lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-12130/5

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval · 20.10.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Kohtuasja number
1-10-12130/5
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
20.10.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1112
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus 20. oktoober 2010.a. Pärnu kohtumajas 1-10-12130

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Tammeniit

Kohtuistungi sekretär

Lili Mägi

Kriminaalasi

Andrei Kuritsõn süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8; § 201 lg 2 p 1; § 329 järgi kokkuleppemenetluses.

Prokurör Tõlk Süüdistatav

Ülle Tamm Anžela Kuvaldina Andrei Kuritsõn Isikukood: 38611024211; xxxxxxxx

Kaitsja

advokaat Rünno Roosmaa

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:

Tunnistada Andrei Kuritsõn süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Andrei Kuritsõn süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Tunnistada Andrei Kuritsõn süüdi KarS § 329 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 22.07.2009.a. ja 06.11.2009.a., s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning seega kuulub ärakandmisele 5 (viis) kuud ja 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, suurendades 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päevalist vangistust Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt 27.02.2009.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta vangistuse võrra. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Karistuse kandmise algust arvata alates karistuse kandmisele asumise päevast. Välja mõista Andrei Kuritsõn ́ilt KrMS § 179 lg 1 p 2; § 175 alusel riigituludesse: - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; - tasu riigi õigusabi eest 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni; Hüvitada riigieelarvest eraldatud vahendite arvel advokaat Rünno Roosmaa ́le riigi õigusabi kulud summas 300 krooni. Sundraha ja õigusabikulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedpangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „Andrei Kuritsõn, 1-10-12130, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Pärnu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtueelse uurimisega on tuvastatud, et Andrei Kuritsõn, olles varem toime pannud varguse, ajavahemikul 02.07.2009 kell 18.00 kuni 03.07.2009.a kell 05.15 tungis aknakatte eemaldamise teel sisse x maakonnas x alevikus x tee x E.P kasutatavasse keldriboksi ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E.P-le kuuluva mootorsae Husqvarna väärtusega 8000 krooni ning kaks vasest küttekeha väärtusega 1500 krooni, tekitades E.P-le varalist kahju kokku 9500 krooni suuruses summas.

Eeltoodu alusel süüdistatakse Andrei Kuritsõnit selles, et tema, võttes varem vargusi toime pannud isikuna ja sissetungimisega ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime varguse, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle on tuvastatud, et Andrei Kuritsõn, olles varem toime pannud varguse ning saanud eelnevalt ema L.P käest enda valdusesse emale kuuluva Swedbank Seeniorkaardi nr x , võttis nimetatud pangakaarti kasutades 03.07.2009.a kella 05.15 ajal x linnas x tn x asuvast sularahaautomaadist x sularaha 3825 krooni, millest 1000 krooni oli ta õigustatud endale jätma ning 2825 krooni L.P-le üle andma, kuid seda ta ei teinud ning omastas L.P-le kuuluvat sularaha 2825 krooni ning pangakaardi, tekitades kannatanule L.P-le varalist kahju kokku. Eeltoodu alusel süüdistatakse Andrei Kuritsõnit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja pöörates ebaseaduslikult enda kasuks võõra vallasasja, pani toime omastamise, s.o. KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle on tuvastatud, et Andrei Kuritsõn, olles varem toime pannud varguse, ajavahemikul 26.10.2009.a kell 19.00 kuni 27.10.2009.a kell 03.20 x maakonnas x vallas x külas tungis ukse lukustuse lõhkumise teel sisse M.T-le kuuluvasse lauta ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kolm alumiiniumist lüpsimasina kannu koguväärtusega 18000 krooni, 25-liitrise piimanõu väärtusega 600 krooni ja 40-liitrise piimanõu väärtusega 1000 krooni, milledes oli sees 50 liitrit piima väärtusega 50 krooni, tekitades M.T-le salajase vargusega kokku varalist kahju 19950 krooni, millest ukseluku lõhkumise kahju moodustab 300 krooni. Eeltoodu alusel süüdistatakse Andrei Kuritsõnit selles, et tema, võttes varem vargusi toime pannud isikuna ja sissetungimisega ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime varguse, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle on tuvastatud, et Andrei Kuritsõn, olles 28.05.2009.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 424 alusel rahalise karistusega 180 päevamäära, so 9000 krooni, ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6k, hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, mis seisnes selles, et 06.11.2009.a kella 02.15 ajal omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning olles alkoholijoobes (0,66 mg/l), juhtis x maakonnas x vallas x mnt x. km-l x suunas sõiduautot Renault 19 registreerimismärgiga xxxxxx rikkudes sellega liiklusseaduse § 20 lg 1, § 20 lg 4 ja liikluseeskirja § 70 p 1 nõudeid. Eeltoodu alusel süüdistatakse Andrei Kuritsõnit täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumises, s.o. KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 6525 krooni ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 1500 krooni. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 250 krooni, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 50 krooni. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 300 krooni. Kohus leidis, et taotlus vastab Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 22 lg 1 alusel advokaadile hüvitada.

Anu Tammeniit kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.