Kohtulahend

1(3)

Tõkend – vahistamine - jätta muutmata ja tühistada kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused. Tartu Maakohtu 15.01.2010. a otsusega tunnistati süüdi B.P KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui B.P ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kontrollkohustuse ning KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrati B.P-le kontrollkohustus heastada hiljemalt 31.12.2010. a Severi Kauplus OÜ-le kuriteoga tekitatud varaline kahju 2278 (kaks tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa) krooni ja 40 senti, millest 1015.20 krooni kuulub hüvitamisele solidaarselt E.O ja L.V-ga ning 1263 (üks tuhat kakssada kuuskümmend kolm) krooni ja 20 senti kuulub hüvitamisele solidaarselt E.O-ga. Kohtuotsus jõustus 23.01.2010. a. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, kriminaalhooldusalune ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas, ei taotle luba elukohast lahkumiseks ega elu- ja töökoha vahetamiseks. B.P ei ole vaatamata kutsetele ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega ole vastanud telefonile. Kriminaalhooldusametnikul ei ole olnud võimalik hooldusalusega ühendust saada. Kriminaalhooldusametnik taotleb B.P-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusametnik on hooldusaluse käitumisest ja suhtumisest teinud järelduse, et B.P ei soovi kontrollnõudeid täita ning hoidun teadlikult kriminaalhooldusest kõrvale. Ta on varemgi hoidunud kõrvale süüdimõistava kohtuotsuse täitmisest. Kriminaalhooldus on katkenud. B.P asukoht oli teadmata. Katseajal peeti B.P 08.30.2010. a kahtlustatavana kinni ja ta viibis vahi all kuni 21.04.2010. a. Kahtlustatavana kinnipidamine toimus kriminaalmenetluses, kus menetlus toimus enne katseaega toimepandud tegudes. Oli võimalik jätkata Tartu Maakohtu 15.01.2010. otsuse iseseisvat täitmist. B.P on karistatud kriminaalkorras 5 korda. Ta on varem kolmel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid ühelgi korral ei ole ta katseaega edukalt läbinud. Esimesel katseajal ei täitnud ta nõuetekohaselt kontrollnõudeid. Teisel korral pani katseajal toime uue kuriteo.

2(3)

Kolmandal korral oli B.P käitumiskontrollil seoses karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Kriminaalhooldusametnik taotles KrMS § 429 lg 1 p 1 alusel süüdimõistetu vahistamist. Tartu Maakohtu 09.07.2010. a määrusega kuulutati süüdimõistetu B.P tagaotsitavaks ning tabamisel valiti tõkendiks vahistamine. B.P tabati 19.10.2010. a. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik esitatud taotluse juurde. B.P seletas, et ta käis kriminaalhooldusel kolmel korral. Pärast vahi alt vabanemist ta enam registreerima ei läinud, sest talle kutset ei saadetud. Telefon läks tal katki ja uue telefoniga koos sai uue numbri. Seetõttu ei saanud kriminaalhooldusametnik teda ka telefoni teel kätte. Ta saab aru, et karistuse täitmisele pööramine on paratamatu. Oma elukohas vanemate juures ei elanud. Elukohta ei ole. Prokurör toetab kriminaalhooldaja taotlust. Olukord on tekkinud B.P-st endast olenevatel põhjustel. Teises kriminaalasjas kohtusse saadetud kokkuleppest prokurör loobus ja see asi saadeti prokuratuuri tagasi uueks menetluseks. Täitmiskohtunik asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. B.P tegelikult ei elanud elukohas, kus tal oli kohustus elada. Teisest elukohast ta kriminaalhooldusametnikku ei teavitanud. Ta ei täitnud registreerimiskohustust. Seetõttu katkes temaga kriminaalhooldus katseaja algusperioodil. Kui ta teises kriminaalmenetluses vahi alt vabastati, jäi tal võimalus enda käitumise muutmiseks ja kriminaalhoolduse jätkamiseks, kuid B.P ei allutanud ennast käitumiskontrollile. Enda muutunud kontaktandmetest ei teatanud ametnikule ning oli seega kättesaamatu. Oma tegevusega on B.P rikkunud kõiki KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Eeltoodust järeldub, et kontrollnõuete täitmata jätmiseks ei olnud alates 2010. a aprillist mõjuvaid põhjusi. Seetõttu tuleb täitmisele pöörata B.P-le Tartu Maakohtu 15.01.2010. a otsusega mõistetud karistus. Karistuse kandmise aja algust tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvestada alates kinnipidamisest 19.10.2010. a. 09.07.2010. a Tartu Maakohtu määrusega kohaldatud tõkend jääb kehtima kuni kohtumääruse jõustumiseni.

Ene Muts täitmiskohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.