Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2010. a, Kalevi 1, kirjalik menetlus 1-10-8761
Kriminaalasja number Kohtukoosseis
Kohtunik Rutt Teeveer
Kriminaalasi
Tuljo Pihliku (Pihlik) süüdistus KarS § 424 järgi käskmenetluses
Süüdistatav
Tuljo Pihlik Elu- või asukoht ja aadress: XXXXX XIsikukood või sünniaeg: 38201182750 Karistatus: kriminaalkorras 2-l ja väärteokorras 1-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld
Kaitsja
Riigi poolt määratud korras advokaat Andres Veski
Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: Süüdi tunnistada TULJO PIHLIK KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 65 (kuuskümmend viis) päevamäära (ühe päevamäära suurus on 229.- krooni) ulatuses, s.o 14 885.- (neliteist tuhat kaheksasada kaheksakümmend viis) krooni riigituludesse. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et Tuljo Pihlikul on õigus mõistetud rahaline karistus tasuda ositi alljärgnevalt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 10 (kümne) kuu jooksul iga kuu 25. -ndaks kuupäevaks 1 488 (tuhat nelisada kaheksakümmend kaheksa) krooni 50 senti kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuses märgitud tähtajaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank nr 10220034796011 või AS-s Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Rahalise karistuse mittetasumisel kohtuotsuses kajastatud viisil ja tähtajal, saadetakse kohtuotsuse ärakiri täitmiseks kohtutäiturile. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista Tuljo Pihlikule lisakaristus ja võtta temalt ära mootorsõiduki
juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p-de 3,4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja Tuljo Pihlikult menetluskulu järgmiselt: sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; ekspertiisitasu joobe tuvastamisel 226.- (kakssada kakskümmend kuus) krooni; kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 21 (kakskümmend üks) krooni 60 senti; riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstud tasu 420.- (nelisada kakskümmend) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank nr 10220034800017 või AS Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus edastada Tuljo Pihlikule, tema kaitsjale advokaat Andres Veskile ja Tartu Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Käskmenetluses tehtud otsus jõustub taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel.
I Kuriteo asjaolud, kvalifikatsioon ja tõendatus Tuljo Pihlikut süüdistatakse selles, et tema juhtis 23.01.2010 kella 23.30 paiku Tartus Lossi tänaval mootorsõidukit BMW 318 reg.nr. XXXXXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani Tuljo Pihlik toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. 23.01.2010 kella 23.30 paiku juhtis Tuljo Pihlik Tartus Lossi tänaval mootorsõidukit BMW 318 reg/märk XXXXXX, kui tema poolt juhitud sõiduki peatas politsei. Kontrollides sõidudokumente selgus, et sõidukit juhtis Tuljo Pihlik. Peale seda proovis politsei teostada Tuljo Pihliku suhtes alkomeetri abil alkoholijoobe kontrolli, kui Tuljo Pihlik keeldus alkomeetrisse puhumast. Seejärel toimetati Tuljo Pihlik SA Tartu Ülikooli Kliinikumi joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, kus talt võeti vereproov. Vereproovi analüüsi tulemusena mõõdeti tema veres etanooli kontsentratsiooni sisalduseks 2,4 mg/g kohta (tl 3-4).Tuljo Libliku poolt 23.01.2010.a kell 23.30 sõiduauto BMW reg nr XXX XXX juhtimist ja alkomeetrisse puhumisest keeldumist tõendavad tunnistaja Kristjan Palu ütlused. Tuljo Liblik on kahtlustatavana ülekuulamisel avaldanud, et ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Kahtlustatav kahetses oma tegu. Seega oli Tuljo Pihlik mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, mis vastab oma astmelt raskele joobele. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist KarS § 424 objektiivse koossesiu asjaolud. Samuti on kohus seisukohal, et isik, kes enne sõiduki juhtimist on teadvalt tarvitanud alkohoolseid jooke, on juhtima asudes pannud toime kuriteo vähemalt kaudse tahtlusega, sest ta peab vähemalt möönma, et ta võib sõidukit juhtides olla joobes. II Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Prokurör taotleb kohtult tunnistada Tuljo Pihlik süüdi KarS 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 65 päevamäära ulatuses.
Tuljo Pihliku maksustatava tulu kohta esitatud andmete alusel tuleb KarS § 44 lg 2 alusel päevamääraks lugeda 229.- krooni ja seega rahaliseks karistuseks määrata 14 885.- krooni. Vastavalt KarS § 66 määrata, et rahalist karistust 65 päevamäära, so 14 885 krooni riigituludesse, tasub Tuljo Pihlik 10 (kümnes) võrdses osas, s.o 1 488.5 (tuhat nelisada kaheksakümmend kaheksa koma viis) krooni kaupa igakuiselt 10 (kümne) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. KarS § 50 alusel võtta ära Tuljo Pihlik’ult mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks. Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tuljo Pihlik on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest kümmekond aastat tagasi, väärtegude eest on karistatud 1-l korral. Tuljo Pihliku karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alusel puhtsüdamliku kahetsust. KarS § 424 sätestab karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtunik leiab, et kuna Tuljo Pihliku teoraskus ei ole suur, on tema karistamiseks piisav rahaline karistus. KarS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. Kohus leiab, et on põhjendatud mõista süüdistatavale Tuljo Pihliku karistuseks KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 65 päevamäära (ühe päevamäära suurus on 229.-krooni) ulatuses, s.o 14 885.- krooni. Vastavalt KarS § 66 lg-le 1 tuleb määrata karistuse kandmine ositi. Alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 10 kuu vältel igakuiselt kuu 25.ndaks kuupäevaks vähemalt 1488,50 krooni kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Tuljo Pihlikult tuleb välja mõista riigituludesse kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu, ekspertiisitasu, sundraha ja kaitsjatasu.
Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.