Kriminaalasi nr.1-06-8314 Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
07.oktoobril 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja number
1-06-8314
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse juuresolekul
Prokurör
Kristiin a Erte
Tõlk
Olga Nõmmemees
Asja läbivaatamise kuupäev
07.10.2010 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid A.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
A.R, isikukood xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384
Jätta A.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 18.08.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 06.11.2006 kohtuotsusega nr.1-06-8314 KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning karistatud 2 aasta 6 kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust, millest 4 kuud vangistust kuulus koheselt ärakandmisele, ning 1 aasta 4 kuu vangistuse osas kohaldati katseaega 3 aastat. Viru Maakohtu 22.12.2009 määrusega pöörati ärakandmata karistus täitmisele. Karistuse kandmise algus 18.12.2009 ja karistuse kandmise lõpp 18.04.2011. Kinnipidamisasutuses A.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on teda 4 korda karistatud distsiplinaarkorras. Kinnipeetaval on kesk-eriharidus hoolduselektriku erialal. Enne vangistust puudus ametlik töökoht, sai töövõimetuspensioni.
Vanglas loobus majandustöödel osalemast. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Vabanemisel soovib asuda elama vanemate juurde aadressil xxx. Kriminaalkorras on ta 9 korda karistatud, reaalse vangistusega 5 korda. Viru Vangla ei toeta A.R-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta A.R-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja leiab, et A.R ei ole sobilik kriminaalhooldusele määramiseks, kuna tal puudub töökoht, isik omab kehtivat distsiplinaarkaristust ja ei ole motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Eelnevalt on tema suhtes kohaldatud mitmeid erinevaid karistusmeetmeid, kuid nendest ei teinud õigeid järeldusi; eelnev käitumiskontroll ei olnud tulemuslik; korduvad seaduserikkumised nii vabaduses kui ka vanglas ilmestavad negatiivset suhtumist õiguskorda ja -normidesse; võimaluse avanedes rikub korda ka vanglas; vanglas ei ole osalenud üheski sotsiaalprogrammis, kuigi vabaduses oli narkootiliste ainete tarvitaja pikka aega. A.R soovib vangistusest vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine vangistusest. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. A.R on 9 korda kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste ja liikluskuritegude eest) kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht, mis ei võimalda peale vabanemist koheselt tööle asuda ning raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus arvestab seda, et enne vangistust kinnipeetav tarvitas alkoholi ja narkootikume ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. A.R-i puhul on võimalik kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 2. korral on kriminaalhooldus ebaõnnestunud. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus töötada ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude toimepanemise korduvust ja iseloomu ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu A.R-i vabastamata temale Viru Maakohtu 06.11.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik
Loretta Pikma
Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 23.10.2010 Nooremreferent
Liivi Õun
Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.