Kohtulahend

Kaitsja

korral, s.h viimati 02.02.2009.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7; § 202 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud (vabanes 27.03.2009), väärteokorras korduvalt karistatud KarS § 218 ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15’ alusel, sh viimati 20.06.2008.a KarS § 218 alusel (20.11.2006.a toime pandud teo eest) rahatrahviga 900 krooni. Vandeadvokaat Jugans Grossmann

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 10.veebruari 2010 otsus I.A ja Stanislav Voitovitši süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 20.septembril 2010 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik

rahakoti väärtusega 450 krooni, milles oli 400 krooni sularaha, juhiluba, panga- ning kliendikaardid, põhjustades vargusega kahju 850 krooni; samuti selles, et tema 05.05.2009.a ajavahemikul 18.10-19.00 Tallinnas, XXXX XX asuvas restoranis M.’s võttis grupis S.Voitovitšiga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R. T.le kuuluva mobiiltelefoni Samsung SGH-F110 Adidas väärtusega 5000 krooni: samuti selles, et tema 20.05.2009.a ajavahemikul 17.05-17.28 Tallinnas, XXXX XX asuvas restoranis M.’s grupis S.Voitovitšiga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil L. K. kuuluva mobiiltelefoni Samsung D 780 väärtusega 3960 krooni koos mälukaardiga väärtusega 200 krooni, kaelakoti Golla väärtusega 125 krooni, milles olid L. K. kuuluv ID-kaart, juhiluba, erinevad panga- ja kliendikaardid ning G. B. kuuluv pangakaart, põhjustades vargusega kahju kokku 4285 krooni; samuti selles, et tema 21.05.2009.a kella 15.11 ajal Tallinnas, XXXX XX H. söögikohas grupis S.Voitovitšiga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil T. T. H.le kuuluva rahakoti väärtusega 780 krooni, milles oli sularaha 130 eurot ja 880 Rootsi krooni, so sularaha 3260 krooni väärtuses, juhiluba, erinevad panga ja kliendikaardid ning laevapilet, tekitades vargusega kahju kokku 4040 krooni; samuti selles, et tema 25.05.2009.a ajavahemikul 16.30 - 17.32 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil I. J.le kuuluva rahakoti väärtusega 200 krooni, milles oli sularaha 100 krooni ning erinevad panga- ja kliendikaardid. Kasutades pangakaardi juures olnud PIN-koodi võttis ta I. J. pangakontolt välja sularaha summas 4350 krooni. Sularaha väljavõtmisega kaasnes teenustasu 228.75 krooni ja kokku põhjustati vargusega I. J.le varalist kahju 4678.75 krooni; samuti selles, et tema 18.07.2009.a kella 16.00 ajal Tallinnas, XXX X asuvast R. OÜ-le kuuluvast kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe kohvri viina Viru Valge väärtusega 1524.40 krooni ning väljus sellega kaubasaalist kassas kauba eest tasumata. Vargus jäi lõpule viimata, kuna isik peeti kinni kaupluse turvatöötajate poolt pärast kassarivi läbimist. Kaup tagastatud kauplusele; samuti selles, et tema 27.07.2009.a ajavahemikul 22.00-22.30 Tallinnas, XXXX XX asuvas M.’si restoranis grupis S.Voitovitšiga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil O. B. kuuluva rahakoti väärtusega 156 krooni, milles oli 350 Leedu litti (1575 Eesti krooni), juhiluba, sõiduauto Peugeot 605 ja Peugeot 306 registreerimistunnistused, hotell S. toakaart, töötõend ja SEB panga krediitkaart, põhjustades vargusega kahju kokku 1731 krooni; samuti selles, et tema 02.08.2009.a ajavahemikul 22.00-22.30 Tallinnas, XXXX XX asuvas restoranis M.’s võttis grupis S.Voitovitšiga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil F. M. M. kuuluva rahakoti väärtusega 230 krooni, milles oli sularaha 400 eurot (6240 krooni), ID-kaart, juhiluba, sotsiaal-kindlustuskaart ja BNL pangakaart, põhjustades vargusega varalist kahju kokku 6470 krooni ja selles, et tema 26.08.2009.a ajavahemikul 19.00-19.30 Tallinnas, XXXX X restoranis A. grupis S.Voitovitšiga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil I. J. K.le kuuluva rahakoti väärtusega 160 krooni, milles oli sularaha 80 eurot ja 200 Eesti krooni, s.o sularaha kokku 1450 krooni väärtuses, juhiluba, parklakaart ning erinevad panga- ja kliendikaardid, tekitades vargusega varalist kahju kokku 1610 krooni. 3.S. Voitovitš tunnistati KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi süüdi selles, et tema, varem korduva varguse toime pannud isikuna, 25.04.2009.a Tallinnas, XXXX XXXXXX X võttis grupis I.A-ga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil T. H. R. kuuluva rahakoti väärtusega 450 krooni, milles oli 400 krooni sularaha, juhiluba, panga- ning kliendikaardid, põhjustades vargusega kahju kokku 850 krooni; samuti selles, et tema 05.05.2009.a ajavahemikul 18.10-19.00 Tallinnas, XXXX XX asuvas restoranis M.’s võttis grupis I.A-ga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R. T.le kuuluva mobiiltelefoni Samsung SGH-F110 Adidas, väärtusega 5000 krooni;

samuti selles, et tema 20.05.2009.a ajavahemikul 17.05-17.28 Tallinnas, XXXX XX asuvas restoranis M.’s grupis I.A-ga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil L. K. kuuluva mobiiltelefoni Samsung D 780 väärtusega 3960 krooni koos mälukaardiga väärtusega 200 krooni, kaelakoti Golla väärtusega 125 krooni, milles olid L. K. kuuluv ID-kaart, juhiluba, erinevad panga- ja kliendikaardid ning G. B. kuuluv pangakaart, põhjustades vargusega kahju kokku 4285 krooni; samuti selles, et tema 21.05.2009.a kella 15.11 ajal Tallinnas, XXXX XX H. söögikohas grupis I.A-ga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil T. T. H.le kuuluva rahakoti väärtusega 780 krooni, milles oli sularaha 130 eurot ja 880 Rootsi krooni, so sularaha 3260 krooni väärtuses, juhiluba, erinevad panga ja kliendikaardid ning laevapilet, tekitades vargusega kahju kokku 4040 krooni; samuti selles, et tema 27.07.2009.a ajavahemikul 22.00-22.30 Tallinnas, XXXX XX asuvas M.’si restoranis grupis I.A-ga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil O. B. kuuluva rahakoti väärtusega 156 krooni, milles oli 350 Leedu litti, s.o sularaha 1575 Eesti krooni väärtuses, juhiluba, sõiduauto Peugeot 605 ja Peugeot 306 registreerimistunnistused, hotell S. toakaart, töötõend ja SEB panga krediitkaart, põhjustati vargusega kahju kokku 1731 krooni; samuti selles, et tema 02.08.2009.a ajavahemikul 22.00-22.30 Tallinnas, XXXX XX asuvas restoranis M.’s võttis grupis I.A-ga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil F. M. M. kuuluva rahakoti väärtusega 230 krooni, milles oli 400 eurot, s.o sularaha väärtusega 6240 krooni, ID-kaart, juhiluba, sotsiaalkindlustuskaart ja BNL pangakaart, põhjustades vargusega varalist kahju kokk 6470 krooni; samuti selles, et tema 26.08.2009.a ajavahemikul 19.00-19.30 Tallinnas, XXXX X restoranis A. grupis I.A-ga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil I. J. K.le kuuluva rahakoti väärtusega 160 krooni, milles oli sularaha 80 eurot ja 200 Eesti krooni, s.o sularaha kokku 1450 krooni väärtuses, juhiluba, parklakaart ning erinevad panga- ja kliendikaardid, tekitades vargusega varalist kahju kokku 1610 krooni. Apellatsioonide sisu ja menetlusosaliste seisukohad 4.Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid mõlemad süüdistatavad. Süüdistatav I.A vaidlustab kohtuotsuse kannatanu L. K. tsiviilhagi rahuldamise osas. Kaebuse motiivide kohaselt varastas tema kannatanult ainult mobiiltelefoni Samsung D780 (maksumusega 3960) krooni, milles ta on ennast ka süüdi tunnistanud, mobiiltelefoni kotti koos selles olnud mälukaardi, dokumentide ja kliendikaartidega tema varastanud ei ole. Süüdistatav S.Voitovitš vaidlustas kohtuotsuse temale mõistetud karistuse osas, leides, et temale mõistetud karistus on liiga karm. 5.Kannatanu L. K. oma vastuväites süüdistatavate apellatsioonidele leiab, et need tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatav I.A varastas temalt nii mobiiltelefoni Samsung kui ka mobiiltelefoni koti koos selles olnud mälukaardi, dokumentide ja kliendikaartidega. Kannatanu leiab, et süüdistatavatele ei ole nende varasemad karistused mõju avaldanud, mistõttu ei ole ka nendele kohtuotsusega mõistetud karistused liiga karmid. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja süüdistatavate apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus, apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu.

sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on S.Voitovitšile karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, vastutust kergendavaid asjaolusid ja lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Ka S.Voitovitš ei ole oma taotlust karistuse leevendamiseks sisuliselt põhjendanud ega viidanud asjaoludele, mida maakohus tema arvates arvestamata on jätnud või alusetult arvestanud. Kohtukolleegium märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). S.Voitovitši näol on tegemist isikuga, keda on varem kriminaalkorras 4-l korral karistatud varguste eest, seega on tema puhul tegemist isikuga, kes on varem vargusi toime pannud. Käesolevast kriminaalasjast nähtub, et S. Voitovitš ei ole endale varasematest karistustest järeldusi teinud, vaid jätkas kuritegelikku käitumist. Vabanedes 27.03.2009 vanglast, pani ta juba kuu möödudes toime uue kuriteo ja seejärel lühikese aja vältel kokku seitse uut varavastast süütegu, mis kinnitab asjaolu, et tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Maakohus leidis oma otsuses põhjendatult, et süüdistatava jätkuv kuritegelik käitumine on kujunemas talle elustiiliks, sest vargused ei olnud tingitud majanduslikust raskusest, mistõttu tuleb S. Voitovitšile mõista karistuseks reaalne vangistus, mis on sanktsiooni alammäärast pikem. Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmises määras süüdistatavale mõistetud karistuse leevendamiseks alust ka tema ütlused apellatsioonikohtuistungil selles, et tingimisi karistatuse korral saaks ta osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates erinevates tegevustes. Samas puudub süüdistataval töökoht ja ta on vanemate ülalpidamisel.

tsiviilnõue, on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatavate I.A ja S. Voitovitši kuritegeliku käitumise tulemusena. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 10.veebruari 2010 otsuse muutmata ning süüdistatavate I.A ja S. Voitovitši apellatsioonid rahuldamata.

Urmas Reinola

Julia Katškovska

Malle Preimer

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.