Kohtulahend

P.G on Läti Vabariigis karistatud 1 aasta 10 kuu vabadusekaotusega salakaubaveo eest ja sellele järgnevalt Eesti Vabariigis 20.02.2003.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 207 lg 3 p 1, KrK § 101 p 1,3,4, KrK § 141 lg 2

p 1,3,4, KrK § 76 lg 3 p 2 järgi KarS § 64 alusel liitkaristusega 12 aastat vangistust; vangistuse kandmise alguseks 26.08.2000.a. 03.05.2010.a avalduses andis P.G kirjaliku nõusoleku enda suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks ja taotles läbi vaadata tema ennetähtaegse vabastamise küsimus elektroonilise valvega (kinnipeetava isiklik toimik II osa, II köide, lk 3). 20.09.2010.a kohtuistungil avaldas P.G soovi, vabaneda vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegselt. P.G on talle karistuseks mõistetud 12 aastast vangistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 1 märgitud aja – vähemalt poole karistusajast ja ta on andnud nii kirjaliku kui ka suulise nõusoleku enda suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Lähtudes KarS § 76 lõikes 3 sätestatust ei ole käesoleval ajal põhjendatud P.G vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna tema poolt toimepandud üliraskete kuritegude rohkus ja raskus – kannab karistust raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise eest, röövimise eest, tulirelva ebaseadusliku kasutamise eest ja salakaubaveo eest, ei ole proportsioonis kantud karistusaja pikkusega. P.G on karistusest kandmata veidi vähem kui 2 aastat. Pealegi ei nähtu P.G käitumisest vangistuses tema asumist õiguskuulekale ja korda järgivale teele – P.G distsiplinaarkorras karistatus on kustumata. P.G-le vangistuse ajast määratud distsiplinaarkaristustest on kehtivad järgmised karistused: 06.05.2009.a 1-ks kuuks töölt eemaldamine, 14.09.2009.a noomitus, 15.01.2010.a 10 ööpäeva kartserit teiste kinnipeetavate kaaskinnipeetava vastu õhutamise ähvarduse eest, 01.02.2010.a 10 ööpäeva kartserit vanglaametniku ähvardamise eest. 23.12.2009.a kohaldati P.G suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid tema enda süülisest käitumisest tingituna, selleks, et tagada vanglas kord. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 04.03.2010.a. Kui süüdimõistetu ei suuda vanglas korda järgida, siis pole kohtul alust eeldada, et ta suudaks vabaduses viibides järgiga rangeid elektroonilise valve ja käitumiskontrolli nõudeid. Järgnevalt on enam kui 1-l korral võimalik menetleda P.G vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise küsimust. Järgnevat karistusaega on P.G soovi korral võimalik kasutada selleks, edasiselt käituda korrakohaselt, intsidente vältida ja uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks olla aktiivne erinevates kursustel-programmides-koolitustel osalemisel. Sellisel juhul võib enamuse karistusaja ärakandmisel olla põhjendatud ka P.G vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine.

Üksnes asjaolud, et P.G on vangistuse ajal lühiajaliselt õppinud eesti keelt, töötanud ja osalenud sotsiaalprogrammis 12 sammu, tal on olemas lähedaste toetus ja vabaduses elamispind vanemate elukoha aadressil ning õde on valmis ta enda firmasse tööle võtma, ei ole käesoleva ajahetke seisuga piisavad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks. Heli Sillaots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.