Kohtulahend

jaanuaril 2006.a. jõustunud täitemenetluse seadustik (TMS) § 210 sätestab, et kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalikõiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 204 lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat. Viru Maakohtu 18.12.2007.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-07-16002 tunnistati K.F süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 4,5; 121 järgi, s.o. teise astme kuritegude toimepanemise eest. Sama otsusega mõisteti K.F-ilt välja kriminaalasja menetluskulud, s.o. sundraha 5400 krooni ja kohtukulud 56.40 krooni, kokku 5456.40 krooni. Kohtuotsus jõustus 03.01.2008.a. Seega on täitmise aluseks olevat kohtulahendit võimalik täita vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 kolme aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o. kuni 03.01.2011.a. ning täitemenetluse lõpetamine seoses otsuse aegumisega ei ole käesoleval juhul võimalik. Täitemenetlust täiteasjas nr 140/2008/1257 on alustatud aegumistähtaja jooksul ning käesoleval juhul ei ole möödunud KarS §-s 82 lg 1 p 2 määratud tähtaeg, mille möödumisel loetakse otsuse täitmine aegunuks. K.F-i taotlusele täiteasjas nr 140/2008/1257 täitemenetluse peatamiseks selgitab kohus, et TMS §-s 45 sätestatu kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Võlgniku avalduses ei ole märgitud asjaolusid, mida kohus saaks TMS § 45 mõttes hinnata, et kaaluda täitemenetluse peatamist. Muudel alustel kohtul täitemenetlust peatada ei ole võimalik. K.F-i taotlustele kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks, kohtutäituri poolt aegunud trahvi sissenõudmise eest kahju hüvitamiseks ning kohtutäituri tasu ja täitemenetluse alustamise tasu aegumiseks tunnistamiseks selgitab kohus, et TMS § 23 lg 1 kohaselt kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. TMS § 217 lg 1,2 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Käesoleval juhul peab kohus vajalikuks märkida, et kuna