1-09-21082
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2010, Tartu
Kriminaalasja number
1-09-21082 (09260104024)
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Küla
Kriminaalasi
Z.B süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu 3. mai 2010 otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatava Z.B kaitsja Tambet Laasik
Prokurör
Külli Saks
Süüdistatav
Z.B elukoht: XXX, isikukood: XXX, töökoht: XXX varem kriminaalkorras karistamata
Kaitsja
vandeadvokaat Tarmo Pilv.
Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu 3. mai 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-21082 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 22. oktoobril 2010 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda.
Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 23. oktoobrist 2010. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 23. oktoobrist 2010. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 3. mai 2010 otsusega mõisteti Z.B süüdi ja karistati KarS § 320 lg 1 järgi rahalise karistusega 30 päevamääras, s.o 10 800 krooni. KrMS § 424 ja § 423 alusel ajatati rahalise karistuse maksmine kolmele kuule pärast kohtuotsuse jõustumist. Maakohus arutas Z.B-le KarS § 320 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles tunnistaja kriminaalasjas nr 09260103137 ning olles eelnevalt allkirja vastu hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest, andis 31. augustil 2009 kell 9.10 kuni 09.31 Tartus XXX tunnistajana ülekuulamisel teadvalt valeütlusi selle kohta, et ta ei näinud 2009. a juulikuus või varem vanemvalvur L. L. poolt ebaseadusliku vägivalla kasutamist kinnipeetavate, sh L. S. suhtes. Tegelikkuses nägi Z.B 25. juulil 2009 pealt põhjendamatut kinnipeetava L. S. käte ja jalgadega löömist vanemvalvur L. L. poolt Tartu Vangla eelvangistushoone II sektsioonis kambris nr XXXX. Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt Tartu Vangla kolmanda üksuse 2009. a juulikuu tööaja graafikust, samuti Tartu Vangla sisevalve plaanist 25.-26. juuli 2009 nähtub, et valvevahetuse üleandmisel eelvangistushoone 2. sektsioonis olid vanemvalvur L. L. ja vanemvalvur Z.B . Sama kinnitavad Tartu Vangla eelvangistushoone 2. sektsiooni liikumislogid 25.-26. juuli 2009. Turvakaamera lindistuselt ja asitõendi vaatlusprotokollidelt on näha, et kaks valvurit – Z.B ja L. L. – tegelesid Tartu Vangla eelvangistushoone 2. sektsioonis 25. juulil 2009 kell 20.19.09-20.22.14 vahetuse üleandmise-vastuvõtmisega. Salvestiselt on näha, et vahetuse üleandmise-vastuvõtmise ajal oli eelvangistushoone 2. sektsiooni koridoris ainult kaks vanglaametnikku. Salvestiselt on äratuntavad L. L. ja Z.B. Need isikud on äratuntavad ka asitõendi vaatlusprotokolli fototabelitel (tl 21-25). Seega on tõendatud, et 25. juulil 2009 kell 20.21.22 avab Z.B eelvangistushoone 2. sektsiooni kambri nr XXXX (kus oli kinnipeetu L. S. ) ukse. Salvestust edasi jälgides on näha, et ajavahemikul 20.21.2420.22.12 seisab vanglaametnik kambri nr XXXX avatud ukse taga, hoides käega ust. See on näha ka tl 24 turvakaamera salvestusest tehtud fototabelist. Et vahetuse üleandmisevastuvõtmisega tegelesid L. L. ja Z.B, siis oli uksel seisja üks nendest. Kasvu järgi määratledes jäi uksele Z.B ja L. L. sisenes kambrisse, kus oli kinnipeetav L. S. . Turvakaamera samaaegsest koridorilindistusest nähtub, et kumbagi valvurit koridori ei jäänud. Kambri nr XXXX uks oli pooleldi avatud. Järgnevalt on näha, kuidas Z.B kell 20.22.14 sulgeb kambri nr XXXX ukse. Turvakaamera lindistus on hääleta. Jälitustoiminguga saadud 25. juuli 2009 samaaegsest salvestisest L. S. kambris nr XXXX on näha, kuidas siseneb priske vangivalvur, kelles on ära tunda L. L. t, ja käsutab L. S. näoga seina poole. Lindistusest on selgelt kuulda, et teine valvur, kes seisab kambri uksel, käsutab L. S. käed ja jalad laiali ajama. See hääl on kõrgema tooniga ning hästi kuuldav arvutist salvestust jälgides. See hääl sarnaneb Z.B häälele. Lindistuselt on näha selle teise valvuri jalg – seega Z.B jalg. Kambri uksel sai seista vaid Z.B ning tema andis L. S. le korraldusi jalad ja käed laiali ajada. Salvestuses on näha, et pärast selle korralduse täitmist L. S. poolt lõi L. L. L. S.
saapaga tagantpoolt jalgade vahele, mille peale L. L. oigas valust ja palus, et enam ei löödaks. Sündmused L. S. kambris tema mõnitamise ja peksmisega toimusid 50 sekundi jooksul. Tõendatud on, et valvet andis üle/võttis vastu kaks inimest – L. L. ja Z.B. Teisi isikuid need lindistused jäädvustada ei saanud. Sellega on tõendatud, et Z.B oli juures ja nägi, kui L. L. 25. juulil 2009 mõnitas ja lõi jalaga L. S. . Z.B ei olnud lihtsalt jälgija, vaid andis ka L. S. le korraldusi, kuidas seista, mispeale L. L. lõi L. S. jalaga tagantpoolt jalgevahele. L. S. avaldatud ütlused (ta ei olnud kättesaadav) kinnitavad, et teda peksis 2009. a juuli lõpus L. L. . Ka äratundmiseks esitamise protokoll kinnitab, et L. L. oli L. S. mõnitajaks ja peksjaks. Tartu Maakohtu 30. septembri 2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-15146 on tõendatud, et valvur L. L. mõnitas ja lõi jalaga 25. juulil 2009 kella 20.30 ajal kinnipeetav L. S. Tartu Vangla kambris nr XXXX. Seega järeldub, et Z.B andis 31. augustil 2009 ülekuulamisel valeütlusi, sest Z.B on nendes ütlustes kinnitanud, et tema ei ole 2009. a juulis või varem näinud valvur L. L. ebaseaduslikku vägivalda ja inimväärikust alandavat tegevust kinnipeetav L. S. suhtes. Karistuse mõistmisel lähtus maakohus Z.B süü suurusest ja Z.B iseloomustavatest andmetest. Z.B, andes valeütlusi, takistas L. L. osas kriminaalmenetluse läbiviimist. Z.B on pikk aega olnud vangivalvur. Varasemad karistused ning kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et Z.B-le on piisavaks karistuseks rahaline karistus. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Z.B kaitsja T. Laasik palub tühistada maakohtu otsuse ning mõista Z.B õigeks. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on Tartu Vangla eelvangistushoone 2. sektsiooni turvakaamera 25. juuli 2009 salvestus ajavahemikus kell 20.19.09-20.22.14 äärmiselt hägune ning isikute nägusid tuvastada on võimatu. Vaatlusprotokollis sisalduv salvestise väljavõte ja foto Z.B-st ei võimalda teha järeldust, et Z.B oli üks koridoris viibinud isikutest, mistõttu on kohtu järeldus, et salvestisel on kujutatud Z.B, oletuslik ning kontrollimatu. Eelvangistushoone 2. sektsiooni kambri nr XXXX turvakaamera 25. juuli 2009 salvestusel on näha pärast L. L. sisenemist ka teise valvuri jalga. Kaamera vaateväli ei võimalda näha kambris nr XXXX teist valvurit selliselt, mis lubaks ta identifitseerida Z.B-na. Seega on nimetatud tõendist tehtud järeldus Z.B viibimisest kambris nr XXXX põhjendamatu oletus. Tartu Politseiprefektuuri 2. septembri 2010 jälitusprotokollis on fikseeritud eelvangistushoone
pealt. L. L. poolt 31. juulil 2009 Lõuna Politseiprefektuurile antud ütluste kohaselt ta ei mäleta, kellega ta 25. juulil 2009 õhtul L. S. kambrisse sisenemise ajal koos loendusel viibis.
Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri ning olles kontrollinud maakohtu poolt hinnatud tõendeid nende kogumis, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega nagu oleks maakohtu otsustus selle kohta, et 25. juulil 2009 kelle 20.30 paiku seisis L. S. kambri uksel nimelt Z.B, vaid oletuslik. Taoline apellatsioonis esitatud väide on ümberlükatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tartu Vangla poolt esitatud 2009 juuli kuu tööaja graafikust nähtuvalt töötas 25. juulil 2009 vanemvalvur Z.B I vahetuses ja vanemvalvur L. L. II vahetuses (tl 5). Tartu Vangla sisevalve plaanist nähtuvalt oli eelvangistushoone III üksuse vanemvalvuriteks
nimetatud vahetuse üleandmine ka toimus ning selle juures viibis kaks valvurit. Videosalvestisel on üheselt äratuntav L. L. ning arvestades teise valvuri keha ja näokuju ka Z.B (tl 22). Mõlemad valvurid viibisid ka kambri nr XXXX juures, kusjuures üks valvuritest sisenes kambrisse ning teine jäi kambri uksele. Kambrisse sisenejaks oli L. L. , kes kasutas seal viibinud L. S. suhtes vägivalda. Nimetatud vägivalla tarvitamist nägi pealt ka kambri uksel viibinud teine valvur, sest nimelt tema annab L. S. le korraldusi. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd L. L. le vahetuse üleandjaks oli Z.B, vahetuse üleandmine toimus kahe vanemvalvuri juuresolekul ning videosalvestuselt on äratuntavad nii Z.B kui ka L. L. , siis puudub igasugune alus väiteks, et koos L. L. ga viibis kambri nr XXXX uksel keegi kolmas isik peale Z.B. Ringkonnakohtu arvates ei lükka nimetatut ümber ka asjaolu, et ei L. L. ega L. S. pole ütlusi andes mäletanud, kolmandat isikut, kes seisis L. S. kambri uksel, sest oma taoliste ütlustega ei välista nad võimalust, et selleks oli Z.B. Kuivõrd ringkonnakohus loeb tõendatuks, et valvuriks, kes 25. juulil 2009 seis ajal, mil L. L. kasutas L. S. suhtes vägivalda, oli Z.B, siis loeb ringkonnakohus tõendatuks ka tema poolt 31. augustil 2009 valeütluste andmise. KarS § 320 lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohtulikul arutamisel tuleb kohtul tuvastada, et isik oli esimeses asjas tunnistaja, teda on vastutusest hoiatatud ja ta andis ütlusi tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et Z.B andis L. L. kriminaalasjas 31. augustil 2009 ütlusi kui tunnistaja, teda hoiatati KarS § 318 ja 320 järgi ning nimetatud hoiatus oli talle arusaadav (tl 45-46). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt andis Z.B kohtueelsel uurimisel toimunud ülekuulamisel tunnistajana ütlusi selle kohta, et tema ei ole 2009 juulis või varem näinud kuidas L. L. oleks kasutanud kinnipeetava L. S. suhtes vägivalda. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd Z.B ülekuulamise momendil kahtlustati L. L. t ametiisiku poolt ebaseadusliku vägivalla kasutamises, siis andis Z.B tunnistajana ütlusi tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd jõustunud maakohtu otsusega on tuvastatud L. L. poolt 25. juulil 2009 vägivalla kasutamine kinnipeetava L. S. suhtes, siis on Z.B avaldanud tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et Z.B andis 31. augustil 2009 toimunud tunnistajana ülekuulamisel valeütlusi teadvalt. Kriminaalasjas kogutud ja ülaesitatud tõendid tõendavad, et Z.B seisis 25. juulil 2009 kambri nr XXXX uksel kui L. L. kasutas nimetatud kambris kinnipeetava L. S. suhtes vägivalda ning nägi seda. Kuivõrd 31. augustil 2009 toimunud ülekuulamisel ta seda aga eitas, siis tegutses ta taolisi ütlusi andes teadvalt. Seega on Z.B käitumises tõendamist leidnud valeütluste andmise teokoosseis ning maakohus on ta õigustatult süüditunnistanud KarS § 320 lg 1 järgi.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.