1-08-15840
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-08-15840 (08233000193)
Kohtunik
Innokenti Menšikov
Kohtuistungi sekretär
Irina Kuzmina
Kriminaalasi
Viktoria Zorina süüdistuses KarS § 121 järgi, üldmenetluses
Prokurör
Larissa Prokopenko
Süüdistatav
Viktoria Zorina Elukoht xxx, isikukood 45906062237, kõrgharidus, emakeel – vene keel, ei tööta.
VF
kodanik,
Varasem karistatus: - 21.02.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 121 järgi rahaline karistus summas 1500 krooni tingimisi katseajaga 3 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 07.04.2008.a. Kaitsja
Vandeadvokaat Galina Tšelnokova
Kohtuistungi toimumise aeg
08.10.2009.a.
Lõpetada kriminaalmenetlus Viktoria Zorina süüdistuses KarS § 121 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Viktoria Zorinale valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtumääruse jõustumisel. KrMS § 183 alusel jätta kriminaalmenetluse kulud - kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 59 (viiskümmend üheksa) krooni 30 senti, määratud kaitsja Antonina Belõševa poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest 1486 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus) krooni 80 senti ja ekspertiisi tegemise eest 15518 (viisteist tuhat viissada kaheksateist) krooni 50 senti, riigi kanda.
1-08-15840 Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Maakohus tegi kindlaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja üldmenetluses on kriminaalasi Viktoria Zorina süüdistuses KarS § 121 järgi. Viktoria Zorinat süüdistatakse selles, et tema, 02.03.2008, kella 17.10 paiku, viibides Sillamäel, xxx, vägisi ja kannatanu tahte vastaselt, tegi klistiiri xxx (kes on eraldatud xxx perekonnast sotsiaalhoolekandeasutuse otsuse alusel), millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Oma tahtlike tegudega, Viktoria Zorina, pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.t KarS § 121 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 202 alusel. Viktoria Zorina süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, tema süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur. KrMS § 183 alusel prokurör palus jätta menetluskulud riigikanda seoses Viktoria Zorina raske materiaalse olukorraga. Süüdistatav Viktoria Zorina on nõus kriminaalasja lõpetamisega. Kaitsja toetas prokuröri taotlust. Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud kriminaalasja materjalid ja ära kuulanud süüdistatava Viktoria Zorina kaitsja arvamus, leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 202 lg 1 alusel kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohtuliku arutamise käigus selgus, et Viktoria Zorina pani toime kuriteo KarS § 121 järgi, mis on teise raskusastme kuritegu, tema süü toimepandud teos ei ole suur ja asja protsessiosalistel puudub avalik huvi. Kuritegu toimepanemisest on möödunud rohkem, kui 2,6 aastat. KrMS § 183 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik. Seega tuleb kohtukulud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 59 (viiskümmend üheksa) krooni 30 senti, määratud kaitsja Antonina Belõševa poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest 1486 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus) krooni 80 senti ja ekspertiisi tegemise eest 15518 (viisteist tuhat viissada kaheksateist) krooni 50 senti jätta riigi kanda. Lähtudes ülalmainitust, tuleb lõpetada kriminaalmenetlus Viktoria Zorina süüdistuses KarS § 121 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1.
1-08-15840
Innokenti Menšikov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.