Kriminaalasi nr 1-10-13470
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2010. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-10-13470 (10260102239)
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Kriminaalasi
Kokkuleppemenetluses E.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi
Prokurör
Anneli Hinto
Süüdistatav
E.V Elukoht: Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel-eesti keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 13 korral:
Vandeadvokaat Uno Paimets
Süüdi tunnistada E.V KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liita karistus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas 22.09.2010.a otsusega kriminaalasjas 1-10-12239 E.V-le mõistetud karistusega 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis E.V-le mõista 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha 22.09.2010.a otsuse järgi kriminaalasjas 1-10-12239 E.V poolt käesoleva kohtuotsuse tegemiseks ärakantud karistus 21.09.-13.10.2010.a, s.o 23 (kakskümmend) kolm) päeva vangistust. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks kohtuotsuste kogumis E.V on 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 7 (seitse) päeva vangistust, mille algust tuleb arvestada alates 14. oktoobrist 2010.a. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on: 1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; 2) kaitsetasu 900 (üheksada) krooni vandeadvokaat Uno Paimetsa poolt kohtueelses uurimises ja kohtuistungil määratud korras osutatud õigusabi eest. Menetluskuludest kaitsetasu 900 krooni tuleb sisse nõuda E.V-lt. Kaitsetasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundraha 6525 krooni tuleb käesolevas asjas jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. 2(3)
E.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest on teda hilisemalt karistatud 18.05.2010 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, 11. mail 2010 kl 14.50 paiku Jõgevamaal Jõgeva linnas Kesk tn 3a/4 asuvas A - Selver AS - i kaupluses „Jõgeva Selver” ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis ära võtta võõrad vallasasjad - ühe pudeli (0, 75 l) vahuveini „Taittinger Brut Reserve” väärtusega 490 krooni, ühe pudeli (0,75 l) vahuveini „Moet & Chandon Imperial” väärtusega 729 krooni, ühe pudeli vahuveini (0,75 l) Mumm Gordon Rouge” väärtusega 629 krooni ja ühe pudeli (0,75 l) vahuveini „Maxims Brut”väärtusega 529 krooni, kokku kaupu 2377 krooni väärtuses, kusjuures kuritegu jäi lõpule viimata seoses turvatöötaja sekkumisega. Seega E.V, püüdes ära võtta võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, milline oli toime pandud süstemaatiliselt, kusjuures kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liita mõistetud karistus 22.09.2010.a. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt mõistetud karistusega üks aasta seitse kuud ja 20 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks raskeima karistuse suurendamise teel üks aasta üheksa kuud vangistust. 22.09.2010.a. kohtuotsuse alusel kantud karistus (21.09.-13.10.2010. a, s.o 23 päeva vangistust) arvatakse liitkaristusest maha, seega kandmata karistus on üks aasta kaheksa kuud ja seitse päeva vangistust alates 14.10.2010. a. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsetasu, mis KrMS § 180 lg 1 alusel tuleks süüdimõistva kohtuotsuse korral sisse nõuda süüdistatavalt. Kohus leiab, et süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha tuleb jätta riigi kanda. Süüdistatava kanda ei saa jätta menetluskulusid, mis on tingitud asja lahendamisel uurimisasutuse poolt tehtud veast, mis tõi kaasa süüdistatava poolt toimepandud kuritegude lahendamise erinevate kriminaalasjade raames. Asja materjalidest nähtub, et peale käesolevas kriminaalasjas E.V-le süüks arvatava kuriteo toimepanemist 11.05.2010.a (kusjuures samal kuupäeval viidi läbi ka hulgaliselt menetlustoiminguid), on teda kahel korral kriminaalkorras karistatud – vastavalt 18.05.2010.a ja 22.09.2010.a ja süüdimõistetult on välja mõistetud ka menetluskulud, muuhulgas sundraha. Asja materjalidest ei nähtu, miks ei ole menetletud asju ühes kriminaalmenetluses vähemalt viimase kriminaalasjaga, milles süüks arvatavad kuriteod on toime pandud hiljem, kui käesolevas asjas. Kõigi menetluskulude uuesti sisse nõudmine süüdistatavalt oleks põhjendatud juhul, kui erinevad kriminaalmenetlused (s.t ka sellega seotud kriminaalmenetluse kulud) oleks tingitud süüdistatava käitumisest – näiteks oleks ta varjanud eelmise asja uurimise juures veel ka teiste kuritegude toimepanemist ja need oleks hiljem avastatud. Nimetatud asjaolusid tuvastatud ei ole. Vastupidi – toimiku materjalidest nähtub, et käesolevas kriminaalasjas on isik kuulatud kahtlustatavana üle 02.06.2010.a (t.l 23-24), s.o enne viimase kriminaalasja menetlemist kohtus (t.l 34-37) ja uurimisasutus oleks pidanud liitma kriminaalasjad ühiseks menetlemiseks. Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.