Kohtulahend

(kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 06.07.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Alar Lepa elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Alar Lepp on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.11.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ja karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 7 kuud 11 päeva alates 27.11.2008. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav osales sotsiaalprogrammides Convictus ja Igapäevane valik, õppis kutseharidussüsteemis puidupingitööliseks ja lõpetas kooli. Samuti osales võrkpalliturniiril. 2010 on toimunud korduvalt psühholoogilisi nõustamisi ja vestlusi sotsiaaltöötajaga. Vangistuses kinnipeetaval sissetulek puudub. Kinnipeetava suhted päritoluperekonnaga on head, tuge annab ema. Ka elukaaslasega on suhted korras, suheldakse kirja, helistamiste ja lühiajaliste kokkusaamiste teel. Kinnipeetav leiab, et kõige kergem viis energia saamiseks on narkootikumid, mille hankimiseks on välja kujunenud oma kontaktid. Kinnipeetav on mitu korda püüdnud sõltuvusest vabaneda. Kinnipeetav tunnistab muutuste vajalikkust, on nõus tegema koostööd kriminaalhooldusametnikuga. Kinnipeetav viibib vanglas esimest korda, vanglas on käitunud korrektselt ja viisakalt. Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 12%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud elukoht vastab tehnilistele nõuetele elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteri omanik ja kinnipeetava elukaaslane on mõlemad andnud kirjaliku nõusoleku. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on otstarbekas, kuna kinnipeetav viibib vanglas esimest korda, vabanemise korral on olemas elu- ja töökoht ning perekonna toetus, samuti on oluline kaasnev käitumiskontroll. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks, mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks, mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega, osalema sotsiaalabiprogrammis. Peale vabanemist soovib kinnipeetava asuda koos elukaaslasega elama Tallinna üürikorterisse, mis kuulub kinnipeetava elukaaslase õemehele ja kus tingimused elektroonilise valve paigaldamiseks on olemas. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht OÜ xxx reklaamimüügi osakonnas. Täitise andmetel on kinnipeetaval mitmeid maksmata rahalisi nõudeid. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: juhul, kui tööst saadav tulu ei vasta kinnipeetava vajadustele; suhtlemise jätkamine narkootikume tarvitavate või vahendavate isikutega; narkootikumide tarvitamisega taasalustamine; kuritegeliku elustiili väljakujunemine. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 1 aasta.

Maakohtu istung

Kinnipeetav Alar Lepp taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et töötab 2,5 kuud juba vangla pesumajas, varem on kriminaalhooldusel viibinud, katseaeg möödus edukalt. Prokuröri abi Sergei Travnikov nõustus maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega, tegi ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 10 kuud ning panna kinnipeetavale need lisakohustused, mis on kirjas kriminaalhooldusametniku arvamuses. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja märkis, et antud kinnipeetava puhul on kõik asjaolud, peale korduvkaristuse positiivsed. Kaitsja leidis, et elektroonilise järelevalve pikkuseks võib määrata 6 kuud.

Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetav viibib vangistuses alates 18.06.2008, karistust on jäänud kanda veel 1 aasta 9 kuud. Vangistuses ei ole kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määratud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama Tallinna. Korter on heas korras ja vastab elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamise tingimustele. Korteri omanik on andnud ka vastavasisulise kirjaliku nõusoleku. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx OÜ. Nimetatud asjaolu on kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava suhted ema ja elukaaslasega on head. Lisaks neile kuuluvad kinnipeetava sotsiaalsesse lähivõrgustikku veel kasuisa ja õde. Seega on kinnipeetaval vabanemise korral olemas toetus ka kodust. Arvestades kõike ülaltoodust, lisaks ka Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku nõusolekut kinnipeetava vabastamiseks, leiab maakohus, et on otstarbekas kinnipeetav vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kuna vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on tagatud

vabastamise suurem efektiivsus. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata. Maakohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et vangistuse ajal on kinnipeetav käitunud seaduskuulekalt. Maakohus möönab, et korduvakaristatus võib olla selline asjaolu, mis võib välistada kinnipeetava vabastamise vangistusest enne tähtaega ja mis võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et varasemalt on kinnipeetavat karistatud 2004 ja 2005. Seega võib öelda, et tegemist ei ole vaid kuritegevusele orienteeritud kinnipeetavaga. Uue kuriteo riske on võimalik alandada kriminaalhooldusalase töö käigus, ennekõike lisakohustuste panemisega. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab maakohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku kirjalikku arvamust, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on lähemal maksimaalsele ajale ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 10 kuud. Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 07.07.2012. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ka viimane karistus on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Tööle

asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Samuti aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise ja sõltuvusainete tarvitamise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamisega. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule avaldusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt on õigusabi tasu suuruseks 652,80 krooni. Maakohus peab nimetatud summat põhjendatuks ja seoses kinnipeetava vabastamistaotluse rahuldamisega jätab kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.