Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-10-13373

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

12.oktoobril 2010.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Margus Lellep kaitsja adv. Aivar Kello osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav N.G , IK XXX, elukoht: XXXXX XX-XX, kriminaalkorras varem karistatud 2 korral, väärteokorras varem karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 392 lg 1 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus N.G süüdistatakse selles, et tema viibides 14.01.2009.a kella 05:20 paiku Tartus, Silla bussipeatuses politseiautos tunnistajana ülekuulamisel ja olles eelnevalt hoiatatud vastutusest ütluste andmisest aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest KarS §de 318 ja 320 järgi, andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et 14.01.2009 kella 04:45 istus ta mootorsõiduki MB E280 reg. nr XXX XXX juhiistmele ja juhtis sõidukit kuni politseipatrulli poolt antud peatumismärguande tagajärjel sõiduki peatamiseni Sõpruse sillal. Tegelikkuses tema nimetatud sõidukit ei juhtinud, vaid seda tegi Bilis Kleins, kes peale peatumismärguande andmist politsei poolt ronis mootorsõiduki juhikohalt tagaistmele ja N.G, kes eelnevalt oli istunud juhi kõrvalistmel, asus juhi kohale. Sellega pani N.G toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valeütluste andmise. Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale N.G-le karistuseks rahalise karistuse 40 päevamäära (üks päevamäär on 50 krooni) s.o kokku 2000 krooni. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Kriminaalasjas kahju tekitatud ja tsiviilhagi esitatud ei ole. N.G-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et N.G puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. N.G viibib käesoleval hetkel rehabilitatsioonitalus. Tema sissetulekuks on invaliidsuspension 4000 krooni, millest umbes 3000 krooni tuleb tasuda enda ülalpidamiseks rehabilitatsioonitalus. Hetkel saab ta ka töötasu, millest tema kätte jääb umbes 1000 krooni kuus. Arvestades ka asjaolu, et karistuseks on N.G-le kokku lepitud rahaline karistus, siis on ilmne, et menetluskulude täielik tasumine käib talle üle jõu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada N.G KarS § 320 lg 1 j är gi ja mõista karistuseks rahaline karistus nelikümmend (40) päevamäära, s.o kaks tuhat (2000) krooni. N.G suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 alusel välja mõista N.G-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha üks tuhat (1000) krooni ja kaitsja tasu kolmsada (300) krooni. Määrata, et N.G on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud kümne (10) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Rahaline karistus tuleb tasuda peale kohtuotsuse jõustumist 1 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB või nr 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 4100065035.