Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
21.09.2010 Kohtla-Järve kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-06-7112
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Olga NÕMMEMEES
Prokurör
Pavel GRJAZEV
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid O.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks O.K sünd. XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 14.02.2005 ja lõpp 14.02.2013 Jätta O.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu
Asjaolud Viru Vangla esitas 15.06.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.K on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.12.2006 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §214 lg.2 p.3, 4, 5 järgi ning karistatud KarS §65 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 8 aastat alates 14.02.2005. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 8 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav alustas Tallinna Vanglas osalemist riigikeele kursustel, mille katkestas. Viru Vanglas osales sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening, läbis riigikeele kursused, osaleb muusikaringis ja usutundides, mängib lauatennist ning temaga on toimunud individuaalne nõustamine
psühholoogiga teemal Eluväärtused, enesekontroll ja empaatia arendamine. Tööst koristajana Viru Vanglas kinnipeetav keeldus. Kinnipeetavat toetab vanglas rahaliselt aeg-ajalt ema. Tasumata võlasumma on 63 282 krooni. Kinnipeetav suhtleb peamiselt ema ja pojaga telefoni- ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub erineva taustaga inimesi ja kinnipeetav ei ole huvitatud kuritegeliku maailmaga sidemete katkestamisest. Kinnipeetav on korduvalt toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Suhtlemisel on kinnipeetav üldjuhul viisakas ja korrektne, kohati põhjendamatult enesekindel ja paindumatu, seisukohtades jäik, usaldab vaid iseennast. Tavaolukorras kontrollib kinnipeetav oma emotsioone ja käitumist edukalt, kuid kaitstes oma positsiooni võib verbaalselt ületada piire ja käituda impulsiivselt. Kinnipeetav mõistab, et ühiskonnas kehtivad ühised reeglid sõltumata sellest, kas tema neid pooldab või mitte. Kinnipeetav toetab kriminaalset subkultuuri, on koostöövalmis teatud piirini. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 20% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 24%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud raskete isikuvastaste kuritegude eest. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja arvestab siinjuures seda, et kuna kinnipeetav on teist korda kriminaalkorras karistatud, on korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kõrge. Negatiivseks asjaoluks on ka see, et peale vabanemist ei ole kinnipeetaval kindlat sissetulekut. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus võib kasvada ka juhul, kui kinnipeetav ei suuda vältida suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega või hakkab uuesti tarvitama alkoholi. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama ema juurde emale kuuluvasse 2toalisesse korterisse, kus lisaks kinnipeetava emale elab ka viimase elukaaslane. Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta. Kohtutäiturite registri andmetel on kinnipeetaval tasumata võlanõudeid summas 64 418 krooni. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: kriminaalkorras karistatud teist korda, töökoha puudumine, tasumata rahalised võlgnevused, probleemid alkoholiga, suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega. Maakohtu istung Kinnipeetav O.K taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et esitatud iseloomustustega ta nõus ei ole. Prokuröri abi Pavel Grjazev maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,
samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda. Käesoleval ajal kannab karistust I astme raske varavastase kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetavale kahe raske kuriteo eest mõistetud liitkaristusest 8 aasta vangistust on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud 5 aastat 7 kuud. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude raskust ja asjaolusid, leiab maakohus, et kinnipeetav on käesolevaks ajaks kandnud ära veel liiga vähe mõistetud liitkaristusest. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 8 distsiplinaarkaristust, neist enamus aastal 2007 ja viimane aastal 2008, seega ei ole need enam kehtivad. Samas iseloomustavad nad kinnipeetava käitumist vanglas. karistuste liikidest nähtub, et enamus kordadel on kinnipeetavat karistatud kartseriga, seega ei ole tegemist kergete ja vähetähtsate rikkumistega. Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav isikuks, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Ühiskonnas kehtestatud reegleid ja norme ei suuda ta täita isegi vangistuses olles. Kinnipeetav rõhutas maakohtu istungil, et alates 2008 ei ole tal ühtegi distsipliini rikkumist. Ühest küljest on see väärt tunnustust, kuid teisest küljest jääb maakohtule sellise rõhutamisega mulje, et distsiplinaarkaristusest hoidumine on seotud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalusega ja tegelikult ei ole kinnipeetava mõtteviisis mingeid muutusi toimunud. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht, seega legaalne sissetulekuallikas. Kinnipeetav on maakohtule esitanud kinnitamata ärakirja xxx 03.08.2010 tõendist nr.12, mille kohaselt on firma nõus kinnipeetava peale vabanemist tööle võtma. Nimetatud tõendist ei nähtu, mis ametikohta kinnipeetavale pakutakse ja missuguse suurusega saab olema tema sissetulek. Kuna kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalust töökoha olemasolu ja selle tingimusi kontrollida, ei anna antud asjaolu alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt toetab kinnipeetav kriminaalset subkultuuri, lähtub eelkõige omakasust ja on koostööks valmis vaid teatud piirini. Maakohus leiab, et sellisel juhul ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Katseajal viibimine eeldab igakülgset ja ilma tingimusteta koostööd kriminaalhooldusametnikuga. Kindla elukoha olemasolu kinnipeetava ema korteris loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega võimalik. Vabanemisega vangistusest tingimisi enne tähtaega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustustega. Käesoleval ajal puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav saab nende nõuete täitmisega hakkama ja läbib niivõrd pika katseaja probleemideta. Lisaks sellele leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ühiskonna ja ka üksikisikute heaolu oleks
endiselt ohustatud ja uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt kõrge. Antud asjaolu nähtub ka Viru Vangla poolt koostatud riskianalüüsist. Isik, kes paneb korduvalt toime raskeid kuritegusid, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 14.02.2013, seega on kinnipeetaval veel võimalus reaalselt näidata oma soovi elada edaspidi seaduskuulekalt ja täita vabanemiseks enne tähtaega vajalikud tingimused. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
Anne PALMISTE Kohtunik
Ärakiri õige Nooremreferent
Liivi Õun
Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 05.11.2010 Nooremreferent Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.