Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. oktoober 2010, Tallinn
Kriminaalasja number
1-10-12031
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Sten Lind ja Urmas Reinola
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Tõlk
Irina Leetberg
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
25.oktoober 2010, Tallinn
Kriminaalasi
Juri Jevdokimovi süüdistuses KarS § 424 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 20.septembri 2010 otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja Hannes Olli
Prokurör
Ringkonnaprokuröri abi Urmo Paal
Süüdistatav
Juri Jevdokimov, ik: 375071602223, varem kriminaalkorras karistamata, viibis eelvangistuses 1 päeva.
Kaitsja
Advokaat Jana Reitsakas
Tühistada Harju Maakohtu 20. septembri 2010 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-10-12031 Juri Jevdokimov’i süüdistusasjas täies ulatuses ja saata kriminaalasi Harju Maakohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord: Kohtumäärust võib vaidlustada Riigikohtus 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kantselei kaudu teatavaks tegemisest, so 26.10.2010. Süüdistatav võib määruskaebuse esitada vaid advokaadist kaitsja vahendusel.
J. Jevdokimov’ile oli esitatud KarS § 424 järgi süüdistus selles, et tema 19.09.2010. a. kella 01.38 ajal juhtis Harjumaal, Tallinnas, XXXX XX maja juures mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,00 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,91 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus Juri Jevdokimov liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 31 p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega Juri Jevdokimov pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Maakohus tunnistas Juri Jevdokimov’i süüdi KarS § 424 järgi ja karistas 2 (kaks) kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg. 2 kohaselt vähendas kohus J. Jevdokimov’ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvas karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja 19.09.2010, so 1 päev, ärakandmisele kuulu vaks luges 1 (üks) kuu ja 9 (üheksa) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 73 määras, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui J. Jevdokimov ei pane 3 (kolme) aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võttis kohus J. Jevdokimovilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 4 (neljaks) kuuks.
Esitatud apellatsioonis vaidlustatakse Harju Maakohtu otsust J.Jevdokimov’ile karistuse osas temalt 4-ks kuuks juhtimisõiguse äravõtmist puudutavas osas.
määratud
KrMS § 312 punkti 5 kohaselt tuleb kohtuotsuse põhiosas esitada mõistetava karistuse motiivid. Kohtuotsuse motiveerimise nõue tähendab muuhulgas seda, et kohtu seisukoha kujunemine peab olema lugejale jälgitav (vt RKKKo nr 3-1-1-47-04).
Arvestades, et maakohus on karistuse eesmärkide saavutamiseks ja lähtudes sellest, et Jevdokimov on korduvalt väärteo korras liiklussüütegude eest karistatud, tal on tasumata rahatrahve 38000.- krooni ulatuses ning ta on jätkanud süütegude toimepanemist määranud karistuseks vangistuse, tuleb lugeda põhjendamatuks Jevdokimovile lisakaristusena 4-kuulise mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Harju Maakohus ei ole toonud välja mitte ühtegi põhjust, millisel eesmärgil Jevdokimovil juhtimisõiguse äravõtmise näol lisakaristus määrati. Juri Jevdokimov on N. OÜ juhatuse liige ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine takistab tal ühtlasi äriühingu juhtimist ja elukorraldust. KrMS § 338 punkti 3 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks. KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt kriminaalmenetlusõiguse rikkumine on oluline kui kohtuotsuses puudub põhjendus. Riigikohus on 26.11.2007 kohtuasjas nr 3-1-1-59-07 selgitanud, et karistuse mõistmist puudutavad põhjendused on kohtuotsuse oluline osa. Kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmisel on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Kaitsja märgib, et käesoleval juhul on maakohus kriminaalmenetlusõiguse normi rikkunud oluliselt sellega, et ei ole põhistanud lisakaristusena 4-kuulist juhtimisõiguse äravõtmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 340 lg 1 ja lg 2 punktist 4, apellant palub:
Süüdistatav toetab esitatud apellatsiooni ja palub teda lisakaristusest vabastada. Kaitsja palub apellatsioon rahuldada. Leiab, et maakohtu poolt mõistetud lisakaristus on põhjendamata, palub otsus tühistada. Prokuröri arvamuse kohaselt on mõistetud karistuse, va lisakaristuse, osas otsuses põhjendused esitatud. Palub jätta otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et kohtuotsus kuulub tühistamisele ja seda alljärgneva põhjendusega. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et apellatsiooni põhiosa ja esitatud taotlused on juriidiliselt vastuolulised ning kaebuse põhjendused ei saa endaga kaasa tuua taotluse sisuks olevaid tagajärgi.
Kolleegium osutab, et Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-27-08 on üheselt väljendatud, et karistuse mõistmist puudutavad põhjendused on kohtuotsuse oluline osa ja kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmisel on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, millise rikkumise kõrvaldamine tulenevalt KrMS § 341 lg-st 1 ei ole apellatsioonimenetluses lubatud. Ringkonnakohus võib küll lisada esimese astme kohtu otsusele omapoolsed põhjendused, kuid seda vaid juhul, kui maakohtu otsus jäetakse muutmata KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel. Selline lahend on aga võimalik üksnes olukorras, kus maakohtu otsuses on põhjendused olemas ning ei tuvastata kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Karistuse, s.h lisakaristuse mõistmine ja selle põhjendamine, ei ole võimalik asja uue sisulise arutamiseta (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-59-07, ). Antud juhul maakohus põhistades süüdlasele rangemaliigilise karistuse- vangistuse mõistmist ei ole ühegi lausega puudutanud lisakaristust. Kohtukolleegium leiab, et lisakaristuse mõistmine on jäänud kohtul täielikult põhjendamata ja kohtukolleegiumil puudub võimalus selles osas maakohtu otsuse motiive kontrollida ja apellatsiooni alusel omapoolseid põhjendusi esitada. Lisakaristuse mõistmist on aga kaitsja poolt just vaidlustatud. Ülaltoodud Riigikohtu lahendi seisukohti ja apellatsiooni väiteid arvestades on kolleegium kohustatud maakohtu otsuse tühistama ja seda kogu ulatuses ning saatma kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtule.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p 2, § 338 p 3, § 339 lg 1 p 7, § 341 lg 1 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse tervikuna ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.