Kohtulahend

Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg

24.septembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja number

1-09-12201

Kohtukoosseis

Kohtunik Loretta Pikma

Kohtuistungi sekretär

Piret Juuse juuresolekul

Prokurör

Pavel Grjazev

Kaitsja

Vandradvokaat Eduard Bulattšik

Asja läbivaatamise kuupäev

24.09.2010 avalikul kohtuistungil

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid Roman Ritsar ́i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ROMAN RITSAR isikukood 38402055213

Süüdimõistetu

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus

MÄÄRAS:

Jätta Roman Ritsar tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 26.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rman Ritsari elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Roman Ritsar on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.12.2009.a. kohtuotsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. Karistuse kandmise algus 26.02.2009. Karistuse kandmise algus 26.02.2009 ja lõpp 26.08.2011.

Kinnipidamisasutuses Roman Ritsar`i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üks distsiplinaarkaristus. Kinnipeetaval on põhiharidus. Vangla teatel puudub kinnipeetava vabanemise korral elektroonilise valveseadme paigaldamiseks korterivaldaja nõusolek(Gxxx xxxeeldumine, korter on liiga väike). Gxxx Bxxx toetab võimaluse korral süüdimõistetut. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt. Kriminaalhooldaja ei toeta Roman Ritsar`i ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega, tuues välja uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks seda, et kinnipeetav on 9 korda kriminaalkorras karistatud. Vabanedes soovib elama asuda xxx xxx. Korter vastab elektronilise valve nõuetele. Roman Ritsar suhtleb peamiselt lähedastega. Lühiajaline kohtumine on toimunud ka kriminaalse taustaga isikuga. Roman Ritsari võlgnevused on üle 40 tuhande krooni. Kriminaalhooldusametniku teabest nähtub, et kinnipeetav on vaimselt ebastabiilne. Roman Ritsar taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja toetab taotlust vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Prokurör ei toeta kinnipeetav vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Roman Ritsar ́i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Roman Ritsar on 9 korda kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning pani toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma paljudest eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kinnipeetava enda sõnul on talle Viru Vanglas määratud distsiplinaarkaristus ka käesoleval kuul. Seega võib järeldada, et ka tingimuslik karistus ei hoia ära uute kuritegude toimepanemisest. Peale seda arvestab kohus, et kinnipeetav on vähese stressitaluvusega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida samuti võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et Roman Ritsari puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale Viru Maakohtu 22.10.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.