Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jane Pajus
Kriminaalasja number
1-07-3276
Kriminaalasi
Tartu Vanglas kinnipeetava H.K tingimisi ennetähtaegse vabanemise otsustamine
Kinnipeetav
H.K (isikukood xxx; viibimiskoht Tartu vangla; elukoht vabanemisel xxx
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3: Vabastada H.K (isikukood xxx) talle Tartu Maakohtu 19.08.2009. a määrusega täitmisele pööratud Tartu Maakohtu 15.08.2007. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist katseajaga 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtumääruse jõustumisest. Kohustada H.K käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid (KarS § 75 lg 1):
1.elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;
2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
ajavahemike
järel
3.
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
loa
elukohast
lahkumiseks
5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata H.K-le käitumiskontrolli ajal järgmised lisakohustused (KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8):
1.mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;
2.asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt kolme nädala jooksul vabanemisest;
4.osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Määrus edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale. H.K suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Kinnipeetav H.K vabastada karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule. Määruskaebus esitatakse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.23.08.2010 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava H.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
2.H.K tunnistati Tartu Maakohtu 15.08.2007 otsusega süüdi KarS § 121 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 22.03.2006 otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ja H.K liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendati H.K-le mõistetud 2 aasta pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1440 tundi üldkasulikku tööd, täitmise tähtajaga 2 aastat.
3.Tartu Maakohtu 23.01.2008 määrusega peatati üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine 2 kuuks ja 2 päevaks perioodil 25.10.2007 kuni 27.12.2007. Tartu Maakohtu 19.08.2009 määrusega tühistati üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörati täitmisele H.K-le Tartu Maakohtu 15.08.2007 otsusega mõistetud kandmata karistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.
4.Karistusaeg algas 14.12.2009 ja lõpeb 05.09.2011.
5.Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis 25.10.2010.
6.H.K on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 22.03.2006 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 215 lg 2 p 1, 3 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 3 aastat ning KrMS § 238 lg 2 alusel lõpliku karistusega 2 aastat vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse mahaarvamise järel jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 alusel vabastati karistusest tingimisi katseajaga 3 aastat.
7.Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt elas H.K enne vangistust oma 2-toalises korteris xxx, peale vabanemist asub elama vanaema L. T. juurde Vara valda Tartumaal. Viimasest töökohast OÜ-st xxx lahkumise põhjuseks oli liigne alkoholi tarbimine. Enne vangistust tegeles juhutöödega (keevitus, ehitus), regulaarne sissetulek puudus. H.K sooritatud kuriteod on toime pandud alkoholijoobes; ta tunnistab alkoholist tingitud probleeme ning soovib edaspidi oluliselt vähendada alkoholi tarvitamist. Kriminaalhooldusel viibides ei suhtunud täie tõsidusega temale määratud alternatiivkaristusse, vangistuse ajal on aga analüüsinud oma käitumist ja kahetseb ükskõikset suhtumist. H.K on vangistuse ajal karistatud ühel korral noomitusega, kuna omas läbiotsimisel asju, mis ei olnud kirjas isikulike asjade nimekirjas. Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel oht varavastaste ja isikuvastaste kuritegude toimepanemises. Ohtu vähendavaks teguriks on kindla töökoha omamine ja alkoholist loobumine. Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
8.Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et H.K ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele määramine võiks olla otstarbekas. H.K on olemas elukoht, ta on motiveeritud järgima katseajal seaduskuulekust, tööle asuma ja osalema varasemast rohkem oma lapse kasvatamises. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoreiks on alkoholi kuritarvitamine pika aja jooksul ja impulsiivsus. Kriminaalhooldusele määramise puhul on suurem tõenäosus, et H.K säilitab karske eluviisi, vajadusel saab toetada teda muutuste elluviimisel. Karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastamisel oleks otstarbekas määrata H.K-le kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Vajadusel saab kohtult taotleda lisakohustuste määramist ka katseajal.
KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
9.Kinnipeetav H.K avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda.
10.Prokuröri arvamuse kohaselt on võimalik H.K ennetähtaegselt vabastada.
KOHTU SEISUKOHT
11.KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistuse ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.
12.Kohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et H.K tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Kinnipeetav väljendas kohtuistungil kindlat soovi asuda seaduskuulekat eluviisi järgima. Karistuse kandmise ajal on ta teinud järeldused ja leidnud vajaduse muuta oma seniseid eluviise. Eeltoodu alusel peab kohus vajalikuks toetada H.K positiivset hoiakut edasise elu korraldamisel ja seab ennetähtaegse vabastamise juurde õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks talle ka lisakohustused: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, otsima endale töökoha või võtma ennast töötuna arvele, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Kriminaalhooldusametniku järelevalve all tuleb anda talle võimalus stabiilse elurütmi saavutamiseks.
13.Kuna H.K ärakandmata karistuse osa on lühem kui 1 aasta, tuleb KarS §-le 76 lg 4 vastavalt määrata katseaja tähtajaks 1 aasta.
Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.