Kohtulahend

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25.oktoobril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja number

1-10-13772

Kohtunik

Inna Kirsipuu täitmiskohtunikuna

Avaldus

Boriss Liivranna avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 072/2005/245 ekspertiisitasu nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu

Avalduse esitaja

Boriss Liivranna isikukood 36101222272, elukoht xxx

Resolutsioon

Juhindudes TMS § 207, KarS § 82 lg 1 p 2 kohus

MÄÄRAS:

Lõpetada Boriss Liivranna suhtes täitemenetlus täiteasjas 072/2005/245 Ida-Viru Maakohtu 24.05.2004 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-643/03 ekspertiisitasu sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Vabastada Boriss Liivranna pension aresti alt täitemenetluse nr 072/2005/245 raames. Määruse ärakiri saata Boriss Liivrannale ja kohtutäitur Risto Küttile. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Ida-Viru Maakohtu 24.05.2004 kohtuotsusega tunnistati Boriss Liivranna süüdi KarS § 183; 268 lg 1; 418 lg 1 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 20 päeva vangistusega. Kohtuotsusega mõisteti temalt solidaarselt R.Stoljaroviga riigi tuludesse välja ekspertiisitasu 3624 krooni. Kohtuotsus jõustus 11.10.2004. 18.10.2010 saabus Viru Maakohtusse Boriss Liivranna avaldus, milles täitemenetlus täiteasjas nr. 072/2005/245 aegumise tõttu.

palus

lõpetada

Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Ida-Viru Maakohtu 24.05.2004 otsuse nr 1643/03 alusel on kohtutäitur Risto Kütti poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2005/245. 14.09.2010 koostas täitur riiklikust pensionist kinnipidamise akti.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Boriss Liivranna avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lähtub aegumistähtaja arvestamisel KarS redaktsioonist, mis kehtis kuni 31.12.2009, kuna KarS § 5 lg 3 kohaselt ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu. Toimiku materjalidest on näha, et Ida-Viru Maakohtu 24.05.2004 kohtuotsusega karistati Boriss Liivranda KarS § 183; 268 lg 1; 418 lg 1 järgi, mis jõustus 11.10.2004. Tegemist on teise astme kuriteoga. Järelikult, Boriss Liivranna suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 11.10.2007 (11.10.2004 pluss 3 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused. Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 2 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu. Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud.