lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-3256/13

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 04.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
1-10-3256/13
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
04.11.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1255
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-3256/5Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval07.04.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-10-3256

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

04.novembril 2010.a Tartu Kohtumajas, Kalevi 1

Asja number

1-10-3256

Täitmiskohtunik

Ene Muts

Kohtuistungi sekretär

Kädi Leola

Prokurör

Evelin Merilaine

Kriminaalasi

Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine.

Kinnipeetav

H.E Isikukood: XXX; elukoht: xxx

Kaitsja

Advokaat Anu Rannaveski

RESOLUTSIOON

juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432

Vabastada H.E , isikukood: XXX, talle Pärnu Maakohtu 07.04.2010.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest. Kohustada H.E täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma krim inaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8 ja lg 4 alusel määrata H.E-le katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - registreerida ennast töötuna tööturu ametis hiljemalt kahe nädala jooksul peale vabanemist ja asuda tööle hiljemalt 03.01.2011. a; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; - osaleda sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab;

-

tasuda 10 (kümne) kuu jooksul katseaja algusest arvates Pärnu Maakohtu 07.04.2010.a otsusega H.E-lt välja mõistetud menetluskulude summa 7065 (seitse tuhat kuuskümmend viis) krooni.

Määrata H.E katseajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse kriminaalhooldaja Jaanika Heina järelevalve alla. Välja mõista H.E-lt 1464 (üks tuhat nelisada kuuskümmend neli) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 AS-s SEB pank või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Määrata H.E-le menetluskulude vabatahtlikult tasumise tähtaeg 3 (kolm) kuud arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvate 05.11.2010. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht H.E tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 07.04.2010. a otsusega KarS § 121, § 266 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 7,8 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 02.06.2008.a mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 4 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KrMS § 202 lg 6, 7 ja KarS § 69 alusel arvati karistusest kantuks 10 tundi tehtud üldkasulikku tööd, s.o 5 päeva vangistust, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.05.2010.a ja lõpeb 28.01.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 03.11.2010.a. H.E on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 02.06.2008.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 266 lg 1 järgi 4 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat. Väärteokorras on teda karistatud 8-l korral. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on H.E vanglas distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral 18.08.2010.a noomitusega. Kindel elukoht vabanemisel puudub. Enne vangistust tegeles juhutöödega ehitusel ja saekaatris. Suur osa sissetulekust kulus alkoholile. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, varavastased kuriteod toime pandud alkoholijoobes. H.E ei pea alkoholi tarvitamist probleemiks. Kuriteo sooritas katseajal. H.E on madal enesehinnang ning puudulik analüüsioskus. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel oht panna toime uusi kuritegusid, oht seisneb materiaalse kahju tekitamises ja füüsilises vägivallas. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta H.E ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik ei toeta H.E tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vabanemise korral plaanib elama asuda endisesse elukohta vanaema juures xxx. Kindel töökoht puudub. Andmebaasi TÄITIS andmeil on H.E suhtes rahalisi nõudeid ca 22 000 krooni. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on töökoha ja sissetuleku puudumine, töökogemuse ja tööharjumuse puudumine, alkoholi tarvitamine, mõjutatavus sõprade poolt, katseajal uue kuriteo toimepanemine, korduv kuritegelik käitumismuster. Kuna H.E puuduvad võimalused iseseisvaks toimetulekuks, leiab kriminaalhooldusametnik, et tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik.

H.E seletas kohtuistungil, et tal on vabanemisel töökoht, kus saab tööle asuda pärast jõulupühi. Ta hakkab tööle looduskaitsealal hooldustöödel. Varem on töötanud ehitusel ja metsatöödel. Ta läheb elama vanaema juurde, kus elas ka enne karistuse kandmisele asumist. Ta on nõus hüvitama kohtutäituri juures olevaid nõudeid ning on igakuiselt suuteline maksma 1000 kuni 1500 krooni olenevalt töötasust. Kannab esimest reaalset vangistust ja ei taha enam vanglasse tagasi sattuda. Uued kuriteod tulid seetõttu, et läks Pärnusse kutsekooli ja seal tekkisid sõbrad. Ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud isikutega. Vanglas ei läbinud sotsiaalprogrammi, sest karistusaeg oli alla aasta. On vabaduses nõus osalema kriminaalhooldusametniku pakutavas sotsiaalprogrammis. Elsa H.E on kohtule teatanud nõusolekust võtta H.E enda juurde elama. FIE . S. on lubanud H.E tööle võtta. Prokurör leiab, et H.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on võimalik ja põhjendatud. Karistusaja lõppedes võivad kinnipeetaval vabanemisel tekkida resotsialiseerumisraskused. Nende ületamiseks on vajalik kriminaalhooldus. H.E kannab reaalset vangistust esimest korda. Ta on vanglas küll distsiplinaarkorras karistatud, kuid ta ei ole karistuse kandmise ajal võtnud omaks kuritegelikku käitumist. Kaitsja leiab, et ennetähtaegne tingimisi vabastamine on võimalik. Olemas töö- ja elukoht. Võib vabaduses hakkama saada. Tal on toetavad lähedased, vanaema ja vend. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri ning kaitsja arvamused, leiab, et H.E tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 6 kuud. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu ning töökoht ja varasemad töökogemused.. Elukohas on lähedased inimesed, kes toetavad. Arvestades H.E varasemat elukäiku on talle tugi vajalik. Ta ei ole lühikese karistusaja tõttu vangistuses läbinud sotsiaalprogrammis. Vabaduses on nõus seda tegema, kui kriminaalhooldaja soovitab. Kriminaalhooldus on resotsialiseerumist toetav ja seetõttu on ennetähtaegne tingimisi vangistusest vabastamine vajalik. Karistuse lõpuni kandmisel jääb ta vaid lähedaste toele ja sellest võib olla mittepiisav resotsialiseerumiseks. Uue kuriteo toimepanemine sõltub H.E-st endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele. H.E on nõus võtma endale kohustuse tasuda täitemenetluses olevaid võlgnevusi. Sellega on ta näidanud enda suhtumise muutumist varasematesse eluviisidesse. H.E on valmis koostööks kriminaalhooldusel. Ta kannab vabadusekaotuslikku karistust esmakordselt. KarS § 76 lg 4 alusel tuleb kinnipeetav tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel allutada katseajaks käitumiskontrollile KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõuete ja KarS § 75 lg. 2 p-de 2, 4, 7, 8 ja lg 4 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. H.E-le on tööd lubatud alates uuest aastast, töötingimused on täpsustamisel. Tegevusetuse vältimiseks ja sissetulekute kiiremaks saamiseks tuleb registreeruda tööturu ametis hiljemalt kahe nädala jooksul vabanemisest. Kui tööturuametist aasta lõpuni sobivat tööd ei leia, on võimalik tööle asuda FIE M. S. juurde. Karistusregistri andmetel on H.E väärteokaristuste eest määratud rahatrahve. Need võivad olla pööratud täitmisele kohtutäiturite kaudu. Arvestades karistuste määramise aega on

võimalik, et nõuete sissenõudmine on aegunud. H.E tuleb luua selgus, millised nõuded on täiturite juures sissenõutavad ja milliste suhtes tuleb taotleda aegumise kohaldamist. Kohus määrab H.E-le kontrollkohustuseks tema enda võetud kohustusena tasuda Pärnu Maakohtu 07.04.2010. a otsusega temalt välja mõistetud menetluskulud 7065 krooni, millest 6525 krooni on sundraha ja 540 krooni on kaitsjatasu. Menetluskulude tasumise kohustus tuleb täita 10 kuu jooksul vabanemisest. Kohus ei määra igakuiste maksete suurust, sest teadmata on sissetuleku suurus. Katseaja esimese 10 kuu jooksul peavad menetluskulud olema tasutud täies ulatuses. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnesid menetluskulud 1464 krooni. Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetu kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Kuna menetluskulude tasumine ei ole KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul täies ulatuses võimalik, määrab kohus vabatahtlikuks tasumiseks pikema tähtaja, et vältida täitemenetlusega kaasnevaid täiendavaid kulusid.

Ene Muts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.