Kohtulahend

aeg 2 päeva ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Karistusaeg algas 22.02.2010.a ja lõpeb 19.04.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 19.08.2010.a, õigus vabaneda KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tekkis 19.09.2010.a. D.M on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 24.10.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi 8 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud. 03.09.2010.a Viru Maakohtu määrusega on D.M antud kohtu alla süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi, asja arutamine toimub 15.11.2010.a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D.M 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh 2 viimast toime pandud 2010 juulis. Vabanemisel asub elama vanemate juurde Kohtla-Järvele. Kindel töökoht puudub, vabanemise korral kavatseb pöörduda Tööhõiveametisse. Tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga tuttavad, kes on narkosõltlased. Alates 14. eluaastast on D.M tarvitanud amfetamiini. Alates 2002.a osales metadooni raviprogrammis OÜ-s Corrigo. Peatselt hakkas taas tarvitama amfetamiini ja dimedroli. Käesolevaks ajaks olnud ilma narkootiliste aineteta 5 kuud. Kuriteod seotud narkootikumidega. Vabanemisel seisneb oht materiaalse kahju tekitamises, ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isikul puudub kindel sissetulek ja on narkojoobes. Tartu Vangla toetab D.M ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik toetab D.M ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Vabanemisel asub elama endisesse elukohta xxx, kus elavad kinnipeetava isa ja vend. Korter on sobilik elektroonilise valve teostamiseks. Kindel töökoht puudub. Seoses tervisliku seisundiga on D.M võimalus taotleda töövõimetuspensioni. Infosüsteemi TÄITIS andmetel on D.M tasumata rahalisi nõudeid ligi 51 000 krooni. Uue kuriteo ohtlikkuse ja riskifaktoreiks on narkosõltuvus, töökoha puudumine, tagajärgedele mittemõtlemine, kriminaalse taustaga tutvusringkond, halb majanduslik olukord, korduv karistatus. Siiski leiab kriminaalhooldusametnik, et kinnipeetav on sobilik isik elektroonilise valvega vabastamiseks, tal on vabanedes võimalus taotleda töövõimetuspensioni ning kroonilisest haigusest tingituna võib ta vabaduses hoiduda narkootilise ainete tarvitama hakkamisest. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt võiks elektroonilise valve tähtaeg olla 2 kuud. D.M seletas, et ta ei soovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Ta ei ole selleks nõusolekut andnud. Kui sellest sõltub vabanemine, siis on ta nõus. Ta peab ennast töövõimeliseks, tervise üle ei kurda. Kutseoskusi ei ole aga loodab leida vabanemisel tööd. Kannab esimest karistust vanglas. Eelmine kriminaalhooldus kulges hästi, ainult lõpus jäi registreerimiskohustus täitmata. Ta kannab esimest korda karistust reaalselt vangistuses. Prokurör ei nõustu D.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ilma elektroonilise järelevalveta. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et D.M ei ole võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada arvestades kuriteo

asjaolusid, süüdlase isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. D.M kannab karistust teise astme kuritegude eest ning on ära kandnud üle 1/2 karistusajast. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p 2 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks. Kriminaalhooldusametnik ei pea D.M tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist võimalikuks arvestades tema isikut, uue kuriteo toimepanemise riskifaktoreid ja eelnevat elukäiku. Vanglast on materjalid ette valmistatud vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik on esile toonud mitmeid uue kuriteo toimepanemise riske: narkootiliste ainete tarvitamine, kutsehariduse ja töö puudumine, mõtlemise ja käitumise probleemid, väärtushinnangud ja hoiakud, suhted ja elustiil, madal majanduslik toimetulek. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku esitatud riskifaktoritega. Kohtus asja arutamisel ei langenud neist ükski ära. Uue kuriteo toimepanemise riskid on kõrged, sest vaatamata varasematele karistustele jätkas kinnipeetav uute samasuguste kuritegude toimepanemist. Ta pani uue kuriteo toime katseajal ja käitumiskontrolli ajal ei täitnud lihtsat kontrollnõuet, registreerimiskohtustust. Seetõttu vangistusest ennetähtaegselt vabastamine ei ole võimalik. D.M ei oska ette näha riske ja seetõttu võivad ennetähtaegse vabastamise korral olla rasked tagajärjed, mis teda kiiresti vangi tagasi viivad. D.M suhtes on kohtus kriminaalmenetlus, milles asja arutamine on määratud 15.11.2010. a Viru Maakohtu 18.05.2010.a otsuse järgi kandmata karistuse osa on lühike. Kohus ei määra seadusega sätestatust lühemat tähtaega küsimuse uuesti arutamiseks. Kohtus lahendatavas kriminaalasjas kinnipeetava süüdimõistmise korral lahendatakse ka liitkaristuse küsimus ja sellest tingituna tekivad tähtaegade arvestamisel uued lähteandmed.

Ene Muts täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.