Kohtulahend

ainult

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon G.K süüdistatakse selles, et tema - 25.11.2008 kella 06.06 ajal võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus Turu 14 asuvast MAXIMA Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest MAXIMA ühe pudeli Whyski RedLabel maksumusega 325 krooni, ühe pudeli Rom Bacardi maksumusega 409 krooni, ühe pudeli Rom Bacardi black maksumusega 402 krooni ja kaks paari meeste sokke kogumaksumusega 53.80 krooni. Vargusega tekitas MAXIMA Eesti OÜ-le materiaalset kahju 1189.80 krooni. - 26.11.2008 kella 06.15-06.20 vahel võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus Turu 14 asuvast MAXIMA Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest MAXIMA ühe pudeli Whyski RedLabel maksumusega 141 krooni, ühe pudeli Whyski Scotish Leader maksumusega 149 krooni, kolm pudelit konjakit Aramis kogumaksumusega 230.70 krooni, ühe pudeli viina maksumusega 105 krooni ja ühe pudeli konjakit Ballantines maksumusega 325 krooni. Vargusega tekitas MAXIMA Eesti OÜ-le materiaalset kahju 950.70 krooni. - 28.11.2008 kella 06.22-06.29 vahel võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus Turu 14 asuvast MAXIMA Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest MAXIMA kolm pudelit viina kogumaksumusega 585 krooni, kaks pudelit Liivimaa balsam kogumaksumusega 199.80 krooni ja ühe pudeli Whyski Clen Talloch maksumusega 189 krooni. Vargusega tekitas MAXIMA Eesti OÜ-le materiaalset kahju 973.80 krooni. - 29.11.2008 kella 06.29 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Turu 14 asuvast MAXIMA Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest MAXIMA 3 plokki sigarette L&M kogumaksumusega 960 krooni, 2 plokki sigarette Winston Silver kogumaksumusega 610 krooni, 1 ploki sigarette Marlboro maksumusega 400 krooni, 2 pakki Maxima küüslauguleibu kogumaksumusega 81.80 krooni, 2 pakki Durex kondoome kogumaksumusega 57.80 krooni, 2 topsi närimiskumme Orbit kogumaksumusega 67.80 krooni, 18 helkurit kogumaksumusega 178.20 krooni. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. - 21.06.2009 kell 02.57 viibides Tartus, Puusepa 8 asuvas Tartu Ülikooli Kliinikumi keldris võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära P.M.`ule kuuluva jalgratta väärtusega 6000 krooni koos rattalukuga väärtusega 400 krooni. Vargusega tekitas P.M. kahju kokku 6400 krooni. Sellega G.K pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada G.K-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 19.02.2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendada G.K-le mõistetud 1 aasta 7 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1150 tundi (575 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 75 g 2 p 1 alusel kohustub G.K hüvitama tsiviilhagi P.M. 400 krooni ja MAXIMA Eesti OÜ-le 3114.30 krooni hiljemalt 04. juuniks 2011. a. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Materiaalset kahju on tekitatud P.M. kokku 6400 krooni, kes on esitanud tsiviilhagi 400 krooni ja MAXIMA Eesti OÜ-le kokku 3114.30 krooni, kes on nimetatud summas esitanud tsiviilhagi. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga

alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 840 krooni ja kohtumenetluses 300 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. G.K on töötu, kellel puuduvad igasugused sissetulekud. Lisaks sellele tuleb tal hüvitada käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagid, samuti varasemate kohtuotsustega rahuldatud rahalised nõuded. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine G.K-le ilmselgelt üle jõu. Liiga suured võlgnevused võivad ohustada ka tema resotsialiseerumist, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 2000 krooni.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.