lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-5677/21

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 23.09.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-5677/21
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
23.09.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1582
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-5677/12Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval16.06.2010

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-26-1635/11Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja02.04.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.september 2010, Tallinn

Kriminaalasja number

1-10-5677

Kohtukoosseis

Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla

Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

20.september 2010, Tallinn, avalik kohtuistung

Kriminaalasi

Janis Rodendau süüdistuses KarS § 263 p 1 ja § 344 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 09.06.2010 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava kaitsja Rünno Roosmaa

Prokurör

Kaido Tuulemäe Janis Rodendau, ik: 39001224911, elukoht XXXXXX XXXX,

XXXXX XXXX, XXXXXXXX, XXXXXX XXXXXXXXX

XXXXXXX, XXXXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXX

XXXXXXXXX XXXX, emakeel eesti keel, ei tööta, varem karistatud: väärteokorras karistatud 9 korral, kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1). 17.05.2007 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424; KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus: 4k katseaeg: 2a ja mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine: 2a; 2). 02.12.2009 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 121 alusel mõisteti vangistus 3a; Lõplikuks karistuseks KarS § 68 lg 1; KarS § 74 alusel tingimisi vangistus: 2a 11k 27p katseaeg: 3a, tõkend elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 18.03.-19.03.2010. Vandeadvokaat Talvi Vaske

Süüdistatav

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Pärnu Maakohtu 09.06.2010 otsus Janis Rodendau süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 23.septembril 2010 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik

1.Pärnu Maakohtu 09.06.2010 otsusega lühimenetluses tunnistati Janis Rodendau süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ja karistati vangistusega kolm kuud ning süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja karistati vangistusega kuus kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks kuus kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja loeti karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud ajavahemik alates 18.03.2010 kuni 19.03.2010, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 02.12.2009 otsusega mõistetud, kuid kandmata 2 aasta 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks arvati alates karistuse kandmisele asumisest. Kohtuotsusega mõisteti J. Rodendault tsiviilhagi katteks A. R. kasuks välja 3484,32 krooni ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 6525 krooni, tasu riigi õigusabi eest 2040 krooni ning koopiate tegemise kulu 67.40 krooni.
2.J. Rodendau tunnistati süüdi selles, et tema 15.03.2010 kella 19.30 paiku Pärnus XXX XXX maja ees tänaval lõi oma venda A. R. parema käe rusikaga vähemalt kolmel korral pea piirkonda ja parema jalaga vähemalt kahel korral vasaku külje piirkonda, seejärel surus A. R. selili asfaldile ja istus tema kõhule ning lõi parema käega vähemalt kahel korral pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja parema silma aluse verevalumi, ülahuule põrutuse ja otsmiku piirkonna marrastused. Kui A. R.l oli õnnestunud istuda oma sõiduautosse BMW 525 (registreerimismärk XXX XXX), lõi J. Rodendau parema käe rusikaga auto juhipoolse ukse küljeklaasi katki ning seejärel keeras maha kütusepaagi korgi ja hoidis põlevat suitsu seal läheduses lubades selle visata bensiinipaaki. Oma sellise tegevusega, mis seisnes avaliku korra rikkumises vägivallaga, pani J. Rodendau toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; samuti süüdi selles, et J. Rodendau, omades E. R. kuuluva sõiduauto BMW 850i (registreerimismärk XXX XXX) kasutusõigust, mille kohta oli E. R. koostanud 01.07.2009 sõiduauto kasutusõigust tõendava volikirja J. Rodendau nimele, volitas eelnevalt E. R. luba küsimata sama sõiduautot kasutama P. M.. Sõiduauto kasutusõiguse kohta koostas J. Rodendau 09.09.2009 oma elukohas, aadressil Pärnu, XXX XX-XX, volikirja P. M. nimele, võltsides volikirjal E. R., kui volitaja allkirja. Oma sellise tegevusega, mis seisnes dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimises, pani J. Rodendau toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad
3.Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatava kaitsja maakohtu otsuse süüdistatavale mõistetud karistuse osas, paludes otsuse selles osas tühistada ja kohaldada karistuseks

rahaline karistus. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei vasta J. Rodendaule mõistetud reaalne vangistus kuritegude raskusastmele ega süüdimõistetu isikule. Kaebust põhjendab kaitsja järgnevalt: KarS § 263 p 1 puutuvalt oli tegemist vendadevahelise konfliktiga, mis nüüdseks on omavahel klaaritud ning kannatanust vend on J. Rodendaule andestanud. KarS § 344 lg 1 puutuvalt puuduvad E. R. igasugused pretensioonid J. Rodendau suhtes. Samas on mõlema süüdistuse sanktsioonis ette nähtud rahalise karistamise võimalus, mis konkreetsel puhul pole aktuaalsust minetanud. J. Rodendau on nii eeluurimisel kui kohtus avaldanud juhtunu üle sügavat kahetsust, ta omab kindlat elukohta ja töökohta K. OÜ’s ning tema ülalpidamisel on kahe-aastane poeg, väärteotrahvid on järjepideval tasumisel.

4.Ringkonnakohtu istungil süüdistatava asenduskaitsja toetas apellatsiooni ja taotles selle rahuldamist. Kaitsja seisukohalt ei ole käesolevas asjas minetanud aktuaalsust süüdistatava rahalise karistamise võimalus, milline on ette nähtud mõlema süüdistuse sanktsioonis. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni, paludes karistuse osas otsus tühistada ja mõista karistuseks kas rahaline karistus või üldkasulik töö. Prokurör taotles kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Apellant taotleb vabadusekaotusliku karistuse asendamist rahalise karistusega. Apellandi seisukoht, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja/või süüdimõistetu isikule KrMS § 338 p 4 tähenduses on alusetu ja maakohtu otsus tuleb karistuse osas jätta muutmata järgmistel põhjustel. 5.1 Kohtukolleegium peab esmalt vajalikuks rõhutada, et 02.12.2009 karistas Pärnu Maakohus J. Rodendaud KarS § 121 järgi vangistusega kolm aastat ning vabastas ta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi karistusest 3-aastase katseajaga. Katseaja kestel, s.o 15.03.2010, ehk juba 4 kuud hiljem, pani J. Rodendau toime uue, käesolevas süüdistusasjas kõne all oleva KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo oma venna suhtes. 5.2 KarS § 74 lg 5 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Üksnes siis, kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. J. Rodendau pani kuriteod toime otsese tahtlusega. Seega välistab refereeritud seadusesäte J. Rodendau teistkordse karistusest tingimisi vabastamise. KarS § 65 lg 2 näeb aga ette, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Eelnevast tuleneb, et maakohus on J. Rodendaule karistust mõistes järginud täpselt seadust. Uue kuriteo toimepanemist, nagu seda süüdistatava puhul on tuvastatud, käsitatakse katseaja tingimuste kõige jämedama rikkumisena. 5.3.Kohtukolleegium leiab, et kõiki nimetatud asjaolusid silmas pidades on maakohus mõistnud süüdistatava teosüüle vastava karistuse nii KarS § 263 p 1 kui ka KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudes. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo 3-1-1-99-06). Seejuures kuulub nimetatud isikuomaduste juurde ka isiku varasem karistatus, samuti eelnevalt kohaldatud mõjutusvahendid. Karistuse üheks peamiseks eesmärgiks on saavutada eripreventiivsest aspektist tulemus, kus isik ei soorita enam kuritegusid. J.Rodendaule on antud juba varasemalt võimalus vältida

vabadusekaotusliku karistuse reaalset ärakandmist. Kui isik, vaatamata sellele karistuse individualiseeriva meetme kohaldamisele, jätkab kuritegude toimepanemist, näitab see selle meetme sisulist tagajärjetust. Ekslik on apellandi arusaam, et rahalise karistuse kohaldamiseks käesolevas asjas välistusi ei ole. Vältimatult tuleb silmas pidada seda, kuidas käitub isik pärast talle karistuse mõistmist. Käesoleval juhul oli süüdistatavat karistatud Pärnu Maakohtu 02.12.2009 otsusega KarS § 121 järgi vangistusega kolm aastat ning vabastatud KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi karistusest 3-aastase katseajaga. Kummatigi ei mõjunud see karistus aga eripreventiivses tähenduses positiivselt, mille kõige ilmsemaks väljenduseks on just asjaolu, et süüdistatav pani toime uue kuriteo. Silmas tuleb seejuures pidada, et ka varasemalt on J.Rodendaud karistatud kahel korral vangistusega, mille kandmisest ta vabastati tingimisi; see näitab täiendvalt, et karistus ei ole suutnud motiveerida J.Rodendaud pikemas perspektiivis õiguskuulekalt käituma.

5.4.Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium, et põhjendatult on J.Rodendaule toimepandud kuritegude eest mõistetud karistuseks vangistus. Sanktsiooniliigi valiku määravad nii sooritatud kuritegude raskus, karistuselt oodatavad eripreventiivsed eesmärgid kui ka õiguskorra kaitsmise huvid. Kohus on arvestanud karistuse mõistmisel asjaolu, et raskem tagajärg on jäänud saabumata ning kergendava asjaoluna avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust ning olukorras, kus KarS § 263 sanktsioon näeb võimaliku karistusena ette vangistuse kestusega kuni viis aastat, leiab ringkonnakohus, et seda on arvestatud maksimaalselt võimalikus määras. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on enda praktikas asunud seisukohale, et isegi kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, tuleb vangistus karistusena kõne alla ennekõike olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on varasemate katsete käigus end ammendanud (vt RKKKo 3-1-1-24-07, p 8). Nagu eelnevast tulenes, on varasemad katsed (karistusest tingimisi vabastamine) J.Rodendau õiguskuulekale teele suunamiseks luhtunud. Nagu tuleneb kriminaalasja materjalidest, ei omanud J.Rodendaule maakohtu poolt antud võimalus elada seaduskuulekalt ilma süütegusid toime panemata sisulist tähendust. Seega on mõistetav, miks maakohus pidas karistuse liigi valikul põhjendatuks just vabadusekaotuslikku sanktsiooni. Maakohus on enda seisukohta sanktsiooniliigi valikul motiveerinud, millega kriminaalkolleegium täiel määral nõustub. Karistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik vaid juhul, kui kohtu poolt mõistetud vangistus ei ületa kahte aastat. Käesoleval juhul ületab J.Rodendaule liitkaristuseks mõistetud 3 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust KarS § 69 lg-s 1 sätestatud vangistusaja pikkuse, mis välistab üldkasuliku töö kohaldamise.
6.Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 09.06.2010 otsuse muutmata ja J.Rodendau kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

Urmas Reinola

Julia Katškovskaja

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.