Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon J.I süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, püüdis 25.10.2009. a kell 17.05 grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus, Jaama 74 A-Selveri kauplusest kaks üheliitrist pudelit viina Nemiroff koguväärtusega 450 krooni, ühe 0,5 liitrise pudeli vaarikasiirupit väärtusega 15.90 krooni, kolm piimašokolaadi koguväärtusega 89.70 krooni,

ühe hügieenilise huulepulga väärtusega 35 krooni ja paki Ajaxi puhastuslappe väärtusega 44 krooni. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Sellega pani J.I toime KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. katse staadiumisse jäänud süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis. Kokkulepe KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.I ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg –s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi ei ole esitatud, kuna varastatu on tagastatud. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 300 krooni ja kohtumenetluses 300 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. J.I on ilma kindla töökohata, õppimise jättis ta väidetavalt pooleli majanduslikel põhjustel. Tema ainsaks sissetulekuks on erinevatest juhuslikest töödest teenitav tulu. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine J.I-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 3000 krooni. Vähendatud sundraha summa ühe korraga tasumine käib J.I-le samuti üle jõu, mistõttu tuleb määrata selle maksmine ositi kuuele kuule.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.