 kuud vangistust, mis on praktiliselt maksimaalne karistus II astme kuriteo eest. Tähelepanu tuleks pöörata ka asjaolule, et apellant taotles kohtueelsel uurimisel asjade liitmist, kuid tema taotlust ei rahuldatud. Apellandi puhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning olemas on kergendavad asjaolud – süü täielik tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus (enamus kuriteoepisoode on tõendatud ainult apellandi ütlustega, mis omakorda kinnitab puhtsüdamlikku kahetsust). Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et apellant ei ole teinud vajalikke järeldusi eelnevatest karistustest. Kõik kuriteod olid tingitud narkosõltuvusest, praeguseks on apellant 2 aastat 2 kuud viibinud vanglas ning läbinud rehabilitatsiooniprogrammi ja kaks sotsiaalprogrammi, mis olid suunatud narkosõltuvusest vabanemisele. Kohus ei arvestanud apellandi käitumist vangistuses, kus tal ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust, st üle aasta ei ole vangla administratsioonil olnud apellandi käitumisele midagi ette heita. Nõustuda ei saa ka kohtu põhjendusega vangistuse mõistmise kohta. Kohus märgib, et peale viimast episoodi käesolevas asjas on apellanti kahel korral uuesti karistatud samalaadsete kuritegude eest. Esimese karistuse 18. septembril 2008 sai apellant kuritegude eest, mis olid toime pandud 2006. a, st enne neid kuritegusid, mida käesolevas kriminaalasjas arutatakse. Teise karistuse Harju Maakohtus 2. oktoobril 2009 sai apellant kuritegude eest, mis on sooritatud samal perioodil kui need, mida käesolevas kriminaalasjas arutatakse. Seega kohtu viidatud põhjendus ei saa olla aluseks apellandi karistamisele vangistusega. Samuti on arvestades apellandi iseloomustust ning seda, et ta on viibinud vanglas üle kahe aasta, põhjendatud, võimalik ja otstarbekas tema vangistusest tingimisi vabastamine. Kohus pööras asjas suurt tähelepanu tsiviilhagidega seotud küsimustele, mitte aga apellandile õiglase karistuse määramisele. Nõustuda ei saa ka apellandi karistusaja alguse arvestamisega 19. maist 2010. Kui kohus suurendas mõistetud karistust Harju Maakohtu 2. oktoobri 2009 otsusega mõistetud karistuse võrra, siis tuleks karistusaja algust arvestada 2. oktoobrist 2009. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

18.mail 2010 tunnistati A.K Viru Maakohtu otsusega süüdi kuritegude toimepanemises, millised ta pani toime ajavahemikul 14. august 2007 kuni 21. märts 2008. KrMS § 216 lg 1 p 2 mõtte kohaselt tuleb kriminaalasjad, mille raames menetletakse ühe ja sama isiku erinevaid kuritegusid, üldjuhul ühendada ühiseks menetluseks. See on eriti oluline selleks, et tagada süüdimõistmise korral isiku süü suurusele (KarS § 56) vastava karistuse ja vajadusel kohase liitkaristuse (KarS § 64) mõistmine. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on ajavahemikud, mil A.K pani toime kuriteod ning milliste toimepanemise eest mõisteti talle karistused Harju ja Viru Maakohtu poolt, kattuvad. Seega toimus ka nimetatud kriminaalasjade menetlemine sisuliselt paralleelselt, kuid erinevate kriminaalasjade raames. Ringkonnakohtu arvates oli taoline kriminaalasjade eraldi menetlemine põhjendamatu, seda enam et mõlemas kriminaalasjas oli ainsaks süüdistatavaks A.K ning taoline kriminaalasja menetlemine võis takistada Viru Maakohtul objektiivse ja põhjendatud otsuse langetamist A.K-le mõistetava karistuse ja liitkaristuse osas. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohus, moodustades A.K-le KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse, ei ole asjaoluga, et A.K poolt toimepandud kuritegusid menetleti põhjendamatult erinevate kriminaalasjade raames, küllaldaselt arvestanud. Olukorras, kus ühe ja sama isiku poolt toimepandud kuritegusid menetletakse põhjendamatult erinevates kriminaalasjades, mistõttu moodustatakse tema suhtes hilisemalt liitkaristus, tulnuks maakohtul ringkonnakohtu arvates tõsiselt kaaluda kas lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega või kaaluda võimalust liita erinevate kohtuotsuste alusel mõistetud karistused osaliselt. Põhjendust, miks kohus liidab A.K-le erinevate kohtuotsuste järgi mõistetud karistused täies mahus, Viru Maakohtu 18. mai 2010 kohtuotsuses aga toodud ei ole. Arvestades ülaltoodut leiab ringkonnakohus, et A.K-le karistuse mõistmisel on põhjendatud ja õiguspärane liita talle Viru Maakohtu poolt mõistetud karistusele osaliselt Harju Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistus. Ringkonnakohus leiab, arvestades A.K varasemaid kriminaalkorras karistamisi ning tema kuritegelikku aktiivsust, et Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse liitmine absorptsioonipõhimõttest lähtudes ei ole põhjendatud ning A.K sellesisuline taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kriminaalasja materjalidest kinnipidamiskohast.

Nõustudes Viru Maakohtu poolt A.K-le karistuse mõistmisel arvestatud asjaoludega, leiab ringkonnakohus, et käeoleval juhul on karistuse mõistmise eesmärke A.K suhtes võimalik saavutada ka teda ühiskonnast isoleerimata, s.o vangistuse jätkamiseta. Ringkonnakohtu istungil kinnitas A.K, et kuriteod milles ta süüdi tunnistati olid tingitud tema narkosõltuvusest. Kinnipidamiskohas viibides läbis ta mitmeid sotsiaalprogramme, juba poolteist aastat ei ole ta narkootikume tarbinud ning süüdistatav leiab, et on narkosõltuvusest vabanenud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda A.K sellesisulistest väidetes. A.K on olemas kindel elukoht, tal on elukaaslane ning nad kasvatavad 7 aastast tütart. Ka on A.K lähedaste materiaalne toetus. Süüdistatava ütluste kohaselt soovib ta esimesel võimalusel asuda tööle, et toetada oma perekonda ning asuda hüvitama tema vastu suunatud kahjunõudeid. Käesolevaks ajaks on A.K vabanenud kinnipidamiskohast ning ringkonnakohtul puuduvad andmed, et süüdistatav oleks selle aja jooksul toimepannud õigusrikkumisi. Arvestades ülaltoodut ning A.K-le mõistetud, kuid ärakandmata karistuse suhtelist lühiajalisust, leiab ringkonnakohus, et A.K on võimalik tingimuslikult vabastada ärakandmata karistuse kandmisest. Ringkonnakohtu arvates annab A.Kingimisi ärakandmata karistusest vabastamine koos süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile võimaluse tema paremaks resotsialiseerumiseks ühiskonda. Samas jätkub pikema aja jooksul riigipoolne kontroll A.K käitumise üle. Pealegi, kui A.K rikub käitumiskontrolli reegleid ning ei täida talle pandud kohustusi on võimalik pöörata talle mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. Viru Maakohtu sissejuhatavas osas on A.K sünnikuupäevaks märgitud 24.10 1974. Rahvastikuregistri väljatrükist nähtuvalt on A.K sünnikuupäevaks 24.10.1978 ning see kattub ka tema isikukoodiga. Ringkonnakohus leiab, et Viru maakohtu kohtuotsuses on A.K sünnikuupäeva märkides tehtud trükitehniline viga, mida on võimalik kohtuotsuse täpsustusega kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus A.K sünnikuupäevaks 24.10.1978.