Kohtulahend

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud Tartu Maakohtu 27.09.2010 määrusega pöörati täitmisele S.P-le Tartu Maakohtu 04.10.2007 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti S.P vanglasse saabumise aeg. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 15.09.2010 Tartu Maakohtusse erakorralise ettekande S.P karistuse täitmisele pööramiseks, kuna A. Sinilnokov tarvitas katseajal alkoholi ja ilmus 13.09.2010 kriminaalhooldusosakonda registreerimiskohustust täitma alkoholi tarvitanuna. Tuvastati alkoholijoove 0,24 mg/l kohta. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi pöörab kohus KarS § 76 lg 5 alusel kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Käesoleval juhul on S.P jätnud täitmata temale Tartu Maakohtu 22.06.2010 määrusega pandud kohustuse, mitte tarvitada katseajal alkoholi. Mõjuvaid ja aktsepteeritavaid põhjusi katsejaks pandud kohustuse, mitte tarvitada alkoholi, täitmata jätmiseks S.P ei ole. Maakohus leidis, et KarS § 76 lg 5 alusel tuleb kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata, kuna S.P ei täitnud katseajal talle pandud kohustust, mitte tarvitada alkoholi. Ta tarvitas alkoholi 12.09.2010 ja 13.09.2010 ilmus kriminaalhooldusosakonda registreerimiskohustust täitma alkoholi tarvitanuna. S.P avaldatu selle kohta, et ta tarvitas alkoholi kodus ja koos sõbraga, ei anna põhjendatud alust kohustuse, mitte tarvitada alkoholi, täitmata jätmiseks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu S.P kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning jätta S.P karistus täitmisele pööramata. Määruskaebuse põhjenduste järgi ei vaidlustanud kohtuistungil S.P asjaolu, et oli tarvitanud enda kodus koos sõbraga 12.09.2010 õhtul õlut. Samuti ei eitanud ta kriminaalhooldaja juurde saabudes alkoholi tarvitamist ning kahetses väga juhtunut. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karistuse täitmisele pööramine käitumiskontrolliga pandud kohustuse täitmata jätmise motiivil võib olla põhjendamatu ka siis, kui süüdlane saab talle kohtu poolt pandud kohustuse täitmata jätmist korvata mingi muu positiivse käitumisega. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib olla karistuse täitmisele pööramise aluseks üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus.

-2-

Kaitsja on seisukohal, et antud juhul ei ole S.P rikkumine takistanud järelevalve teostamist tema üle. Ta kahetses juhtunut. S.P andis nõusoleku osaleda vastavasisulistes programmides ning pöörduma ka ravi saamiseks (alkoholi tarvitamise osas) arstide poole. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud ning S.P suhtes oleks tulnud jätta karistus täitmisele pööramata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 5 alusel, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele Ringkonnakohus leiab, et S.P-le Tartu Maakohtu 04.10.2007 otsusega mõistetud karistus on põhjendatult pööratud täitmisele. S.P, olles vangistusest Tartu Maakohtu 22.06.2010 määruse alusel enne tähtaega tingimisi vabastatud ja KarS § 75 alusel allutatud käitumiskontrollile, oli pandud KarS §-s 75 lg 2 p 2 fikseeritud kohustus mitte tarvitada alkoholi.. Maakohus on veenvalt tuvastanud, et süüdimõistetu rikkus seda kohustust, kusjuures selleks puudusid mõjuvad põhjused. Sellise kohustuse täitmine ei ole sedavõrd koormav, et oleks S.P-le käinud üle jõu. Pealegi tuleneb see kohustus otseselt seadusest. Sellise kohustuse rikkumine saab olla vaid teadlik ja tahtlik. Määruskaebuses esitatud arusaam, et kohustuse rikkumine peab takistama järelevalve teostamist süüdlase üle, ei tulene seadusest. Pealegi näeb KarS § 76 lg 5 ette kohustuse rikkumisel vaid kandmata karistuse täitmisele pööramist. Vähetähtis ei ole see, et kohustuse rikkumise pani ta toime juba mõne kuu pärast vangistusest vabanemist. Karistusest tingimisi vabastamine tähendabki seda, et süüdistatava suhtes kehtestatakse teatud piirangud ja talle pannakse kohustused ning selletõttu ei pea ta kandma reaalset vangistust. Neil asjaoludel tuleb S.P karistus kanda vangistuses.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

-3-

Ago Kutsar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.