1-10-7870
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. oktoober 2010. a Tallinn
Kriminaalasja number
1-10-7870
Kohtukoosseis
Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Julia Katškovskaja
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
27. september 2010. a Tallinnas, avalik kohtuistung
Kriminaalasi
A.R süüdistuses KarS § 424 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 12. juuni 2010. a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav A.R ja kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil
Prokurör
Maigi Simson
Süüdistatav
A.R XXX elukoht XXXXX XXXXXXX XXXXX XXXX XXXXXXX XXXX, tööötu, varem 4 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 14.10.2008. a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 1 aasta vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, millest KarS § 74 lg 1,3 alusel määrati koheselt ärakandmisele 2 kuud. Ülejäänud 6 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga, kinni peetud alates 11.06.2010. a
Kaitsja
Vandeadvokaat Leelo Viil
Harju Maakohtu 12. juuni 2010. a otsus A.R suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 5. oktoobril 2010. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
2(4)
isikuga tema eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Ka Riigikohus on oma otsustes nr 3-1-1-40-04 ja 3-1-1-99-06 rõhutanud, et seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. A.R näol on tegemist isikuga, keda on varem kohtu poolt karistatud 4-l korral ja seda eranditult mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Talle on mõistetud karistuseks rahaline karistus ja mõistetud karistusest on teda kaks korda tingimisi vabastatud. Viimati karistati teda 14. oktoobri 2008. a otsusega KarS § 424 järgi 1 aasta vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 sätteid kohaldades määrati kohesele ärakandmisele 2 kuud vangistust, ülejäänud 6 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. Uue kuriteo pani A.R toime 11. juunil 2010. a., so katseajal. Seega ei ole varasemad karistused, sealhulgas vangistuse kandmine mõjutanud A.R õiguskuulekalt käituma, mistõttu kohus on karistanud teda põhjendatult reaalse vangistusega. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-99-06 märgitakse, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsiooniga tutvumist väita, et A.R puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Üldkasulik töö ei sobi karistusena süüdlasele, keda on varem korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud, sealhulgas reaalse vangistusega. Seda veel eriti olukorras, kus ta tarvitab alkoholi ja on uue kuriteo toime pannud katseajal ning seega oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid täita. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apellantide väitega, et KarS § 69 kohaldamisega kaasnevad kohustused võivad mõjutada A.R hoiduma alkoholi tarvitamisest ja uute kuritegude toimepanemisest. Varasematest kohtuotsustest nähtub, et A.R on iga kord tema poolt toime pandud kuritegu puhtsüdamlikult kahetsenud, kuid vaatamata sellele on ta peagi jälle autorooli istunud alkoholijoobes. Ainetud on ka apellantide väited perekonna materiaalse toetamise suhtes, sest A.R on töötu ja sissetulekut ei oma. Sellisel põhjendusel ei saa varem neljal korral samalaadse kuriteo eest karistatud A.R suhtes kujuneda kuidagi veendumust, et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt elada. Asendades mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, peab kohus olema veendunud, et üldkasulikule tööle allutatud isik oleks sobiv kindlustamaks üldkasuliku töö reaalse täideviimise. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, ei ole kohtukolleegium veendunud, et ta on sobiv isik üldkasuliku töö kui vangistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk on sellise isiku puhul väga kõrge. Ka ei ole selline asenduskaristus piisav mõjutamaks A.R hoiduma kuritegude toimepanemisest. Reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid KarS prg. 56 mõttes. Seega välistavad üldkasuliku töö kohaldamise käesolevas süüdistusasjas süüdistatava isikuandmed. Samuti ei ilmnenud ringkonnakohtu istungil asjaolusid, mis oleksid aluseks A.R-ile mõistetud karistusaja lühendamiseks. Kohtukolleegium on seisukohal, et apellatsioon on põhjendamatu ega anna kohtuotsuse tühistamiseks alust.
3(4)
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Julia Katškovskaja
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.